Obsah (8)

§ 428§ 430§ 432§ 661§ 386§ 173§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-10-27333 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-27333 Tsiviilasi Sxxxx Rxxxxxx

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt

§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Kuna pooled on sõlminud kompromissi ja asja menetlus lõpetatakse, siis on ära langenud hagide tagamise alused ja asjas kohaldatud hagi tagamised tuleb

§ 386

lg 2 alusel tühistada ja hagi tagamise eest kostja(vastuhageja) poolt tasutud tagatis tagastada poolte kompromissiga kokku lepitud korras. Menetluskulude jaotus:

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende kanda. Seega määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Kostja(vastuhageja) taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Valerii on tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796001 riigilõivu alljärgnevalt: 1) 05.07.

1. a Sxxxx Rxxxxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (I tl 33); 2) 09.07.
2. a Sxxxx Rxxxxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (I tl 36); 3) 05.07.
3. a Axxxxx Pxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (II tl 4 33); 4) 09.07.
4. a AxxxxxPxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (II tl 38); 5) 05.07.
5. a Kxxxxx Lxxxxx vastu esitatud nõude eest 2000 krooni (III tl 23) ja 6) 09.07.
6. a Kxxxxx Lxxxxx vastu esitatud hagi tagamise eest 450 krooni (III tl 41). Kokku on OÜ Valerii tasunud menetluses riigilõivu 7350 krooni. Kohus leiab, et

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb kostja(vastuhageja) taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 3675 krooni (234,88 eurot). Riigilõivu tasumise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Maimu Laumets Kohtunik 5