2-10-23067 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-23067 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T K hagi O K vast

§ 60

lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud alaealist last N ülal pidama. Vastavalt

§ 61

lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 4, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlust ei ole, et kostja maksab hagejale lapse N ülalpidamiseks elatist Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel, millega oli kinnitatud poolte kokkulepe elatise osas, igakuise elatusrahana 700 krooni. Kohus on seisukohal, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja eraldi tõendama lapse vajadusi, kuna seaduses sätestatud määr on minimaalne lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku elatusraha suurus ning see peab olema lapsele igal juhul tagatud. Hageja tõendamiskohustus tekib juhul, kui lapse vajadused ületavad seaduses sätestatud miinimummäära või kui kostja ei suuda objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt oma ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täita. Kohus on seisukohal, et juhul kui kostja täidab ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppe alusel, ka kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe, ja poolte kokkuleppe kohaselt on igakuine elatusraha väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär, tuleb lugeda, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust kohaselt, s.o piisaval määral ning hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist. 5

§ 60

lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning vastavalt sama seaduse 7. peatüki (§ 38 kuni 45) on lapse vanem, kellest laps põlvneb ning lapse isa on vanem, kes on lapse isana kantud lapse sünnitunnistusele. Vaidlust ei ole, et kostja on lapse isana kantud kahe lapse, N ja J sünnitunnistusele ja laps A sünnitunnistusel puudub kanne lapse isa kohta ning kostja ei ole A vanem. Kohus leiab, et kostjal on ülalpidamiskohustus vaid laste N ja J osas, A ülalpidamiskohustus kostjal puudub. Asjaolu, et A on kostja perekonna liige, ei tekita kostjale A ülalpidamise kohustust. Kohus viitab üldtuntud on asjaolule, et igal lapsel on isa, kes on ta eostanud ning seetõttu on A emal õigus nõuda lapse ülalpidamist A bioloogiliselt isalt. Kui lapse ema on jätnud oma õigused teostamata, ei saa lapse ülalpidamiskohustust täita isik, kes selleks kohustatud ei ole. Vabatahtlik ülalpidamine tuleb kõne alla juhul, kui isik, kes soovib teise vanema last ülal pidada, on oma laste ülalpidamiskohustuse kohaselt täitnud. Kostja väide, et Narva Linnavalitsuse korraldusega (t.l.-21) on A antud kostja perekonnanimi ning seetõttu on tekkinud ülalpidamiskohustus, ei ole põhjendatud, kuna ülalpidamiskohustuse tekkimise aluseks ei ole nime vahetus. Kostja väitel on tema ülalpidamisel uus abikaasa. Abielutunnistuse (t.l.-22) kohaselt on kostja ja M K abielus. Hageja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja leiab, et kostja ei pea abikaasat ülal pidama. Kohus nõustub hageja väitega.

§ 21

kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja abikaasa oleks töövõimetu või rase või hooldaks kostja kuni kolmeaastast last. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ülalpidamiskohustus kehtib vaid laste N ja J osas, teisi isikuid võib kostja ülal pidada peale N ja J osas ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta suuremat elatist kui Ida-Viru Maakohtu

1. jaanuari 2003 kohtumäärusega kinnitatud kokkulepe ette näeb, s.o suuremat kui 700 krooni igakuiselt. Hageja kostja vastuväitega ei nõustu ja leiab, et kostja sissetulekust jätkub hagejale lapse N ülalpidamiseks elatise maksmiseks seaduses sätestatud miinimummääras 2175 krooni kuus. Hageja ei vaidlusta, et kostja maksab hagejale elatist Ida-Viru Maakohtu
2. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel 700 krooni igakuiselt. 6

§ 61

lg 5 ja lg 6 p 1-3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning kohus võib elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on esitanud vastuväite, et tal on töövõimetus 60%, hageja seda ei vaidlusta. Kostja väide on tõendatud sotsiaalkindlustusameti tõendiga (t.l.-28), pensionitunnistusega (t.l.-29), kehtiva pensionitunnistusega (t.l.-142) ja töövõimetuse tuvastamise otsusega (t.l.-143-144). Kohus leiab, et kostja töövõimetust saab arvestada vaid juhul, kui kostja sissetulekud on töövõimetuse tõttu väiksemad kui seda on vaja elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja väitel kostja töötab ja tema sissetulekust piisab elatise kohustuse täitmiseks miinimummääras. Kostja on omaks võtnud, et tema sissetulek ühes kuus, millest on maha arvatud elatis 700 krooni, moodustab töötasu keskmiselt 8000 krooni ja pension 2299 krooni. Kostja omaksvõtu kohaselt on kostja neto sissetulek 10 299 krooni. Kohus tuvastas kogutud tõenditest, et kostja neto sissetulek Maksu- ja Tolliameti tõendi kohaselt septembrist kuni novembrini 2010 (t.l.-112) moodustas ühes kuus keskmiselt 9567 krooni, millest oli juba maha arvatud elatis 700 krooni. Kohtu arvutuste kohaselt on kostja sissetulek koos pensioniga ühes kuus 11 866 krooni. Kahe lapse ülalpidamiseks kulub kostjal 4350 krooni, kostjale jääb üle 7516 krooni. Kohus järeldab, et kostja töövõimetus ei takista kostjal tulu saamist ega elatise kohustuse täitmist ning seega leiab kohus, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja väitel kulub tal töövõimetuse põhjustanud haiguse raviks üle 2000 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud, kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ravimite või tervishoiuteenuste osas, kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada töövõimetuse osas täiendavaid tõendeid. Väiteid ega tõendeid lapse N sissetuleku kohta kohtule pooled ei esitanud. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ülalpidamisel on alaealised lapsed, kes osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ja leiab, et kostjal jätkub peale lapsele N elatise maksmist ka teise lapse ülalpidamiseks vahendeid. Kohus nõustub hageja väitega.

§ 61

lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 7