lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnik on varatu, kohustusi on vähemalt 63 313,20.euro ulatuses. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 29 lg1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maksejõuetus tekkis 2010.aasta septembris, mil liisinguandja võttis võlgniku valdusest üle kaubaveoks vajalikud veoautod ning ettevõttel tekkisid likviidsusprobleemid.. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.02.2011.a.võimalusest tasuda 20 päeva jooksul arvates teate ilmumisest LTOÜ pankrotimenetluse kulude katteks 4 000 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas LTOÜ võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus LTOÜ pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb LTOÜ pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasuks tuleb vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 1 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise halduri poolt tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 100 eurot .
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega, pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljaminekuteks, võib kohus määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kuluhüvitist suuremas summas kui 396,25 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksed, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgniku varast ei jätku ajutise halduri töötasuks ja kulutuste hüvitamiseks. Seega tuleb ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis välja mõista riigi vahenditest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele KTile. Vastavalt
lg 8 kui juriidilisest võlgnikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.