Obsah (6)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54177 Tsiviilasi AS-i S

) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on AS-i S 01.05.2006 kehtestatud üldtingimuste (t lk 15-20) punktis 6.7 kokku leppinud viivisemääras 3 0,2% laekumata summalt päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 5 372,65 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 5 371,65 krooni ja pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise tasumist. Võlgnevus kujuneb kostjale perioodil 01.03.2007 kuni 31.08.2007 esitatud arvetest, mille kostja on jätnud tasumata (t lk 22-30). Viivist on hageja arvestanud lepingujärgse intressimäära 0,2% laekumata summalt päevas alusel perioodil 01.09.2007 kuni hagiavalduse esitamiseni 29.10.

1. Sissenõutavaks on muutunud viivis 12 830,74 krooni. Hageja nõuab viivist summas 5 371,65 krooni. Poolte vaidlus seisneb hageja esitatud arvete kättesaamises ja nõude aegumises. Kostja väitel on ta saanud kätte 01.03.2007 arve ja 01.08.2007 teatise, kuid ei ole saanud kätte 01.04.2007, 01.05.2007, 01.06.2007, 01.07.2007, 01.08.2007 arveid. Hageja peab seda väidet ebausutavaks. Pooled on AS-i S Üldtingimuste punktis 7.3 kokku leppinud, et poolte suhtlus toimub isiklikult, telefoni teel, e-posti, faksi või kirja teel. Poolte tavapärasest suhtlusest erinevad, õiguslikku tähendust omavad sõnumid loetakse kätte saaduks, kui need on üle antud isiklikult allkirja vastu või tähitud kirjaga saatmise puhul kümne tööpäeva möödudes saatmisest. Käesoleval juhul on arved edastatud kostjale tavapostiga, mistõttu tuleb kohtu arvates lähtuda TsÜS §-s 69 sätestatud tahteavalduse kättetoimetamise reeglitest. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on kõik arved ning teated edastanud kostja lepingujärgsele aadressile XXXTallinn. Arvete kättesaamise hindamiseks on oluline tuvastada, et nimetatud aadress oli kostja elukoht ning kostjal oli mõistlik võimalus arvetega tutvuda. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab, sama paragrahvi
2. lõike kohaselt elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Nii pooltevaheliste lepingute kui ka rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on kostja elukohaks XXX, kusjuures AS-i S Üldtingimuste punkt 4.2.2 ja rahvastikuregistri seaduse § 391 lg 2 kohaselt oli kostjal kohustus teatada oma elukoha muutumisest hagejale ning rahvastikuregistri pidajale. Kostja seda teinud ei ole. Kuigi kostja on käesolevas menetluses esitatud dokumentidele märkinud enda kontaktaadressiks XXXTallinn, ei ole kostja väitnud, et tema elukoht arvete esitamise perioodil muutus või tal puudus võimalus nimetatud aadressilt dokumente kätte saada. Kohus järeldab, et arvete esitamise ajal oli kostja elukohaks lepingujärgne aadress XXX. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal oli mõistlik võimalus 01.04.2007 kuni 01.08.2007 arvetega tutvuda. Kostja on ise tõendanud, et ta sai kätte aadressile XXXsaadetud 01.08.2007 teatise, samuti on kostja enda väitel kätte saanud 01.03.2007 arve. Samalt aadressilt on kostja kätte saanud ka käesoleva tsiviilasja hagimaterjalid, mis edastati talle üürniku vahendusel. Kinnistusraamatust nähtuvalt kuuluvad XXXning kostja kontaktaadressina märgitud XXXkorteriomandid kostja emale Irina Batšarovale (t lk 81-87). Kohtu arvates, kui kostjal oli võimalus tutvuda XXXaadressile edastatud 01.03.2007 arvega, 01.08.2007 teatisega ja käesoleva tsiviilasja hagimaterjalidega, pidi kostjal olema mõistlik võimalus tutvuda ka 01.04.2007, 01.05.2007, 01.06.2007, 01.07.2007, 01.08.2007 arvetega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vaidlusalused 4 arved kätte saanud. Samas märgib kohus selgituseks kostjale, et aegumistähtaja kulgemine ei ole sõltuvuses arvete kättesaamisega. Kostja leiab, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks arvel esitatud maksetähtpäeva saabumisel, samast päevast algas ka nõuete aegumistähtaja kulgemine. Kuivõrd kostja on viimase arve saanud 01.03.2007 maksetähtajaga 31.03.2007, aegus hageja nõue 31.03.
3. Hageja väitel on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega, aegumistähtaja arvutamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 teisest lausest. Arvete aegumistähtaeg algas 01.01.2008 ning oleks lõppenud 31.12.2010, kuid hagiavalduse esitamise tõttu aegumine peatus. Kohus nõustub hagejaga, et esitatud arvete alusel tekkinud nõuete aegumistähtaeg ei ole möödunud. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tõlgenduse kohaselt tuleb nimetatud sätet mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega (RKTko 3-2-1-95-08). Pooled leppisid liitumis- ja teenuste osutamise lepingu punktis 3 ja seadme kasutamise lepingu punktis 5.2 kokku, et kostja tasub osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kohus leiab, et selline kokkulepe vastab TsÜS § 147 lg 3 teises lauses kirjeldatud tunnustele ja aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.
4. Lähtudes TsÜS § 146 lg-st 1 oleks hageja nõuded aegunud 01.01.2010, kuid hagiavalduse esitamisega 29.10.2010 aegumistähtaja kulgemine peatus TsÜS § 160 lg 1 järgi. Seega ei ole hageja nõuded aegunud. Kohus käsitleb kostja 21.12.2010 vastuses esitatud väiteid puude, töövõimekaotuse määras 80% ja töötuse kohta viivise vähendamise taotlusena

§ 113lg 8 järgi.

Nimetatud sätte kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lähtuvalt TsMS § 230 lg-st 1 tuleb viivise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tõendada kostjal. Kostja on oma väidete tõestuseks esitanud pensionitunnistuse (t lk 54), Eesti Töötukassa otsuse töötuna arvelevõtmise kohta koos tööotsimiskavadega (t lk 55-56, 59), 31.03.2009 Tööturuametile esitatud avalduse väljavõtte (t lk 57), tööraamatu väljavõtte (t lk 58). Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei anna alust viivisenõude vähendamiseks. Tõendid ei kinnita kostja väiteid töövõimekaotuse kohta 80% määras. Pensionitunnistusest nähtuvalt on pension kostjale määratud alates 15.11.

1. Kostja töövõimekaotus oli perioodil 01.12.2001 kuni 31.12.2003 80%, kuid alates 01.01.2004 kuni 31.01.2005 oli kostja töövõimekaotus kahanenud 60%-le. Hilisema perioodi kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Tööturuametile esitatud 31.03.2009 avalduse väljavõttes ei ole kostja avalduse punktis 15 pealkirjaga „TERVIS“ märkinud mitte midagi puude esinemist ja raskusastet käsitlevatesse lahtritesse. Kohus leiab, et kostja väited puude esinemise kohta on tõendamata, vastuolus esitatud tõenditega ning ei saa olla viivisenõude vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et tõenditest nähtuvalt oli kostja osaliselt töövõimetu juba liitumis- ja teenuste osutamise lepingu sõlmimise ajal 14.12.
2. Seega sõlmis kostja lepingu, olles teadlik enda töövõimetusest tulenevatest võimalikest takistustest lepinguga võetud kohustuste täitmisel. Selle riski võttis kostja teadlikult. Sarnaselt eeltooduga ei ole ka asjaolu, et kostja on hetkel töötu, viivisenõude vähendamise aluseks. Kostja ei ole tõendanud, et tema majandusliku seisundi tõttu on viivisenõue ebaõiglane. Üksnes isiku töötuna arvele võtmise fakt ei tõenda isiku ebasoodsat majanduslikku olukorda. Arvestades kostja maksetega viivitamise pikka 5 perioodi, ei ole viivisenõue põhinõude ulatuses kohtu hinnangul ebamõistlik. Kohus jätab kostja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamata. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 744,30 krooni ehk 686,69 eurot ja viivise 0,2% põhinõudelt päevas alates 29.10.2010 kuni põhinõude 5 372,65 krooni ehk 343,37 eurot täieliku tasumiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meelis Eerik Kohtunik 6