lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et pärandvaras reaalne vara puudub, teadaolevate võlgade suurus kokku on 13 698,98 eurot. UB pärandvara arvelt ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalik, vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuna vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu
Pankrotiseaduse § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus. Pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on UB surm ning maksejõuetuse tekkimise ajaks UB surmaaeg XXX.a. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et pärandvara maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2011.a.võimalusest tasuda UB pärandvara pankrotimenetluse kulutuste katteks 3000 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas UB võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus Tallinna linna avalduse UB pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb Tallinna linna pankrotiavalduse menetlus UB pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes lõpetada, UB pärandvara pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise pankrotihalduri Andres T kulutuste hüvitiseks ja töötasuks tuleb Pankrotiseaduse § 23 lg 1 alusel ja vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 390 eurot, menetluses tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 397 eurot.
lg 4 sätete kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, võib kohus määrata ajutise halduri kulutuste hüvitise ja töötasu riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 396,25 eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, väljaarvatud sotsiaalmaks).
lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Seega võib kohus käesolevas menetluses määrata ajutise halduri kulutuste hüvitise ja töötasu riigi vahendites, kuna pärandavaras selleks vahendid puuduvad. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.