TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3156 Otsuse kuupäev 16.03.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andrei Šohan´i kaebus Tartu Vangla 27.08.2
) § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele.
§ 69
lg 4 teine lause sätestab, et edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. 3 Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1765 kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuosakonna juhataja poolt täiendavate julgeolekuabinõudena lisaks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisele ka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. 01.09.2010.a esitas kaebaja vaide ning taotles 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 tühistamist, põhjusel, et tema suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud õigusvastaselt st faktiline alus selleks puudus. Tartu Vangla direktori 05.11.2010.a vaideotsusega nr E5 402-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuses toodud põhjenduste kohaselt oli vanglal piisavalt alust väitmaks, et A. Šohani tegevus kambrikaaslase V. Lutsenko suhtes oli ähvardav. Kambrikaaslane oli sunnitud kaebaja survel viibima koos kõigi oma asjadega WC ruumis. Kaebaja väited selle kohta, et tema on õnnetu ohver, ei ole kaebaja isikut ning tema suhtumist ning varasemat käitumist vanglas arvestades, usutavad. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, kui temale ei võimaldatud enne peaspetsialist-korrapidaja 27.08.2010.a otsuse aluse eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist olla ärakuulatud. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise arvamust või vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks on vaja tegutseda viivitamatult.
§ 69
lg 4 sätestatu kohaselt kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik, mis viitab otseselt selle, et tegemist oli vajadusega tegutseda viivitamatult. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja õigusi rikutud ei ole, tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli faktiline alus olemas ning seega oli nende kohaldamine nii peaspetsialist-korrapidaja 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 alusel õiguspärane. Selgituseks märgib vastustaja, et kaebaja suhtes kohaldati 24.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/736 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende kohaldamine lõpetati 25.08.2010.a käskkirjaga nr 1 4/
- 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1765 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise ülevaatamine toimus 4 korral (06.09; 04.10; 01.11 ja 06.12) ning need ülevaatamised on protokollitud. Vastustaja märgib, et kinnipeetav V. Lutsenkol ei olnud enne A. Šohaniga ühte kambrisse paigutamist ühtegi intsidenti vanglaametnikega ega esinenud muud ebaharilikku käitumist, mis oleks põhjustanud tema ametnike eest nn peitu pugemise vajaduse. Arvestades, et vanglas toimuvad loendused kaks korda päevas, nii hommikul kui õhtul, millal vanglaametnikud sisenevad kambrisse ning kontrollivad kambris olevate kinnipeetavate olemasolu, nende tervislikku seisundit ning kambri korrasolekut, s.h ka WC-d, siis on A. Šohani väide, et V. Lutsenko peitis ennast ise vabatahtlikult koos kõigi oma asjadega vanglaametnike eest WC-sse, mida ta varem ei ole kordagi teinud, ilmselgelt vale. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Andrei Šohani kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja väitel puudus vastustajal faktiline alus otsuse nr 7-61/53 ja käskkirja nr 1-4/1765 tegemiseks, sest ta ei ole avaldanud survet ega ähvardanud kambrikaaslast V. Lutsenkot. V. Lutsenko läks ise 27.08.2010.a oma asjadega WC-sse ja seega on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased. Kaebaja märgib, et vaidlustatud haldusaktide osas taotleb ta õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et need iseloomustavad teda negatiivselt ja kui ta neid ei vaidlusta, siis edaspidi 4 mõjub see negatiivselt tema iseloomustuse koostamisele ning vanglaametnikul jääb negatiivne ettekujutus temast kui isikust. Kohus leiab, et käesolevas asjas võib eelnimetatut lugeda põhjendatud huviks ja kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole näidanud ära oma põhjendatud huvi (t.l 27). Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja leiab, et haldusaktid on õiguspärased. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Otsuse nr 7-61/53 kohaselt teatas 27.08.2010.a kell 20.40 IV üksuse valvur Tarmo Ambos, et eeluuritavate eluhoone 6-sse osakonda julgeolekuosakonna otsusel sinna paigutatud kinnipeetav A. Šohan kambrist 2072 keeldus ühes kambris viibimast kinnipeetavaga V. Lutsenko (t.l 55). Käskkirja nr 1-4/765 kohaselt 27.08.2010.a õhtusel ajal oli kinnipeetav V. Lutsenko kinnipeetav A. Šohan survel pakkinud enda isiklikud esemed ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s koos asjadega (t.l 56). 05.11.2010.a vaideotsuse kohaselt oli Tartu Vangla 24.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/736 kohaldatud A. Šohan suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava ründamise tõttu. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 25.08.2010.a asjaolude äralangemisega. Samal päeval viibis A. Šohan julgeolekuosakonna spetsialisti R. Avaste vastuvõtul, kus talle selgitati tema paigutamist avatud sektsiooni E-
- A. Šohan ei olnud sellega rahul ning nõudis enda paigutamist tagasi lukustatud kambrisse.
- ja 27.08.2010.a laekus julgeolekuosakonnale informatsioon, et A. Šohan käitub negatiivselt meelestatuna (õhutas teisi kinnipeetavaid protestima vanglas kehtiva korra vastu). Seoses sellega paigutati A. Šohan 27.08.2010.a ümber sektsiooni E-6 kambrisse
- Selles kambris viibis V. Lutsenko. R. Avaste selgitas, et vestluses kinnipeetava V. Lutsenkoga tunnistas viimane, et A. Šohan keeldus viibimast temaga ühes kambris ning A. Šohani survel pakkis V. Lutsenko asjad ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s (t.l 18 pöördel). R. Avaste õiendist on näha, et 25.08.2010.a vabastati A. Šohan lukustatud kambrist ja oli vastu võetud otsus tema paigutamiseks eeluuritavate eluhoone lahtisesse sektsiooni, millega A. Šohan ei nõustunud ja nõudis enda paigutamist tagasi lukustatud kambrisse. Talle selgitati, et kinnipeetaval ei ole õigust valida ei sektorit, kambrit ega kambrikaaslast ja R. Avaste tegi järelduse, et A. Šohan teeb kõik selleks, et ta ei peaks viibima määratud sektoris. 26.08 – 27.08.2010.a päevade jooksul laekus julgeolekuosakonda info, et A. Šohan on sektoris E-10 väga negatiivselt meelestatud ning õhutab kaaskinnipeetavaid protestima Tartu Vanglas kehtiva korra vastu (mitte võtma toidujagajalt vastu toitu, mida ta ka ise ei võtnud). A. Šohan käis kontaktisiku vastuvõtul, tõi 14 erineva sisuga kaebust ja teatas, et järgmine kord toob 25 tükki. Taolise tegevuse lõpetamiseks, oli 27.08.2010.a vastu võetud otsus A. Šohani ümberpaigutamiseks sektsiooni E-6 kambrisse
- Selles kambris asus V. Lutsenko, kellega A. Šohanil probleeme ei olnud. Hiljem sai ta vanglaametnikelt teada, et A. Šohan ja V. Lutsenko vahel olid tekkinud probleemid, mistõttu V. Lutsenko oli oma isiklike asjadega kambri WC-sse läinud. Selle intsidendi tagajärjel paigutati A. Šohan samal päeval eraldatud lukustatud kambrisse. Hilisemal vestlusel kinnipeetav V. Lutsenkoga selgitas R. Avaste välja, et kinnipeetav A. Šohan keeldus viibimast ühes kambris koos kinnipeetav V. Lutsenkoga. Kinnipeetav A. Šohani survel pakkis V. Lutsenko kokku oma isiklikud asjad ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s (t.l 75). Tartu Vangla teatise kohaselt ei olnud V. Lutsenkol ühtegi intsidenti vanglaametnikega ega esinenud muud ebaharilikku käitumist, mis oleks põhjustanud tema ametnike eest peitupugemise vajaduse (WC-sse peitu minemine). Seega on ilmselgelt vale A. Šohani seletus, et V. Lutsenko läks ise vabatahtlikult kõigi oma asjadega WC-sse (t.l 74). 5 Tõendatud on ka, et just A. Šohani õigusvastase käitumise tõttu (avaldas survet ja käitus agressiivselt ning seega oli ohtlik) oli V. Lutsenko sunnitud viibima ebainimlikes tingimustes. Seega faktiline alus julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli ja see on piisavalt tõendatud. Kohtul ei ole kahtlusi vangla poolt esitatud dokumentide õigsuse osas. Kaebaja ütlused on ennast õigustavad ja seega ei saa nendega arvestada, sest ütlused on vastuolus objektiivsete tõenditega.
§ 69
lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
§ 69lg 4 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus.
Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.
§ 69
lg 4 sätestatu kohaselt kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Seega ei ole leidnud tõendamist, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli faktiline alus ja seega on vaidlustatavad haldusaktid õiguspärased. Kohus rõhutab samuti, et
§ 69
lg 2 p 4 märgitud abinõu on ennetav julgeolekuabinõu ning abinõu nii vangla kui kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks. Kohus leiab, et vanglal oli alus kaebaja suhtes 27.08.2010.a otsuses nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirjas nr 1-4/1765 nimetatud piiranguid kohaldada ja need haldusaktid on õiguspärased. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova kohtunik 6