lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnikul on vara summas 1300 eurot, kohustusi on summas 25 305,95 eurot. Kohus leiab, et võlgnik on maksejõuetu. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maksejõuetuse põhjuseks on üldine majanduslangus, mis tõi kaasa käibe languse. Ajutise halduri käsutuses olevatel andmetel ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.
lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.02.2011.a.võimalusest tasuda 20 päeva jooksul POÜ pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas POÜ võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus POÜ pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb POÜ pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele PH .
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri Liina N u töötasuks tuleb vastavalt tehtud töö mahule ja keerukusele määrata 1054,57 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Menetluses kantud kulutused tuleb hüvitada summas 603 eurot. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.