KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-43005 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht 04.märts 2011.a, Jõhvi Kohtuasi M. L. hagi I. L. vastu abielu lahutuse nõudes Hagi hind 1595 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 02.märts 2011 Menetlusosalised Hageja: M. L. (IK xxx) Kostja: I. L. (IK xxx) RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada I. L. ja M. L. abielu, mis on sõlmitud 17.novembril 2007.a Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr 470. Ida-Viru Anda M. L.´le tagasi abielueelne perekonnanimi „A.“. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(3)taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD M. L. esitas 28.augustil 2009 Viru Maakohtule hagi I. L. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 17.11.2007.a. Hageja palub abielu lahutada, kuna ta ei armasta kostjat. Hageja peab kostjaga abielusuhete jätkamist võimatuks. Kostja oli vastavalt Viru Maakohtu 13.01.2010 määrusele erinõude korras ära kuulatud Vene Föderatsiooni Moskva oblasti Hoginski kohturajooni kohtuniku poolt 01.07.2010.a. Ärakuulamisel võttis kostja hagi õigeks ja nõustus abielu lahutamisega. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde ja palus abielu kostjaga lahutada. Hageja selgitas, et poolte kooselu on lõppenud 2008 novembris ja ta peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Hagejal on uus elukaaslane ning ta ootab last. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega. Kohus luges kostja istungile ilmumata jätmise põhjuse mõjuvaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära hageja seletused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud 17.11.2007 Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud akt nr 470 (tl 2). Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükis 5. PkS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja kinnistas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2008.a novembris. Hageja peab abieluliste suhete taastamist võimatuks. Kostja nõustus 01.07.2010 erinõude korras ärakuulamisel abielu lahutamisega. Kuna pooled on enam kui kaks aastat lahus elanud, hagejal on uus elukaaslane ning ta ootab last, on kohtul alust arvata, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Nimeseaduse § 11 lg1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Vastavalt hageja soovile kuulub talle tagasi andmisele abielueelne perekonnanimi „A.“ 2
(3)Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu tuleb lahutada juhindudes PkS § 67 lg1 ja lg 2 ning TsMS § 434, § 442, § 452 ja § 632 lg 1. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik 3
(3)