Obsah (6)

§ 88§ 87§ 104§ 107§ 108§ 15

2-10-9741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2010.a. Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-9741 Tsiviilasja

) § 88 lg 1 punkti 5 alusel hageja töölepingu erakorraliselt üles (t.l. 11, töövaidluskomisjoni t.l. 6).

§ 88

lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

§ 88

lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesültemise eeldnusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

§ 88

lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud ajsolust teada sai või pidi saama.

§ 87

alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Hageja palub tunnistada töölepingu üleütlemine tühiseks.

§ 104

lg 1 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

§ 107

lg 1 järgi kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 108

järgi töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Pooled vaidlevad, kas töölepingu ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Seega peab kohus tegema kindlaks, kas hageja teod, mida on kirjeldatud töölepingu ülesütelmise avalduses on selliseks töölepingu seaduses ettenähtud mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ja mis ei eeldanud töölepingu ülesütlemisele eelnevat tööandja hoiatust. Kohus tegi kindlaks ja pooled ei vaidle, et 17.11.2009.a. Maanteeametis algatati I I Y eksamitoimingute uurimiseks sisekontroll, mille käigus tuvastati, et I.I.Y esitas Ida Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri Narva büroole taotluse B kategooria juhtimisõiguse saamiseks 23.09.2009.a. I.I.Y liiklusteooriaeksami ajaks määrati 24.09.2009.a. kell 12.

1. 24.09.2009.a. ilmus liiklusregistri Narva büroosse liiklusteooria eksamile enne esialgselt määratud eksami algusaega I.I.Y nime all teine meessoost isik, kelle hageja eksamiklassi lubas ning kellel võimaldas sooritada eksami I.I.Y määratud eksami tegemise ajast varem (registreeritud eksami aeg kell 12.00, tegelik eksam algusaeg kell 09.39). Pooled ei vaidle, et juhtimisõiguse taotleja ning liiklusteooriaeksami tegelik sooritaja olid erinevad isikud, mis tuvastati I.I.Y foto (t.l. 49, töövaidluskomisjoni t.l. 44-45) ja eksamiklassi paigutatud teooriaeksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite 4 2-10-9741 salvestiste võrdlemisel (t.l. 60). Vaidlust ei ole, et 26.11.2009.a. tunnistas RMA I I Y omistatud juhtimisõiguse kehtetuks (töövaidluskomisjoni t.l. 38-39). Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. juuli
3. a määruse nr 169 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid § 4 lõike 8 kohaselt eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega ja § 5 lõike 3 järgi on eksamineeritaval eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. Liiklusteooriaeksmai läbiviimise korra (t.l. 51-
4. töövaidluskomisjoni t.l. 40-43) punkti 3, mille kohaselt eksami läbiviijal on kohustus: tuvastada taotleja isik – kontrollida eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust; võtta enne eksami algust taotlejalt allkiri (eksamineeritavate nimekirjale) eksamil osalemise kohta. Ametijuhendi (t.l. 54-55, töövaidluskomisjoni t.l. 3-5) punkti 3.3 kohaselt tuleb mootorsõidukijuhi kandidaatide eksamineerimisel kontrollida kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust. Hageja väidab, et ta kontrollis eksamineeritava isiku isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust, kuid ta ei teinud seda eksamiruumis. Kostja on veenvalt kirjaldanud, et hageja õiguspärase käitumise korral peaks videolt (t.l. 60) olema nähtav, kuidas eksamineerija eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti eksamiklassi sisenedes kontrollib ning seejärel palub eksamineeritaval oma nime taha eksamineeritavate nimekirja allkiri anda. Seega toimub isiku tuvastamine enne eksamit kahes järgus: kontrollitakse isikut tõendavat dokumenti ning allkirja. Kostja on veenvalt põhistanud ja tuginedes liilusteooriaeksami läbiviimise korrale, et eksami läbiviimise korras on eksami läbiviija kohustused kirjas kronoloogilises järjekorras, millest tuleneb eksami läbiviija kohustus kontrollida eksamineeritava isikusamasust eksamiklassis ja võtta peale seda ka eksamineeritavalt alllkiri. Pooled ei vaidle, et eksamiruumis hageja I.I.Y esinenud isiku ID-kaarti ja isikusamasust ei tuvastanud. Pooled ei vaidle, et eksamineeritavate nimekirjas on I.I.Y nime taha kirjutatud ei ilmunud, kuigi seal peaks olema kirjutatud tegelik eksami sooritamise aeg (09.39) ning I.I.Y allkiri. Vaidlust ei ole, et enne eksami algust hageja eksamineeritavalt allkirja eksamil osalemise kohta ei võtnud. Kuna hageja ekamineeritavalt allkirja ei võtnud, siis ei kontrollinud hageja ka eksamineeritava allkirja isikut tõendaval dokumendil oleva allkirjaga. Hageja selgitus, et I.I.Y ID-kaardi foto oli ebakvaliteetne ja hageja mööndus, et isikut tõendav dokument oma väidetava ebakvaliteetsuse tõttu ei tekitanud hagejas kahtlusi, ei ole kohtu arvates veenev. Vaidlust ei ole, et seletuskirjas (töövaidluskomisjoni t.l. 36-37) tööandjale hageja IDkaardi ebakvaliteetsusest ei räägi. Kohus leiab, et vastupidi hageja, kontrollides isikut tõendavat dokumenti ja veendudes, et see ei ole kvaliteetne, ei saa lugeda isikut tuvastatuks nn ebakvaliteetse dokumendi alusel. Samuti nõustub kohus kostjaga, et on ebausutav, et ID-kaardi väljastaja väljastab ebakvaliteetse fotoga isikut tõendavaid dokumente. Kui I.I.Y esinenud isiku ID-kaart oli tõepoolest rikutud (ehk sellelt ei olnud võimalik tuvastada dokumendi omanikku) pidanuks O.T nõudma isikult mõne teise isikut tõendava dokumendi esitamist (näiteks pass), mitte lubama isikut eksamit sooritama. Pooled ei vaidle, et kui võrrelda I.I.Yildis fotot liiklusteooriaeksamil tegelikult käinud isiku fotoga ning videotelt nähtuva isikuga, siis on nende isikute väline erinevus ilmselge. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollinud ekasmineeritava isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendiga. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et hageja ei ole kontrollinud eksamineeritava isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendiga ja on seega rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 169 § 4 lõiget 8, liiklusteooria läbiviimise korra punkti 3 ja ametijuhendi punkti 3.3., mis kõik sätivad eksamineeritavale kohustuse kontrollida juhtimisõiguse taotleja isikut isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. 5 2-10-9741

§ 15lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Eelkõige on heas usus tegutsemine, kui tegutsetakse seaduslikult. Pooled ei vaidle, et videolt nr 2 nähtub, et O.T viibis I.I.Y esinenud isikuga liiklusteooriaeksami ruumis kahekesi ning seisis enamuse eksami sooritamise ajast eksamineeritava arvuti juures. Kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eksamineerija kõrvalseisimisega eksamineeritava kõrval saaks lugeda tuvastatuks, et eksamineerija on eksaminineeritavale osutanud kõrvalabi. Asjaoluga, et I.I.Y esinenud isik sooritas liiklusteooriaeksami enneolematult lühikese aja jooksul – eksamiklassi sisenemisest (09.39.03) eksamiklassist väljumiseni (09.46.39) kulus kokku kõigest 7 minutit ja 35 sekundit, kuid keskmine liiklusteooriaeksami sooritamise aeg on 15-17 minutit, ei saa kohus lugeda samuti tõendatuks, et hageja oleks eksamineeritavale osutanud kõrvalabi. Seega kohus ei nõustu kostja järeldusega, et hageja osutas I.I.Y esinenud isikule liiklusteooriaeksami sooritamisel kõrvalist abi, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kostja on veenvalt põhjendanud, et hageja tegu jätta kontrollimata eksamineeritava isiku isikusamasus, mille tõttu saab juhtimisõiguse isik, kellel seda pole, kahjustab Ida RMA kui riigiasutuse mainet, sest Ida RMA ülesandeks on arvestades põhimäärusest tulenevaid põhiülesandeid riigi liiklusohutus (ja seeläbi inimelu), mis on tagatud piisavate liiklusalaste teadmiste ja oskustega inimestele juhtimisõiguse andmine. Kohus leiab, et eksamineeritava isiku isikusamasuse kontrollimata jätmisega, mille tulemusena anti juhtimisõigus isikule, kes ei sooritanud liiklusteooriaeksamit on hageja oma töölepingut rikkunud ja toime pannud sellise teo, mis on kahtlemata põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Kohus leiab, et hageja tegu jätta kontrollimata eksamineeritava isiku isikusamasus saab vaadelda kui töölepingu olulist rikkumist. Võlaõigusseaduse § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolelel mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus leiab, et eksamineeritavate isikute isikusamasuse kontrollimine on kostja jaoks olulise tähtsusega ja hageja teo läbi jätta isikusamasus kontrollimata, on võimalus, et juhtimisõiguse saab isik, kelle seda pole, millega on seatud ohtu ka teiste kaasliiklejate elu ja kahtlemata kahjustanud Ida RMA mainet seoses asjaoluga, et isikul on võimalik juhtimisõigust saada pettuse teel. Seega kohus leiab, et hageja on töölepingut oluliselt rikkunud, hageja kohustuse rikkumine on erilise raskusega ja töölepingu ülesütlemisele ei pidanud eelnema tööandja hoiatust. Kohus leiab, et käesolevas töövaidlusasjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks ise tahtlikult osalenud pettuses. Kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole ja kostja sellekohased väited on tõendamata. Kuid asjaolu, et hageja ei ole teadlikult osalenud pettuses, ei vähenda hagejale süüks pandava teo raskust.

§ 88

lg 1 p 5 lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on pannud toime teo, millega on põhjustatud tööandja usalduse kaotus töötaja vastu. Töölepingu ülesütlemisavalduses on tööandja täpselt kirjeldanud missuguse teo tõttu (lubades I I Y asemel eksamile teise isiku) ja mis pärast (hageja tegu on käsitletav erilise raske rikkumisena ja usalduse kaotamisega) tööandja töötajaga töölepingu lõpetab. Eelnevalt on kirjeldatud, et tööandja usaldus on hageja teo tõttu töötaja vastu kadunud ja seetõttu leiab kohus, et kostja on töölepingu hagejaga 6 2-10-9741 seaduspäraselt üles öelnud. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest sai kostja teada 16.11.2009.a., peale mida kostja algatas sisekontrolli, töölepingu ülesütlemise avalduse esitas kostja hagejale 27.11.2009.a. Kohus leiab, et kostja on töölepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta sai ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis enne või oleks pidanud teadma enne 16.11.2009.a., et hageja on lubanud ekamile isiku, kelle isikusamasust ta ei ole kontrollinud. Pooled ei vaidle, et hageja töötamisaja jooksul ei ole hageja suhtes esitatud pretensioone ega teda ei ole kordagi karistatud distsiplinaarkorras, kuid see asjaolu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisust, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue tööle ennistamiseks ja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et keskmise töötasu tõendi kohaselt oleks hageja õigeks keskmiseks töötasuks kuus 7 860 (47160.40/6=7860) krooni (t.l. 16, töövaidluskomisjoni t.l. 47), kuid kuna kohus ei rahulda kahju hüvitamise nõuet, siis ei oma arvutusviga keskmise töötasu tõendis tähtsust. Kohus ei arvesta hageja väiteid töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana ülekuulatud M S ütluste kohta, sest kohtumenetluses pooled ei ole taotlenud M S tunnistajana ülekuulamist, samuti ei ole pooled soovinud tugineda tema võimalikele ütlustele kui tõenditele. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 7