Obsah (10)

§ 468§ 415§ 444§ 497§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-62812 Tsiviil

§ 468lg 1 p 2).

1. Menetluskulud jätta SŠ kanda.
2. Välja mõista SŠlt menetluskulu 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot D Š kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik D Š esitas 14.12.2010 hagi SŠ vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-25622. temalt poolte ühiste alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 300 kroonini kuus kummalegi lapsele. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja võimeline tulenevalt oma raskest majanduslikust seisust tasuma elatist väljamõistetud ulatuses. Hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 08.02.2011 kätte toimetatud. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagis märgitud ulatuses. Kostja esitas kohtule kirjaliku vastuse 02.03.2011, s.o kaks päeva pärast tähtaega. Kostja ei ole esitanud taotlust menetlustähtaja ennistamiseks. Tulenevalt

§-st 66 ei ole kohtul alust kostja vastust arvestada ning tuleb lugeda, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt

§ 444

lg 1 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

§ 497

kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Kohus leiab, et nimetatud säte on analoogia korras kohaldatav ka hagimenetluses väljamõistetud elatise suuruse muutmisel. Perekonnaseaduse (PKS) 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hageja poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud muuta Harju Maakohtu 02.12.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-0625622 D Š SŠ kasuks tütar V Š ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus 3 000 kroonilt 300 kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni 12.08.2011 ja poeg AŠ ülalpidamiseks väljamõistetud elatisraha suurus 3 000 kroonilt 300 kroonile, s.o 19,17 eurole alates 14.12.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 277,21 eurot, mis kujutab endast õigusabikulusid.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 2 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 277,21 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 277,21 eurot vajalikud ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 277,21 eurot. Hagiavaldus on 2 leheküljel, millest sisuline osa moodustab alla ühe lehekülje. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 139 euro ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista õigusabikulud summas 139 eurot.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Maie Seppo kohtunik 3