Obsah (6)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 108

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-67272 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi E. S.`a ja A. S.`a seadus

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistustest (toimik nr. 2-10-67272 tl. 2; toimik nr. 2-10-67279, tl. 4) nähtub, et O. S. on alaealiste laste E. S.`a ja A. S.`a ema, seega, seaduslik esindaja. A. S. on laste E. S.`a ja A. S.`a isa. Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hagejate esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Laste elukoht hagejate esindaja juures tähendab seda, et hagejate seaduslik esindaja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hagejate seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks alates 28.09.2009.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4 Kuna hagi on esitatud 28.12.2010, siis puudub hagejate esindajal seadusest tulenev alus nõuda elatise maksmist alates 28.09.

1. Kohus, lähtudes laste reaalsetest vajadustest ja hagejate seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, kogusummas 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus. Samas ei rahulda kohus hagi mitte alates 28.09.2009, vaid alates hagi esitamisest, so, alates 28.12.
2. Hageja ei ole kohtule põhjendanud elatise väljamõistmise vajadust varasemast perioodist ,vaid on teinud hagiavalduse lõppu ainult käsikirjalise märke :ALATES 28.09.
3. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 139.01 eurot kuus alates 28.12.2010 kuni A. S.`a (sünd. 28.07.1997) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28.07.2015.a. ja alates 28.12.2010 kuni E. S.`a (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.07.2022.a. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 409 lg 1 p 3, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Marge Tamme Kohtunik