Obsah (7)

§ 430§ 150§ 432§ 428§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54912 Tsiviilasi OSAÜHINGU M hagi TPAO

) §-st 661 lg

1. Asjaolud OSAÜHING M esitas 03.11.2010 hagi TPAOÜ vastu 188 174,06 krooni ja viivise saamiseks. Pooled esitasid 16.02.2011 eelistungil kinnitamiseks kompromissi. Hageja esindaja taotleb menetluses tasutud riigilõivust 479,34 euro tagastamist. Poolte kompromiss
2. novembril 2010 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagi 144 929,03 krooni (9 262,65 eurot) suuruse üürivõla ja viivise sissenõudmiseks, mida kohus menetleb tsiviilasjana nr 2-10-54912; hageja kostja vastu esitatud nõue põhineb Poolte vahel
3. märtsil 2006 sõlmitud äriruumi üürilepingul („Üürileping“), millega hageja andis kostja kasutusse XXX kaubanduskeskuses Megamarket asuva äriruumi üldpinnaga 150 m². Üürilepingu tähtajaks oli
4. detsember 2016; kostja on vaielnud hagile tervikuna vastu, sest kostjal ei ole hageja ees võlgnevusi. Hageja andis üüri alandamisele, vastavalt Üürilepingu punktile 7.2 vaikimisega oma heakskiidu. Samuti saavutasid pooled perioodil
5. august 2010 kuni
6. september 2010 peetud kirjavahetuse tulemusena kokkuleppe üürilepingu muutmiseks, mis muuhulgas hõlmas kokkulepet üüri alandamiseks. Kostja on üüri alandamist tuginedes Poolte kokkuleppele rakendanud; kostja on Üürilepingu üles öelnud (Üürileping lõppes
7. detsembril
8. a) ning üüripinna valduse koos võtmetega hagejale allkirja vastu tagastanud. Kostja ütles üürilepingu üles, sest 2 hageja oli kostja arvates põhjustanud olukorra, kus kostja ei saanud üüripinda kavandatud viisil kastuda ja oli sunnitud oma tegevuse üüripinnal lõpetama. Üürilepingu jätkamine oli mõjuvatel põhjustel võimatu; Üürilepingu ülesütlemise tõttu tekkis kostjal hageja vastu 53 195,42 euro suurune kahjunõue, samuti on kostjal hageja vastu tagatisraha tagastamise nõue summas 6 787,42 eurot, mille kostja on hagejale esitanud
9. jaanuaril 2011;
10. jaanuaril 2011 saatis hageja kostjale omakorda üürilepingu ülesütlemisavaldusena pealkirjastatud dokumendi, millega soovis üürilepingu omalt poolt lõpetada. Hageja soovis üürilepingu üles öelda väidetava üürivõlgnevuse tõttu. Samas teavitas hageja tal kahjunõude olemasolust kostja vastu ja selle esitamise kavatsusest tulevikus; Pooled on üksteist teavitanud, et nad ei tunnista vastastikuseid kahjunõudeid. Samuti on Pooled üksteisele teatavaks teinud, et kumbki Pool ei tunnista teise Poole Üürilepingu ülesütlemisavaldust;

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni kompromissiga lõpetada; Pooled on pidanud läbirääkimisi ja jõudnud Kompromissini, millega soovivad lahendada ammendavalt ja lõplikult kõik vaidlusalused küsimused; on kokku leppinud alljärgnevas:

1. Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-10-54912 Kompromissiga ning omandavad uued Kompromissis sätestatud õigused ja kohustused. Pooled on Kompromissi tingimusena kokku leppinud, et Kompromissiga lahendatakse ka muud võimalikud vastastikused nõuded. 2.Pooled kinnitavad, et nad ei ole käsutanud oma õigusi ega kohustusi, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-10-54912 nõude alusena esitatud asjaoludest ja kokkulepetest ja/või mis seonduvad nendega, ega ole teinud mingeid tahteavaldusi taoliste õiguste ja/või kohustuste käsutamiseks. 3.Kostja tasub hagejale kompromiss-summa 15 530,53 (viisteist tuhat viissada kolmkümmend koma viiskümmend kolm) eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja tasub nimetatud summa hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas 7 (seitsme) päeva jooksul Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, märkides ülekande selgituseks „kompromissi täitmine tsiviilasjas nr 2-10-54912“. 4.Kompromiss-summa täies ulatuses laekumisel hageja pangakontole Kompromissis sätestatud korras loetakse Kompromiss täidetuks. 5.Pooled on kokku leppinud, et Üürileping on lõppenud
2. detsembril 2010 ning hagejal ei ole Üürilepingu lõppemise ja/või üüripinnaga seonduvalt kostja vastu mistahes pretensioone ega nõudmisi. 6.Pooled kinnitavad vastastikku tingimusteta ja tagasivõtmatult, et Kompromissi sõlmimise ja kinnitamisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad ja/või nendega seonduvad nõuded ammendavalt ja lõplikult lahendatud ning Kompromiss asendab poolte varasemad suhted. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate 3 isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate ja/või nendega seonduvate asjaoludega ning et Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. 7.Pooled on kokku leppinud, et nad ei esita vastastikku menetluskulude nõudeid ning kummagi Poole menetluskulud jäävad vastava Poole enda kanda. 8.Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi Poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. 9.Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. 10.Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. 11.Hageja palub, et vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 kohus määraks tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja kanda 479,34 eurot hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. 12.Pooled kinnitavad, et hoiavad Kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on Pooltel õigus avaldada ainult Kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 430

lg-st 1 ja 2 ning § 428 lg 1 p-st 4 paluvad Pooled Harju Maakohtul Kompromiss kinnitada, kajastada määruses Kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-54912 menetlus. Pooled kinnitavad, et õigusnõustajad on neile selgitanud ja Pooled on teadlikud Kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kohus leidis

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hagi esitamisel tasus hageja 02.11.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt OÜ TPA“ riigilõivu 15 000 krooni.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv 4 tasuti. Kohus leiab, et vastavalt taotlusele tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale riigilõiv 479,34 eurot (7 500 krooni).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele tööpäevale.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissi punktis 7 menetluskulude jaotuses kokku leppinud. Viivi Villemson 5