3-10-1739/7

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1739 Otsuse kuupäev

1. märts 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Luist´i kaebus Tartu Vanglalt saamata jäänud töötasu 1 500 krooni hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2011 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aivar Luist Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.aprill
2. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Vangla direktori 31.07.2009 käskkirjaga nr 1-4/1127 määrati kinnipeetav Aivar Luist vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 01.08.2009 töötasuga tunnis 12.00 krooni. Tartu Vangla 04.02.2010 käskkirjaga nr 1-4/191 kõrvaldati A. Luist alates 04.02.2010 ajutiselt distsiplinaarmenetluse ajaks vangla majandustöölt. Tartu Vangla 05.03.2010 käskkirjaga nr 1-4/316 pikendati A. Luist’i majandustööle määramise käskkirja kehtivust ja määrati käskkirja kehtivuseks 3 kuud alates 05.03.2010 kuni 05.06.
5. 08.04.2010 esitas Aivar Luist Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks selle eest, et distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamisega jäi tal perioodil 01.02-04.03.2010 saamata 1 töötasu 1 500 krooni. Samuti taotles A. Luist moraalse kahju hüvitamist summas 20 000 krooni tema au ja hea nime teotamise eest. 07.06.2010 otsusega nr 3-30/71 jättis Tartu Vangla A. Luist’i kahjuhüvitise nõude rahuldamata.
6. 05.07.2010 esitas A. Luist Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt saamata jäänud töötasu 1 500 krooni ja mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamist. 27.12.2010 määrusega tagastas Tartu Halduskohus A. Luist’i kaebuse osas, millega taotletakse mittevaralise kahju 20 000 krooni hüvitamist riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
7. Kohus pidas võimalikuks HKMS § 15 lg 4 alusel kaebust sisuliselt läbi vaadata, kuigi kaebuse esitaja 22.02.2010 kohtuistungile ei ilmunud ega saatnud teadet kohtukutse kättesaamise kohta. Kohus on kohtukutse väljastanud kaebaja enda poolt teavitatud meiliaadressil aivar1970@mail.com, millisel aadressil on kaebaja varem kohtule teateid saatnud ning 06.12.2010 ka kohtu teated ja dokumendid kätte saanud. Kaebuse põhjendused
8. Kaebuse kohaselt sai A.Luist 04.02.2010 teatise selle kohta, et tema suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus Tartu Vangla ruumides 29.01.2010 toimunud intsidendi kohta. 02.03.2010 lõpetati distsiplinaarmenetlus, kuna mingeid talle süüks pandud rikkumisi polnud ta sooritanud. Kaebaja selgitab kaebuses, et ta saatis 24.01.2010 märgukirja Terviseametile, kus kirjutas Tartu Vangla sööklas toimuvast. Peale seda ja peale 27.01.2010 toimunud vestlust hr.Jõksiga teda enam tööle ei lubatud. Vastustaja vastuväited
9. Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu. Kaebuse esitaja A. Luisti suhtes algatati distsiplinaarmenetlus 02.02.2010 ning kaebuse esitajat teavitati menetluse algatamisest 04.02.
10. Distsiplinaarmenetlus algatati intsidendi tõttu, kus A. Luist 29.01.2010 kella 10.00 paiku ei suhtunud heaperemehelikult vangla varasse, võttis söökla laost välja kaste ja pildus neid vastu külmikut ning ei allunud laojuhataja korduvatele korraldustele selline tegevus lõpetada. Distsiplinaarmenetlus lõpetati ning kaebuse esitajaga viidi 02.03.2010 läbi vestlus töödistsipliinist ja kaebuse esitaja soovist tööd teha. Distsiplinaarmenetluse lõpetamisega kaotas Tartu Vangla 04.02.2010 käskkiri nr 1-4/191 oma mõju kaebuse esitaja suhtes. Tartu Vangla leiab, et eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla käitunud õiguspäraselt ja õiguslikul alusel A. Luisti töölt kõrvaldamisel ning vangla tegevus haldusakti väljaandmisel ei ole olnud õigusvastane ega süüline. Kaebuse esitaja ei ole töölt eemaldamist vaidlustanud.
11. Kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõudes ega ka kohtule esitatud kaebuses põhjendanud oma nõude arvestust ega selgitanud, miks kaebuse esitajal jäi saamata just 1500 krooni. Kinnipeetavale ei laiene töökohustuse täitmisel tööõiguse sätted. Kinnipeetava töö väljaarvamine tööõiguse rakendusalast tuleneb vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikest
12. Vanglateenistus määrab kindlaks kinnipeetavate töövajaduse ja töömahu. Majandustööle määratud kinnipeetavat ei määrata täitma kindlaid ühele töökohale omaseid töökohustusi, vaid tema töö ja selle maht sõltub vangla vajadustest. Kinnipeetava tööle minemise ja töötamise 2 vajaduse otsustab vangla igal hommikul. Kaebuse esitajal puudub õigus nõuda vanglalt kindlate tööülesannete tegemist või määrata selle töö tegevuse kestvust. Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna andmetel on 2010.a jaanuarikuus A. Luist töötanud 110 töötundi (töötasu 1089 krooni), märtsikuus 85 töötundi (töötasu 841.50 krooni), aprillikuus 64 töötundi ( töötasu 663.60 krooni) ja maikuus ainult 4 töötundi (töötasu 39.60 krooni). Arvandmetest nähtub, et vangla vajadused majandustööle määramisel varieeruvad ning kinnipeetaval ei ole kindlat ühesuurust töötasu. A. Luist ei saa eeldada, et just veebruarikuus, mil ta oli töölt kõrvaldatud, oleks tema saanud töötada 125 töötundi ja oleks teeninud 1500 krooni. Ka ilma tööle rakendamiseta võinuks tekkida olukord, kus veebruarikuus puuduks vanglal vajadus A. Luisti tööle rakendamiseks ning tema sissetulek sel juhul puuduks. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebuse esitajal õigus nõuda vanglalt 1500 krooni saamata jäänud töötasu, kuna sellises ulatuses ei ole temale kahju tekkinud. Kohtu põhjendused ja otsus
13. Aivar Luist on esitanud kahju hüvitamise taotluse selle eest, et kaebaja töölt kõrvaldamisega distsiplinaarmenetluse ajaks jäi tal saamata perioodil 01.02.-04.03.2010 töötasu summas 1500 krooni. Vangla abitöölise ametikohalt oli A.Luist alates 04.02.2010 ajutiselt kõrvaldatud seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega tema suhtes. Distsiplinaarmenetlus lõpetati ja kaebaja lubati uuesti tööle 05.03.2010 käskkirjaga alates 05.03.2010a . Esitatud kaebuses taotleb A.Luist seega saamata jäänud töötasu väljamõistmist aja eest, kui teda oli majandustöödelt kõrvaldatud.
14. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 1 kohaselt ei arvestata kinnipeetava töökohustuse peatumise ja ajutise töölt kõrvaldamise aega töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. Sama määruse § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetavat ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Seega on lubatud vanglal kinnipeetavat ajutiselt kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks töökohustustest. Kuna kaebaja suhtes oli 04.02.2010 alustatud distsiplinaarmenetlus, oli vanglal õigus teda ajutiselt töölt eemaldada. Nagu on vangla märkinud, ei ole A.Luist töölt eemaldamise käskkirja vaidlustanud. Määrus ei seo töölt kõrvaldamist rikkumisejärgse karistuse määramisega. Seega ei muutu kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks õigusvastaseks juhul kui distsiplinaarmenetlusele ei järgne kinnipeetava süüdimõistmist ja karistamist. Distsiplinaarmenetluse alustamisel ei ole veel teada, kas kinnipeetav on distsiplinaarrikkumise toime pannud ning kas selle teo eest järgneb distsiplinaarkaristus, vastavate asjaolude väljaselgitamiseks viiaksegi vastav menetlus läbi. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks on vanglal aga õigus kinnipeetavat ajutiselt töölt kõrvaldada, seega ei olnud antud juhul kaebaja eemaldamine distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks majandustöödelt, õigusvastane. Nagu märgitud, sätestab justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 § 5 lg 1, et ajutiselt töölt kõrvaldamise aega ei arvestata töötasu maksmise aluseks oleva tööaja hulka. Seega puudub kaebuse esitajal õiguslik alus töölt kõrvaldamise aja eest töötasu väljamõistmise taotlemiseks ja temale töötasu mittemaksmine distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja on käskkirjaga töölt kõrvaldatud ajutiselt alates 04.02.2010, kaebaja taotleb saamata jäänud töötasu välja mõistmist alates 01.02.2010, kuid samas ei ole kaebaja ise selgitanud ega tõendanud, kas ta pidi 1.02.2010 ja 2.02.2010 üldse töötama või miks ta neil päevadel ei töötanud. VangS § 39 lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel ning töö tasustamisel 3 tuleb lähtuda töötatud ajast. Kui kaebaja neil päevadel ei töötanud, siis puudub tal ka nende päevade eest õigus töötasu saada. Eeltoodust lähtudes jätab kohus kaebuse rahuldamata. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 4