).
lg 1 kohaselt sunnivahendit rakendatakse, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Halduskohus peab vajalikuks märkida järgmist. Antud juhul on vajalik vastus anda küsimusele, kas Narva-Jõesuu Linnavalitsusel oli 26.10.2010 korraldusega nr 337 võimalik kohaldada kaebaja suhtes sunniraha ilma, et ta oleks enne saatnud kaebajale kirjalikku hoiatust, millega teavitada kaebajat, et 17.08.2010.a ettekirjutuse mittetäitmine hiljemalt 03.09.2010.a - toob kaasa sunniraha rakendamise. Konkreetsel juhul pole haldusorgan eraldi hoiatust enne sunniraha rakendamise korraldust saatnud.
lg 1 näeb ette, et haldusorgan teeb enne sunnivahendi rakendamist adressaadile kirjaliku hoiatuse. Sama paragrahvi p 4 kohaselt peab kirjalik hoiatus sisaldama sunnivahendit, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Antud juhul on vastustaja Narva-Jõesuu linnavalitsus teinud kaebajale 17.08.2010.a ettekirjutuse nr 18.1.1/2 koos hoiatusega, mille kohaselt kaebaja oli kohustatud: klaasima aknad ning välisuksed ning sulgema need kuni 03.09.2010.a; korrastama hoone fassaad kuni 03.09.2010.a; võtma alates ettekirjutuse kättesaamisest tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Ettekirjutuse osutatud kuupäevaks täitmata jätmise korral kohaldatakse OÜle East-Est sunniraha Ehitusseaduse § 61 lg 6 alusel ja Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 9 ja 10 korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär 100 000 krooni. Lisaks on ettekirjutuses märge, et koos ettekirjutusega väljastatakse kaebajale linnavalitsuse arve (17.08.2010 arve nr 537, 2009 ja 2010 aasta muru niitmise eest üldsummas 4170,00 krooni ehk 266,486 €) vastavalt Narva-Jõesuu linna heakorra eeskirja § 7 lg 2, kus omanik ei rakendanud meetmeid heakorrastustööde teostamiseks ja linnavalitsus teostas antud töid linnaeelarve arvelt 2009 aastal OÜ Landservis kaudu ja 2010 aastal oma jõuga (kuna sellest aastast linn omab oma kommunaalmajanduse brigaadi). Ettekirjutuse lõpus väljastatakse uus kutse ja hoiatatakse juhatuse liiget, et mitteilmumise korral kohaldatakse tema suhtes sundtoomist tema arvel.
lg 2 kohaselt hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena. Seekord on haldusorgan kasutanud
17.08.2010 tehtud ettekirjutuses nr 18.1.1/2 on kaebajale antud aega kuni 03.09.2010 ettekirjutuse täitmiseks ning vastavalt Eesti Post AS’i teatisele on raamatupidaja Palo 23.08.2010. ettekirjutuse kätte saanud (dokumendi nr ET 104175). Vaidlus on selles, et kaebaja väitel pole raamatupidaja Palo kaebaja töötaja ning ettekirjutust pole ettevõtte juhatuse liikmetele kätte toimetatud. Menetlusdokument on kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, või saadetud tähtkirjaga äriregistris märgitud aadressile. Kohtutoimikust nähtub, et tähtkiri ettekirjutusega on saadetud kaebaja postiaadressile (Valli 4, Tallinn) ja selle on vastu võtnud raamatupidaja Palo. Sama raamatupidaja on vastu võtnud ka vaidlusaluse korralduse (tlk 51 jj). HMS § 26 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutmisest teavitanud, saadetakse dokument viimasele haldusorganile teadaolevale aadressile, millega loetakse, et dokument on kätte toimetatud. Seega isegi kui kaebaja oleks aadressi muutnud, loetaks dokument kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja äriregistri aadress on Valli 4, Tallinn. Halduskohus teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-10-04, mille kohaselt juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest ning kui juriidiline isik seda ei tee, siis võtab ta endale riski, et haldusaktid temani ei jõua. Seega on menetlusdokumendid kätte 5 toimetatud äriregistris märgitud aadressile. Kaebuse õigeks lahendamiseks tuleb kohtul lähtudes uurimisprintsiibist vastata täiendavalt küsimusele, kas vastustaja poolt sunniraha määramine korraldusega nr. 337 on mingil muul põhjusel seadusvastane. Halduskohus leiab kõigepealt, et sunniraha määramine ei kujuta endast haldusakti andmist, vaid selle täitmistoimingut, mis on vahendiks, et kallutada seaduserikkujat ettekirjutust järgima ja seaduserikkumist lõpetama. Sunnivahendi rakendamise lubatavuse eeldused on toodud
lg 1, mille kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Erandid sätestab käesoleva seaduse § 12.
lg 3 kohaselt peab hoiatusega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg võimaldama sunnivahendi adressaadil kohustus täita. Haldusasja materjalide järgi jäi kaebajale ettekirjutuse täitmiseks aega 11 päeva, mis on ilmselgelt ebapiisav aeg nii mahukate tööde tegemiseks nagu ettekirjutuses oli märgitud: klaasima aknad ning välisuksed ning sulgema need kuni 03.09.2010.a; korrastama hoone fassaad kuni 03.09.2010.a; võtma alates ettekirjutuse kättesaamisest tarvitusele meetmed hoone valvamiseks ning krundi ja sellega piirneva territooriumi pidevaks heakorrastamiseks. Kirjeldatu alusel on haldusorgan rikkunud
lg 3 ning pole kaebajale andnud piisavalt aega ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks. Nii lühike ajavahemik, 11 päeva, ei võimaldanud sunnivahendi adressaadil ettekirjutuses märgitud kohustusi täita. Mõistlik aeg kohtu arvates oleks antud juhul olnud kuni 2 kuud, mitte 11 päeva.
lg 1 märgitud eeldused ei ole nähtuvalt käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest täidetud – ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud, kuigi kaebaja väidab, et ta pole seda kätte saanud ning see ei ole ettekirjutuses märgitud ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul täidetud. Kuna vaidlustatud korraldusega nr 337 kaebajale sunniraha kohaldamine on ebaseaduslik, siis kuulub see tühistamisele eeltoodud alusel ning kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut teistele kaebuse punktidele. Kohus peab siinkohal vajalikuks eraldi märkida, et vastavalt
Sunniraha eesmärgiks on tagada selle määramise põhjuseks ja aluseks oleva ettekirjutuse täitmine. Vastavalt seadusandja poolt sätestatule omab sunniraha igakordsel määramisel tähtsust eelneva ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmine. Vaidlust ei ole ju selles, et EhS § 61 lg 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelvalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna NarvaJõesuu Linnavalitsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 26.10.2010 korraldus nr 337 kuulub tühistamisele, siis on ta kohustatud kandma ka menetluskuluna 307 €, mis on tasutud 01.02.2011.a. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.