← Eesti

2-09-37321/34

Obsah (5)§ 187§ 430§ 661§ 205§ 214

HARJU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-37321 Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2011. a, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tiia Mõtsnik Kohtuasi Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandam

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi SEAS-i vastu tasu alandamiseks ja võla saamiseks. 30.03.2011 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad käesoleva määruse peale edasikaebamise tähtaega 3 päevani. 31.03.2011 esitas kolmas isik taotluse kompromissi kinnitamata jätmiseks, kuivõrd pooled ei ole kolmandat isikut lisanud kompromissilepingu pooleks. Pooled vaidlevad kolmanda isiku taotlusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 430lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kohus leiab, et kompromissileping tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled on avaldanud soovi määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada kolmele päevale ning

§ 661lg 4 seda võimaldab, tuleb poolte vastav taotlus rahuldada.

Kohus selgitab kolmandale isikule, et vastavalt

§ 430lg-le 1 võivad asja menetluse lõpetada kompromissiga üksnes tsiviilasja pooled.

Vastavalt

§ 205

lg-le 1 on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja.

§ 214

lg 2 kohaselt iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolmas isik tsiviilkohtumenetluses pooleks ning tal puudub seetõttu õigus käesolevat tsiviilasja kompromissi sõlmimisega lõpetada. Samuti ei oma kolmanda isiku poolt esitatud taotlus käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuivõrd see on vastuolus kostja taotlusega kinnitada kompromiss ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. Seega puudub kolmandal isikul vastava taotluse esitamise õigus, mistõttu ei mõjuta antud taotlus poolte kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Tiia Mõtsnik Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.