HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-51052 Otsuse kuupäev 08.veebruar 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AM hagi A M vastu elatise nõudes 139 eurot (2 175 krooni) Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AM (isikukood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: J M (isikukood XXX, XXX); Kostja: A M (isikukood XXX,XXX) Asja läbivaatamise kuupäev 19.jaanuar 2011 Istungil osalenud isikud hageja esindaja J M ja kostja A M Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A M AM (isikukood XXX) kasuks elatis 103 EUR (1 611,60 EEK) kuus alates 15.oktoobrist 2010 kuni A M täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Tallinna Linnakohtu 04.05.2005 otsusega muudeti varem välja mõistetud elatise suurust ja mõisteti kostjalt välja poja AM ülalpidamiseks 1 345 krooni. Hageja leiab, et kostja poolt makstav elatis 1 345 krooni ei ole piisav lapse kulude katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates 01.08.
- Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja nõustub elatist maksma 1 600 krooni kuus. Kostja peres kasvab veel kaks alaealist last ja ta võtab ka osa abikaasa gümnaasiumi lõpuklassis õppiva poja ülalpidamisest. Kostja perekonna sissetulek on 12 700 krooni kuus ning väljaminekud 12 500 krooni. Kostja leiab, et kostja on lapse kulutusi näidanud ülemäära suurtena. Ka on arusaamatu, miks kõrgharidust omav J M ei suuda endale tagada kõrgemat sissetulekut kui 6 200 krooni kuus. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis lapse ülalpidamiseks välja mõista AM kasuks. Kohus on õiguslikku olukorda 19.01.2011 kohtuistungil arutanud ning pooltel selles osas vastuväiteid ei olnud. Vaidlus poolte vahel on elatise suuruse osas. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ning pool sellest 2 175 krooni (139 eurot). Hageja soovib välja mõista elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda lapse mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palgatõendist nähtub, et kostja keskmine netopalk on 13 700 krooni kuus. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ning temale makstav peretoetus on 1 200 krooni kuus. Kokku on pere sissetulek 14 900 krooni. Kui rahuldada elatise nõue ss 2 175 krooni, jääb kostja pere ülalpidamiseks 12 725 krooni. Nimetatud sst ei piisaks kostja 5 liikmelise pere ülalpidamiseks. Kui arvestada kostja poolt esitatud kuluartiklite järgi väljatoodud kulud kokku 12 500 krooni, siis jääks pere kuluks transpordile, esmatarbekaupadele, ravimitele ja riietele kokku 225 krooni, mis aga ei ole piisav. Kohus asub seisukohale, et hetkel ei ole kostja võimeline andma elatist AMle nõutavas määras. Kui kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni, siis osutuksid kostja lapsed G M ja AM varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. AM ülalpidamisekulude katteks tuleb arvestada mõlema vanema võrdne osa, mis teeb kokku 4 350 krooni. Kostja laste G M ja AM ülalpidamiseks jääks sel juhul klegi 2 500 krooni. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis AM kasuks 1 600 krooni, mis ümmardatult on 103 eurot kuus alates hagi esitamisest, so 15.oktoobrist
- TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda. Koidula Laurisaar 2 kohtunik 3