lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et võlgnikul on vara summas 2 000 eurot, kohustusi on 11 211,02.euro ulatuses. Selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse § 29 lg1 kohaselt kohus lõpetab pankrotavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Asjas on tuvastatud, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tagasivõitmise võimalused puuduvad, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Maksejõuetus tekkis 2009.a. lõpus, mil üürileandjale tekkinud võlgnevused muutusid ülejõukäivaks, ettevõtte majandustegevus seiskus ning võlgnik alustas likvideerimismenetlust. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.02.2011.a.võimalusest tasuda 20 päeva jooksul arvates teate ilmumisest CSOsaühing (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks 3 000 eurot kohtu deposiiti. Kohus hoiatas CSOsaühing (likvideerimisel) võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid, et nimetatud summa tasumata jätmisel lõpetab kohus CSOsaühing (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemise, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Seega tuleb CSOsaühing (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlemine lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasuks tuleb vastavalt halduri poolt tehtud töö keerukusele ja mahule määrata 1 400 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri poolt tehtud kulutused tuleb hüvitada summas 100 eurot võlgniku vara arvelt. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.