Obsah (7)

§ 429§ 432§ 168§ 1741§ 175§ 176§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45246 Tsiviilasi A L(L, isikukood XXX, elukoht XXX

) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole väitnud, et kostja on tema nõude rahuldanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on

§ 1741lg 1 ja § 429 lg 3 kohaselt taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 488,85 eurot, menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Kuivõrd

§ 175

lg 1 järgi kontrollib kohus omal algatusel lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, ei pea kohus

§ 176

lg-st 4 juhindudes vajalikuks kuulata ära hageja seisukoht kostja lepingulise esindaja kulude osas. Menetluskulusid tõendavate dokumentide kohaselt on kostja esindaja kulutanud 24.11.2010 töövaidlusmaterjalidega tutvumisele 0,5 tundi, 01.12.2010 hagile vastuse koostamisele 2 tundi, 25.01.2011 taotluse koostamisele ja kohtus esindamisele 1,25 tundi, 16.02.2011 hageja taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 0,5 tundi, kokku on kostja esindaja kulutanud 4,25 tundi. Hageja esindaja tunnihinnaks oli

1. aastal 1 800 krooni ja
2. aastal 115 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja on käesolevas menetluses koostanud kolme lehekülje pikkuse vastuse hagile, kahe lehekülje pikkuse taotluse aegumise kohaldamiseks ning kahe lehekülje pikkuse vastuse hagist loobumise avaldusele koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Dokumentide koostamiseks on esindaja analüüsinud vastaspoole seisukohti ning kohaldatavat õigust. Lisaks eelnevale on kostja esindaja viibinud 25.01.2011 eelistungil, protokolli kohaselt istung kestis 44 minutit. Kohus peab nimetatud toimingute teostamiseks ja dokumentide koostamiseks ajakulu 4,25 tundi põhjendatuks. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 21 114,06 krooni. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud

§ 175

lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga 10 001 kuni 50 000 krooni lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 25 000 krooni ehk 1 597,79 eurot. Kostja poolt nõutud kulu summas 488,85 eurot vastab sellele piirmäärale. Eeltoodu alusel peab kohus kostja menetluskulu 488,85 eurot põhjendatuks ning vajalikuks. Kohus mõistab kostja menetluskulud välja hagejalt. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. LL on hageja eest tasunud 10.11.2010 riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas 5 000 krooni.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub riigilõiv tagastada LLle. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning tagastamisele kuulub seoses hagist loobumisega pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni ehk 159,78 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest. Meelis Eerik Kohtunik