Obsah (4)

§ 20§ 24§ 241§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Otsuse avalikult teatavaks 07. märtsil 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

§ 20lg 6 ei näe ette kutsele täiendavaid sisunõudeid.

Hageja nõue on ebaselge kuivõrd ei ole protokollitud üldkoosolekul tema vastuväiteid vaidlustatud otsustele, siis ei saa hageja ka neid otsuseid vaidlustada. 25.03.2010.a. kinnitati vaidlustatud otsused uuesti üldkoooleku poolt. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude panemist hageja kanda. Kohtu põhjendused

1. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on üldkoosolekut kokkukutsudes järginud sätestatud korda.
2. Tallinnas, asub 40 korteriga korterelamu (t/l 15-19), mille ühiseks majandamiseks on moodustatud Korteriühistu (t/l 22). Korteriühistu põhikiri on kinnitatud 14.05.2008.a. toimunud üldkoosolekul (t/l 26-32). Hageja on Tallinnas, XXXasuva korteriomandi omanik ja ühistu liige (t/l 15-19). Hageja väidetel on korteriühistu 28.10.2009.a. toimunud üldkoosoleku otsused tühised, kuivõrd rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda (t/l 8-11). Korteriühistuseadus (KÜS) on erinormiks Mittetulundusühingute seadusele (

), see tuleneb KÜS § 1 lg 2. KÜS-s reguleerimata küsimustes tuleb eeltoodu tõttu juhinduda

sätetest. KÜS § 13 lg 1 annab korteriühistu liikmele õiguse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Täpne üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kord ja õiguslikud tagajärjed on reguleeritud

§ 24ja § 241.

Esmalt tuleb lahendada hageja poolt vaidlustatud 28.10.2009.a. korteriühistu üldkoosoleku toimumise võimalikkuse küsimus, kuivõrd 2

§ 241

lg 1 alusel on tühised korteriühistu üldkoosoleku otsused, mis on vastu võetud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes.

§ 20

lg 1 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.

§ 20

lg 5 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

§ 21

lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

1. Korteriühistu 14.05.2008.a. üldkoosolekul kinnitatud põhikirja p. 6.
2. kohaselt informeeritakse ühistu liikmeid toimuvast üldkoosolekust ette vähemalt 15 päeva. Teade üldkoosoleku toimumise kohta pannakse välja trepikodades (t/l 26-32). Põhikirja p. 6.
3. sõnastusest tuleneb, et üldkoosoleku kutse (teavituse) ja toimuva üldkoosoleku vahele peab jääma minimaalselt 15 kalendripäeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 1 ja 2 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. TsÜS § 137 lg 1 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lõppes antud juhul tähtaeg 15 päeval kell 24.00 ning teade üldkoosoleku toimumise kohta oleks tulnud trepikodadesse välja panna hiljemalt 12.10.2009.a. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Svetlana Zubkova ütlustega leidis tõendamist, et 28.10.2009.a. üldkoosoleku kutse pandi trepikodadesse välja 13.10.2009.a. kella 19.00 ja 21.00 vahelisel ajal (t/l 12, 126). Ka tunnistaja Aarne Sikk ütlustest tuleneb, et üldkoosoleku kuulutust märkas tema 14.10.2009.a. (t/l 124). Seega leidis kohtuistungil tõendamist asjaolu, et põhikirja p. 6.
4. sätestatud minimaalse ajavahemiku nõuet on rikutud, kuivõrd üldkoosoleku teate ja toimuva üldkoosoleku vahele ei jää minimaalselt 15 päeva. Sellest tulenevalt on hageja etteheide üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.
5. Kostja viited asjaolule, et isegi kui korteriühistu 28.10.2009.a. toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, siis on kostja olukorra parandanud ja 28.10.2009.a. vastuvõetud otsused on uuesti vastuvõetud/kinnitatud 25.03.2010.a. toimunud erakorralisel üldkoosolekul (t/l 112-117), ei oma antud juhul tähtsust. Hageja on esitanud kohtule hagi otsuste tühisuse tunnustamiseks, mitte kehtetuks tunnistamiseks. Ka Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr. 3-2-1-23-04 asunud seisukohale, et nimetatud asjaolu ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.
6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb tunnustada 28.10.2009.a. üldkoosoleku otsuste tühisust.
7. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 131 lg 2 järgi on hagihinnaks juriidilise isiku otsuse kehtetuks tunnistamise (väljaarvatud osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamisel ja tühisuse tuvastamisel) nõudes 1595 eurot. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 1595 eurot. Menetluskulude jaotamine 3
9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb menetluskulud jätta kostja KÜ kanda.
10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 4