2-10-67028/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Narva Tsiviilasja number 2-10-67028 Tsiviilasi Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus täisealise isiku V. V. üle seatud eestkoste pikendamiseks Eestkoste pikendamine, kirjalik menetlus Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu; registrikood 75009148, Linda 4, 20309 Narva, sotsiaalabiamet@narva.ee ) Puudutatud isikud: V. V. (IK xxx, registreeritud elukoht xxx, viibib xxx) tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob tiinamare@hot.ee J. V. (IK xxx, elukoht xxx, xxx) A. V. (IK xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus.
4. Pikendada V. V. (isikukood xxx) üle seatud eestkostet viieks aastaks, so kuni
5. märtsini
6. a.
7. Määrata V. V. eestkostjaks J. V. (isikukood xxx).
8. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides.
9. Eestkostja ülesanneteks on V. V. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute 1 sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. elutingimuste,
10. Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama Viru Maakohtule kirjaliku aruande kord aastas. Esimese aruande esitamise aeg on 30.03.
11. a. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud
12. Viru Maakohtu menetluses on Narva linna (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule V. V.le seatud eestkoste pikendamiseks. Avalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 28.02.
13. a otsusega tähtajatult määratud V. V. eestkostjaks V.. V. V. on psüühikahäiretega isik, tema diagnoos on dementsus. Avaldaja palub eestkoste tähtaega pikendada ja määrata eestkostjaks J. V..
14. 06.01.
15. a määras kohus V. V.`le õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. V. V.`t esindas menetluses vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
16. 06.01.
17. a määras kohus ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiisi teostas riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühhiaatria alal J. A..
18. V. V. esindaja esitas kohtule arvamuse 10.02.
19. a ja ekspert kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti 17.03.
20. a. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus
21. Kohus oma järelduses juhindub Perekonnaseaduse (PkS) §-dest 202-207, TsÜS §-st 8 lg 2 ja 3 ning TsMS §-dest 522-
23. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
24. PkS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või 2 muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab kohus TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise.
26. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 148 nähtub, et V. V. viibib xxx alates 26.05.
27. a. uuritava andmetest nähtub, et uuritaval oli
28. aastal raske peatrauma, mille tagajärjel ta muutus dementseks, kodus olles oli korduvalt agressiivne lähedaste suhtes, mistõttu pidi viibima korduvalt ravil Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas ja hiljem hooldusel Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses. Kuivõrd uuritaval esinesid kodus sageli agressiivsushood, meelepettelised elamused ja paranoilised hoiakud, ei olnud võimalik teda kodustes tingimustes hooldada ja ta suunati hooldekodusse. Sisulist kontakti uuritavaga ei saa, küsimustele ei vasta, silmsidet ei hoia. Olemasoleva informatsiooni põhjal uuritav ei orienteeru enda isikus, ajas, kohas ega situatsioonis, tal esineb väljendunud kognitiivsete võimete tagasilangus nõdrameelsuse ehk dementsuse tasemel, ta vajab pidevat järelvalvet ja igakülgset hooldamist, ta ei ole võimeline ümbritsevat adekvaatselt tajuma ja iseseisvalt oma igapäevaelu püsivalt korraldama. Uuritav põeb peaaju trauma järgselt välja kujunenud rasket psüühikahäiret nõdrameelsusena, mille tõttu ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid. Uuritav vajab eestkostet.
29. V. V. esindaja arvamuse kohaselt kohtus esindaja V. V.`ga xxx 31.01.
30. a. Esindaja on veendunud, et V. V. vajab jätkuvalt eestkostet. V. V. on desorienteeritud ajas ning ei ole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama. Raha ei tunne, tehinguid pole võimeline tegema. Esindatav teab, et tal on Narvas tütar, kes käib teda vaatamas.
31. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. V. on piiratud teovõimega. ja ta vajab jätkuvalt eestkostet.
32. PkS § 204 lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Kohtu arvates on J. V. sobilik eestkostja, kuna on olnud eestkostjaks
33. aastast, on eestkostetava lähedane isik (tütar) ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta oleks tegutsenud eestkostetava huvide vastaselt. Kohtunik 3