) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kuna kostja ei ole tsiviilasjas menetlustoiminguid teostanud, ei saa tal olla tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist menetluse lõpetamisel hagejalt nõuda. Võttes samuti arvesse, et hageja loobus hagist seetõttu, et kostja täitis kohustuse pärast hagi esitamist, kohus leiab, et menetlus on võimalik ja otstarbekas lõpetada ilma kostjat hagist loobumise avalduse esitamisest
Eeltoodu alusel kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagist loobumise avalduse kohaselt on hageja hagist loobunud, kuna kostja on tema nõude rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus peab põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt
lg 2 on riigilõiv kohtukulu.
lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulu kokku summas 376,60 eurot. Kohtule on esitatud taotlus poole riigilõivu Julianus Inkasso OÜ-le tagastamiseks hagist loobumise tõttu. Julianus Inkasso on 11.10.2010 hageja eest tasunud riigilõivu 5000 krooni (319,56 eurot) Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagilt A T vastu“. Hageja taotleb 159,78 euro tagastamist Julianus Inkasso OÜ-le.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja 2 loobub hagist. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv Julianus Inkasso OÜ-le tagastada osaliselt, so 159,78 euro ulatuses. Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.