Obsah (5)

§ 146§ 147§ 143§ 135§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht, liik 23.08.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Vaheotsus l

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist.

§ 143järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja palus aegumist kohaldada, mistõttu kontrollib kohus vaid nõude aegumisega seotud väiteid, asjaolusid.

1. Vaidlus puudus selles, et pooled sõlmisid 08.08.2006 notariaalselt tõestatud lepingu alusel kinnistu, mis on katnud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla- Järve kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, müügilepingu hinnaga 800 000 krooni, samuti ei vaidle pooled selle üle, et 09.08.2006 sõlmisid pooled selle kinnistu üleandmise –vastuvõtmise akti, kus hageja esindaja kinnitas, et võttis vastu Järveküla tee 12 asuva kinnistu ja hooned. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut müügilepingule ja vastuvõtu aktile. Seega sai hageja eelnimetatud müüdud asja enda valdusse 09.08.
3. Hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja arvates kostja müünud talle puudustega asja, millest on hageja teavitanud kostjad, kuid kes ei ole vaatamata hageja nõudest asja puudusi kõrvaldanud. Samuti nähtub hagi asjaoludest, et kuivõrd kostja ei kõrvaldanud asja puudusi, siis on kostja hageja arvates rikkunud müügilepingust tulenevaid müüja kohustusi ning selle tõttu on tekkinud hagejal kahju, mille hageja palub hüvitada. VÕS § 217 järgi peab asi vastama müügilepingu tingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 220 lg 1 alusel peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele vastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada lepingutingimustele vastavusest ning § 222 lg 1 alusel võib ta asja mittevastavasse korral lepingu tingimustele nõuda müüjalt asja parandamist, lg 5 kohaselt siis, kui müüja ei paranda asja mõistliku aja jooksul võib ostja ise asja parandada, lasta see teha ja nõuda müüjalt mõistlike kulude hüvitamist. Müüja loetakse müügilepingu oluliseks rikkujaks, kui ta keeldub õigustamatult asja parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavausest teatamisest. VÕS § 115 lg 1 alusel saab võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kahju 3 hüvitamist. Kuna hagiavalduses hageja enda poolt esiletoodud asjaoludest nähtub, et kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, kuna müüs puudusega asja, mida ta aga hoolimata hageja nõudest ei kõrvaldanud ja mistõttu on tekkinud hagejale kahju, siis on kohtu arvates tegemist asja mittevastavusest tuleneva ja kostja kohustuse rikkumisel põhineva kahjunõudega. Käesolevas vaidluses ei ole kostja vastu esitatud sellist kahju nõuet, mille hageja esitaks müügilepingust tuleneva kostja muu kohustuse rikkumise tõttu. Ülalviidatud

§ 147

lg 1 alusel algab hagi aegumise kulgemise tähtaeg kohustuse sissnõutavaks muutumisest kui seaduses ei ole sätestatud teisi. Nimelt sätestab VÕS § 227, et asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Seega algab asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahjunõude aegumise tähtaeg VÕS § 227 alusel asja üleandmisest, st seadusest tulenevalt muust ajast kui kohustuse sissnõutavaks muutumisest. Asjaolu, millal hageja sai või pidi saama teada asja võimalikest puudustest, omab tähendust mitte sellest tuleneva hagi esitamisel vaid vastavalt müüja informeerimisel nendest puudustest VÕS § 220 ja 221 järgi ja kohustuse täitmise nõude esitamisel müüjale. Seega ei ole õiged hageja väited sellest, et aegumist ei saa arvestada ajast, mil hageja sai ostetud eseme oma valdusse ja et tähtaja algust tuleks arvestada sellest, millal hageja sai teada asja puudustest või millal keeldus müüja neid kõrvaldamast või kahju hüvitamast. 13. Kuna vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja sai asja valduse 09.08.2006, siis algab asja puudusest tingitud kahjunõude hagi esitamise tähtaeg kulgema asja valduse saamisest kooskõlas VÕS § 227.

§ 135

lg 1 algab hagi aegumise tähtaeg kulgema käesoleval juhul 10.08.2006 ning kooskõlas

§ 146

lg 1 lõpeb 3-aastane tähtaeg

§ 136lg 2 järgi 10.08.2009. Käesolev hagi on esitatud kohtule 24.09.2009 (tlk 1), seega on hagi aegunud ning kooskõlas Ts

MS § 143 kohaldab kohus kostja taotlusel aegumist ning jätab hagi aegumise tõttu rahuldamata.

1. Kuna nõue on aegunud, ei anna kohus hinnangut muudele väidetele, sj sellele kas asi on tegelikult puudustega, kas hageja on õigeaegselt kostjat teavitatud puudustest ja nõudnud puuduste kõrvaldamist, kas ja millel pidi hageja olema nendest puudustest teadlik, kas tegemist oli varjatud puduustega, kas kostja on seega rikkunud kohustust ning kas ta on selle eest vastutav ning kas kahju on tekkinud ning milline on kahju ulatus ning selle kohta esitatud tõenditele: hageja esitatud Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 23.10.07 ettekirjutusele nr 030 275 07, hageja vaidele sellele, kostjale 28.11.97 saadetud teatele, Keskkonnainspektsiooni 03.12.2007 otsusele, hageja saadetud teatele 04.04.08, müügilepingule 24.04.09, kahjunõudele 12.07.09, kostja vastusele 15.06.09, väljavõttele ajalehest, ETOÜ hinnapakkumisele, ettekirjutusele 018, paikvaatluse aktile ning kostja esitatud TTÜ ja Majandus –ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22.09.03 üleandmisvastuvõtu aktile Ida-Politseiprefektuuri 31.01.2008 kirjale, kostja vastusele hagejale 04.01.08, majandus- ja kommunikatsiooni käskkirjale 06.06.06 nr 105 „Riigivara võõrandamine ja kinnistuenampakkumise tingimused ja kord“, enampakkumise avamise protokollile 27.06.2010, majandus- ja kommunikatsiooni ministri käskkirjale 05.07.06 nr 125 „ Riigivara avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine“, väljavõttele Ametlikest Teadaannetest enampakkumise kohta 08.06.
2. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 163 lg 1alusel jäävad menetlskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb maakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik 4