Obsah (5)

§ 313§ 315§ 478§ 532§ 558

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2011.a Jõhvis Tsiviilasja number 2-10-56596 Kohtunik Evi Kool Tsiviilasi Kohtla-Järve Linna (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekesku

§ 313

ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte

§ 315

ettenähtud korras.

§ 478

4 lg 4 kohaselt, määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

§ 532

lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

§ 532

lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD JA ASJA EDASINE KÄIK Kohtla-Järve Linnvalitsus esitas avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduses palub avaldaja võtta ära N. P.lt alaealised lapsed K. P., H. P., T. P. ja A. P. ja anda alaealised riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramises. Alaealised lapsed on sündinud vallaslastena. Viru Maakohus rahuldas 15.11.2010 kohtumäärusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohtla- Järve Linnavalitsus ( Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas kohtule avalduse võtta N. P.lt täielikult ära isikuhooldusõigus laste K. P., H. P., T. P. ja A. P. suhtes. Avalduse kohaselt on N. P. ülalpidamisel neli alaealist last, perekonna elukohaks on kahetoaline üürikorter kus laste jaoks elamustingimused puuduvad. Samas korteris elavad N. isa ja vend. Avaldajale laekus info, et lapsed on kodus 81 aastase vanaisaga, lapsevanemaid kodus ei ole, arvatavasti vanemad tarvitavad kuskil alkoholi, lapsed on söömata ja korter räämas.Lastekaitseinspektorid külastasid korterit 08.11.2010.a. ( tl 27-43) Külastuse ajal oli kodus ainult N. P. 81 aastat vana isa ja vend. Korter oli antisanitaarses olukorras ja ei ole elamiskõlblik, kõikjal koerte väljaheide, nendes väljaheidetes kõikjal laste ja vanemate riided. Eluruum haiseb. Vestluses N. P. isaga selgus, et viimasel ajal on N. hakanud tarvitama oma 2 elukaaslasega koos alkoholi. Lapsed toimetati Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse Lastevarjupaika, seoses sellega, et laste tervislik seisund oli halb ja alaealised lapsed paigutati arsti saatekirja alusel SA Ida- Viru Keskhaigla lasteosakonda. Korteriühistu vastusest järelpärimisele selgub, et puudutatud isikut elukohas iseloomustatakse negatiivselt, naabrite poolt pidevalt laekuvad kaebused perekond P. kohta. Politsei- ja Piirivalveameti karistusregistri tõendist selgub, et N. P. on olnud mitmel korral karistatud erinevate paragrahvide alusel. Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskus on osutanud N. P.le lasteaia toitlustuse kompenseerimist ja ühekordset sotsiaaltoetust. N. P. ilmus eestkosteasutusse alles 15.11.2010 laste tagasi- saamise nõudes. Vestlusest selgus, et N. otsib uut eluruumi elamiseks. Avaldaja palub võtta täielikult ära N. P.lt alaealiste laste isikuhooldusõigused. N. P. esitas kohtule avalduse, mille kohaselt ei ole ta nõus, et tema ei saa laste kasvatamisega hakkama. N. P. selgitab avalduses, et ta püüab lastega hakkama saada nagu ema. Koos avaldusega esitas N. P. taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja esitas kohtule arvamuse ja täiendavad tõendid. Avaldaja selgitab, et Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse lastekaitse inspektorite ja puudutatud isiku vahel oli koostatud 06.12.2010 tegevuskava leping, mis on kohustuslik puudutatud isikule. Laste perekonnast eraldamise põhjuseks oli vanemate poolt hooletusse jäetud haiged lapsed, mida kinnitavad Sa Ida- Viru Keskhaigla poolt väljastatud haiguslood. Avaldaja on arvamusel, et täieliku isikuhooldusõiguse ära võtmine on põhjendatud ja laste huvidest lähtuv. Kohtla- Järve Linnavalitsus ( Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas 20.12.2010 kohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt 17.12.2010 teatas eestkosteasutusele Narva Lastekodu direktor, et alaealise T. P. toimetamisel haiglasse selgus, et sama isikukoodiga isik on T. S.. Päringus rahvastikuregistrile selgus, et R. S. on tuvastanud isaduse Perekonnaseisuameti Jõhvi büroos alaealiste laste K. S.a ( P.), H. S. ( P.), T. S. ( P.) ja A. S. ( P.) suhtes. Narva Lastekodu poolt esitati taotlus mitte lubada vanematel külastada alaealisi lapsi. Narva Lastekodu taotlusest selgub, et alaealised lapsed on jäetud vanemate poolt hooletusse. Avaldaja kui eestkoste – ja hooldusorgan on arvamusel, et R. S. ei tule toime laste kasvatamisega ning alaealiste laste tervis ja elu ning turvalisus oleks ohtu seatud. Avaldaja esitab täpsustatud avalduse, kus palub võtta ära ka R. S.ilt alaealised lapsed K. S.a, H. S., T. S. ja A. S. ja jätta alaealised lapsed riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramises. Viru Maakohtu 22.12.2010 kohtumäärusega rahuldati Kohtla- Järve Linnavalitsuse avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, ja võeti ära R. S.ilt alaealised lapsed K. S.a, H. S., T. S. ja A. S.. Alaealised lapsed jäeti riiklikule ülalpidamisele Narva Lastekodusse, kuni kohtulahendi jõustumiseni isikuhooldusõiguse määramiseks. R. S. esitas kohtule avalduse, milles palub võimaldada tal külastada lapsi Narva Lastekodus ja lapsed koju võtta. Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas avalduse täpsustuse, mille kohaselt palub võtta täielikult ära isikuhooldusõigused N. P.lt ja R. S.`ilt alaealiste laste K. S.a, H. S.`i, T. S.`i ja A. S.`i suhtes. Viru Maakohtu 02.02.2011 kohtumäärusega rahuldati N. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks ning määrati õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. N. P.t esindas tsiviilasjas vandeadvokaat V. V.l. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kodukülastuse aktidest (tl. 120) nähtub, et kodune olukord on praktiliselt muutusteta, söök puudus, elutoas on korralagedus. N. ja R. selgitasid, et 3 käesoleval ajal elavad nad kahekesi, et N. isa kolis Jõhvi poja juurde. N. ja R. on Eesti Töötukassas arvel ja taotlevad sotisaaltoetust. Perekond jäeti kontrollile ja vähemalt kaks korda kuus kontrolliti perekonna olukorda. Kontrollimisel selgus, et elamistingimused laste jaoks puuduvad. 04.01.2011 ühe kliendi kodukülastuse ajal aadressil Uus 5a-17, Kohtla- Järve viibis korteris N. P.. Kõik korteris olevad täiskasvanud isikud tarvitasid alkoholi. Vestluse N.ga selgus, et ta ei ela enam R.iga koos, kuna R.iga toimus tüli ja kaklus ja N. ajas R.i kodunt ära. N. kahetses, et nad koos R.iga tuvastasid isaduse Perekonnaseisuameti Jõhvi Büroos ning küsis abi kuidas saaks lastele tagasi perekonnanime „ P.“. N. selgitas, et elab üksinda aadressil Sinivoore 3-63, kodune olukord tema sõnade kohaselt ei ole muutunud ( tl 121). 24.01.2011 Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötaja külastas ette teatamata N. P. elukohta. Külastuse momendil oli kodus N. isa, kes selgitas, et N. praktiliselt ei ela antud aadressil, mitmeks päevaks läheb kodunt ära, isa ei tea kus tütar viibib. ( tl 122). 02.02.2011 kodukülastusel selgus, et korteri sanitaarne olukord ei ole muutunud. N. P. on sotsiaalselt kindlustamata ning ei saa tagada lastele turvalist kasvukeskkonda. ( tl 123). 11.02.2011 kodukülastusest saab kokkuvõtvalt teha järelduse, et N. P. ei võta midagi ette, et parandada oma elamistingimusi ning laste jaoks elamistingimused puuduvad ( tl 124). Naabrid on esitanud korteriühistu esimehele avalduse, mille kohaselt paluvad tarvitusele võtta meetmed, kuna korteris nr 63 elavad isikud segavad pidevalt naabrite rahu. Korteris toimuvad joomingud ja skandaalid. Korduvalt on välja kutsutud politsei. Korteris nr 63 elav naisterahvas jooksis sissekäigu juures noaga. Sissekäigus toimus koosolek, kus tehti korteri nr 63 elavatele isikutele hoiatus, millega nad tutvusid ja andsid allkirja tutvumise kohta ( tl 127). Kohtla- Järve Linna Sotsiaalhoolekandekeskus kui eestkoste – ja hooldusorgan esitas kohtule täiendava tõendina Narva lastekodu 02.03.2011 ettekande koopia. Ettekande kohaselt olid alaealised K., H., T. ja A. P.`d ( käesoleval ajal S.id) Narva Lastekodusse asenduskoduteenusele vastu võetud 23.11.

1. Narva Lastekodusse toomisel olid lapsed rahutud, hirmunud. Lapsed olid väga määrdunud ja aastaajale mittevastavalt riides. Lapsed ei osanud süüa, ei tundnud toite, ei teadnud ega söönud puu- ja juurvilju. Rääkimise asemel K. ja H. karjusid teineteise võidu, kõne oli eesti ja vene keelte segu, ohtrasti oli ähvardavaid ja ebatsensuurseid sõnu. A. nuttis väga tihti, üksi tuppajäämisel olid nii A.il kui T.il hüsteeriahood. K. oli välimuselt kõhn, laps oli stressiseisundis. Laps ei osanud süües kasutada kahvlit. K.l olid eredalt väljendatud koera emotsioonide matkimine- ei nutnud vaid niuksus või ulus koera moodi. Lapsed kodus sõid koertega ühest kausist, magasid ühes voodis halvatud vanaisaga. K. kartis vett, ei osanud ennast pesta. Käesolevaks ajaks on K. muutunud rahulikumaks, ei ärritu enam nii ruttu, oskab ise riietuda, peseb ennast ise. Laps ei niuksu enam koera moodi. Heameelega käib lasteaias ja koolis ettevalmistusklassis. K. ei tuleta enam ema meelde. K.l esineb seniajani „ enda maailmast väljalülitamise seisundit“ – ta ei näe ega kuule midagi ei reageeri kutsele „ärkab“ tardumusest vaid puudutuse peale. H. ei osanud ennast väljendada, karjus, urises, haukus koera moodi, roomas põlvili ning võis teistele hammustades kallale hüpata, oli agressiivne nii kõnes kui tegudes. Laps käis koera kombel nurka pissimas ning teda oli vaja õpetada tualetis käima. H. ei osanud süüa. H. otsis tähelepanu sellega, et lõhkus mänguasju. Poiss oli hüperaktiivne. Käesoleval ajal on H. muutunud rahulikumaks ning tema hüperaktiivsus ei ole enam niivõrd hirmu- ja ohutunnet tekitav, ei urise ja ei haugu enam inimeste peale. H. käib lasteaias, kuid kuna ta ei suuda end teistega võrdselt ülal pidada ja on oma vaimselt arengult teistest eakaaslastest maha jäänud, siis talle lasteaias ei meeldi. T.il esinesid hüsteeriahood, magas väga rahutult, kartis meeletult üksindust ja pimedust – karjus ja röökis ei suutnud maha rahuneda, samuti kartis meesterahvaid. Laps ei osanud süüa, sõi ainult lutipudelist, ei suutnud lusikat käes hoida, sõi koera moodi kausist otse suuga või toppis kätega toitu suhu. Laps oli jõuetu ning olid probleemid käimisega, ei osanud end 4 vertikaalselt hoida, olid koordinatsioonihäired, laps ei mõistnud potilkäimise tähendust. Poiss ei rääkinud mitte ühtegi sõna. Käesoleval ajal on T. palju rahulikum, magab üksi oma toas, oskab potil käia, ei karda vett käib hea meelega pesemas, sööb iseseisvalt. Laps käib lasteaias, räägib lihtlausetega. A. S. oli rahutu, seitsmekuusena ei osanud istuda, roomata, väljanägemiselt D- vitamiini vaegusega. Laps nõudis pidevalt sülle, kartis meesterahvaid ja põrandal olemist. Laps lutipudelit ise hoida ei suutnud. Käesoleval ajal on A. rahulik, oskab rahulikult potil istuda ( harjutatakse potikäimist), hoiab ise lutipudelit, istub ja roomab iseseisvalt, seisab püsti ja õpib käimist. Last toidetakse perearsti soovituste kohaselt vastavalt vanusele, laps saab Dvitamiini. Esimese kuu jooksul tuletasid K. ja H. meelde vanemaid ( ema ja onu R.i). K. rääkis oma ja vendade elust koos vanematega, H. ähvardas kasvatusala töötajaid onu R.iga. Omavahel rääkides vastas K. H.le, et kui nad ema juurde lähevad siis lööb ema nad maha ning H. ilmest oli näha hirmu, laps tõesti uskus ja kartis. Praegu lapsed ei tuleta enam oma ema ja onu R.i meelde. ( tl 134-136). Psühholoogi arvamuse kohaselt on N. P. destruktiivne isiksus, ei taju alkoholi tarvitamise tagajärgi ja selle mõju tema eluviisile. N. P. ei taju olukorra tõsidust ja probleemi olemasolu ning ei mõista laste igapäeva vajaduste tähtsust. Puudutatud isik ei oma laste kasvatamise kogemusi ja ei soovi ka kõrvalt abi. N. P. ei suuda tagada laste arengut soodustavat toetavat ja turvalist elukeskkonda. ( tl 156). KOHTUISTUNG Viru Maakohtu
2. märtsi 2011 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja palus kohtul N. P.`lt ja R. S.`ilt ära võtta täielikult alaealiste laste K. S.a, H. S.i, T. S.i ja A. S.i isikuhooldusõiguse PKS § 135 lg 2 sätte alusel. Avaldaja teatas kohtule ja esitas ka sellekohase dokumentatsiooni, et on esitanud avalduse Ida Prefektuurile menetluse algatamiseks, kuna eestkosteasutusel on kahtlus, et puudutatud isikute poolt on alaealiste laste suhtes toime pandud väärkohtlemine. Kuna N. P. ja R. S. on väga liikuva eluviisiga, olles elanud Jõhvi vallas, on olnud elukohti, mida ei ole registrisse märgitud, lastega ei ole pöördutud lastearsti poole, seetõttu ei olnud võimalik abinõude rakendamine antud isikute suhtes, kuna tihti elukohta vahetades olid nad kadunud sotsiaaltöötajate järelevalve alt ja ei saadud seega juba varem laste suhtes kasutusele võtta meetmeid laste kaitseks. Kui sotsiaalhoolekandekeskus sai teda perekonnas esinevast olukorrast ja üritati hakata koostööd tegema antud perekonnaga, siis nad lihtsalt lahkusid teise elukohta. Avaldaja palub avaldus rahuldada. Alaealiste esindaja Anti A. toetas avaldaja avaldust , et täielikult ära võtta N. P.lt ja R. S.ilt isikuhooldusõigus, lähtudes laste huvidest ja heaolust. Esindaja selgitas kohtule, et käis lastekodus asja uurimas ning selgus, et lastega on tehtud tublit tööd ja olukord on paremaks läinud. Samas märkis esindaja, et tema oma praktikas ei ole nii hirmsat juhtumit näinud ja materjalid , mis on esitatud kohtule laste olukorra kohta on õõvastavad. N. P. ei nõustunud sellega, et tema lapsed käitusid koera moodi ja ei osanud süüa. Ta selgitas kohtule, et kui ta läheb poodi lastele süüa tooma ja jätab lapsed isa hoolde ei tähenda ju see seda, et jätab lapsed üksi koju. Detsembris 2010 kirjutasid lapsed R. S.i nimele. R. on A.i bioloogiline isa. Teiste laste isad ei tea laste olemasolust, lapsed on sündinud vallaslastena. Praegu elavad R.iga lahus, R.ist lahkuminekuks oli see, et ta oli teise mehega koos. Praegu elab üksi, tööl ei ole käinud, lastetoetust ei saa, isa aitab oma pensionist. 5 R. S.i ütluste kohaselt on vale, et lapsed okse sees olid. R. selgitas, et viina joob ta küll aga mäletab täpselt mida ta teeb. N.ga kakles kui nad purjus olid ja N.l oli armukadedushood siis asjaski naine teda noaga taga. Noaga tagaajamisi on olnud ennegi ja kui N. isa ei oleks vahele tulnud oleksid tagajärjed hullud olnud. Laste peksmise kohta väidab, et näkku ta lapsi rihmaga löönud ei ole , küll on rihmaga karistanud, kui lapsed on ülemeelikuks läinud. Lapsed võttis enda nimele peale seda kui lapsed olid lastekodusse paigutatud ja oli juristiga konsulteerinud, kes soovitas seda teha, väites et siis on rohkem lootust lapsed tagasi saada. R. soovib A.it enda juurde elama võtta, võimalusel ka T.it. T. oli veel sündimata kui ta N.ga tuttavaks sai ja koos elama hakkas. R.i selgitas, et N. kui ei tarvita alkoholi siis teeb süüa, peseb pesu, käib lastega väljas ja pöörab lastele tähelepanu. R. on nõus, et lastel on lastekodus parem elada aga võimalusel ikkagi palub A.it ja T.it enda hoolde. Samuti palub R. anda kohtul võimalus tõestada, et saab A.i ja T.i kasvatamisega hakkama. Praegu elab ta N.st lahus , elab oma ema juures, elatud juhutöödest. Kodus mustus ja koerad olid seetõttu, et N. vend tõi koerad müügiks nende korterisse ja koerad olid seal umbes 6 kuus, kuigi ta oli vastu selle ja sellest tekkisid samuti riiud. N. P. tunnistas , et lastel on lastekodus tõesti parem ja nõustus avaldusega. N. Pargi esindaja V. V. on arvamusel, et laste huvid ja heaolu on kõige olulisemad ja lastel on lastekodus elada parem. Esindaja sõnul on N. P. samuti aru saanud, et antud juhul on lastel parem lastekodus olla ja N. on olukorrast aru saanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära istungile ilmunud menetlusosaliste seletused ning uurinud tsiviilasjas olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistuste järgi on laste K. P., H. P. , T. P. ja A. P. emaks N. P.. (tl. 6--10). Lapsed on sündinud vallaslastena.
3. detsembrist 2010.a. on R. S. tuvastanud isaduse Perekonnaseisuameti Jõhvi büroos alaealiste laste K. S.a ( P.), H. S. ( P., T. S. ( P. ja A. S. ( P.) suhtes. Avaldaja on esitanud avalduse N. P. ja R. S.i isikuhooldusõiguse ära- võtmiseks alaealiste laste K. S.a, H. S.i, T. S.i ja A. S.i suhtes laste perekonnast eraldamiseks. Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada

§ 558

lg 1 sätteid, mille kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Laste ema N. P. palus küll algselt jätta avaldus rahuldamata, kuna soovib ise lapsi kasvatada. Laste ema selgitas kohtule, et on võimeline laste eest hoolitsema ja saab lastele toiduvalmistamisega hakkama ja püüab ka kodu hakata korras hoidma. Hiljem laste ema N. P. nõustus, et ta ei suuda laste eest hoolitseda ja lastel on lastekodus parem. Samal seisukohal oli ka N. P. esindaja. R. S. nõustus, et lastel on lastekodus parem elada, kuid siiski soovis saada võimalust enda tõestamiseks, et saab T.i ja A.i kasvatamisega hakkama ja soovib lapsi enda juurde. 6 Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) peatükis 10. Vastavalt PKS § 116 lg 2, vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Lastekaitse seaduse § 8 alusel, igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. PKS § 123 lg 1, 2 kohaselt, kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus. Perekonnaseaduse § 134 kohaselt, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 1, 2, 4 kohaselt, kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamiseks ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes. Eeltooduga tuvastas kohus, et puudutatud isikute perekondlikud probleemid ja hoolimatus laste suhtes ei võimalda emal ja isal täiel määral tegelda laste kasvatamisega. Laste emal ja isal on probleeme alkoholiga, korterit külastavad seltskonnad, toimuvad peod. Korter on antisanitaarses olukorras. Samas ei soovi N. P. probleeme tunnistada, väites, et ta on võimeline oma laste eest hoolitsema ja lapsi kasvatama. Kohtuistungil küll N. P. saab aru, et ta ei ole võimaline lapsi kasvatama ja lastel on parem elada lastekodus ning nõustub avaldusega. Avaldaja Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja alaealiste esindaja arvamuste kohaselt ei ole N. P. ja R. S. võimelised praegu oma alaealisi lapsi kasvatama, nende arvamuse kohaselt on parem täielikult ära võtta vanemate hooldusõigust laste suhtes ja eralda lapsed perekonnast. PKS § 171 lg 1 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. 7 Vastavalt PKS § 176, lg 1, 2, kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on valla- või linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid, rahuldab avalduse ja võtab täielikult ära N. P.lt ja R. S.ilt hooldusõigust alaealiste laste K. S.a, H. S.i, T. S.i ja A. S.i suhtes. Kohus eraldab lapsed K., H., T.i ja A.i perekonnast, jättes lastele eestkostja määramiseni eestkostja ülesannete täitmise Kohtla-Järve Linnavalitse kohustuseks , kellel on eestkostja ülesannete täitmisel eestkostja õigused ja kohustused. Antud olukorras on vanema hooldusõiguse täielik äravõtmine laste suhtes ja laste perekonnast eraldamine laste huvides. Pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse äravõtmise aluseks olevate asjaolude äralangemist võib lapsevanem pöörduda Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja kohtu poole avaldusega vanema hooldusõiguse taastamiseks. Kohus selgitab, et PkS § 140 lg 2 taastab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud vanemate hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Evi Kool Kohtunik 8