KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/1488-10 mõisteti välja OÜ PW Detail I. S. kasuks töötasu 4863,75 krooni, puhkusehüvitis 5165 krooni ja viivis 182,40 krooni (tl 6-7). OÜ PW Detail leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 25.juunil 2010.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse I. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagina läbi vaadata hagimenetluse korras (tl 4). Kuna PW Detail OÜ ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu, keeldus Tartu Maakohus 28.septembri 2010.a. määrusega hagi menetlusse võtmisest nõuete osas, milles PW Detail OÜ on esitanud taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses hüvitiste ja nendelt viiviste nõudmiseks (tl 14-16). Kostja on kohtule esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/1488-10 ärakirja koopia (tl 6-7). Asja materjalide juurde on võetud töövaidlusasja nr 9.2-2/1488-10 toimik. ITVS § 6 lõike 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas perioodil 01.01.2005- 03.03.2010 kostjaga sõlmitud töölepingu alusel OÜ PW Detail õmblejana. Hageja leiab, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, vähendas ühepoolselt töötasu ja maksis seda hagejale perioodi september 2009- veebruar 2010 eest alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Kostja leiab, et hageja oli palga vähendamisega nõus ega nõudnud töölepingu lõpetamist
lg 5 alusel.
aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut.
lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd I. S. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt pärast 01.07.2009 (alates 10.10.2009) kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele põhiliselt 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse sätted.
lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.
lg 1, 2, 3 alusel, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12 kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 kohaselt on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt ei taganud kostja teda tööga; hageja ei nõustunud töölepingu tingimuste muutmisega ja palgamäära vähendamisega ning ei andnud selle kohta töölepingu tingimuste muutmisele allkirja (tl 44-45). Seda tõendab hageja töölepingu lisa nr 5 (töövaidluskomisjoni tl 9) 10.04.2009.a., millel puudub hageja (töötaja) allkiri. 10.aprillil 2009 kehtinud
lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sama paragrahvi 5.lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud
§-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09.
§-de 29 lg 6, 37 lg 1 kohaselt puudus kostjal õigus vähendada hageja palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Perioodi september 2009.a. kuni märts 2010.a. palgalehtedega (töövaidlusasja tl 11-13) on tuvastatud, et tööandja on hagejale arvestanud töötasu vähem kui töötasu alammäär. Hageja 2009.a. septembri vähemsaadud töötasu oli 1767,25 krooni (4350-2582,25); 2009.a. oktoobri vähemsaadud töötasu oli 766,75 krooni (4350-3583,25); 2009.a. novembri vähemsaadud töötasu oli 294,25 krooni (4350- 4055,75); 2009.a. detsembri vähemsaadud töötasu oli 161,25 krooni (4350-4188,75); 2010.a. jaanuari vähemsaadud töötasu oli 1800,25 krooni (4350-2549,75); 2010.a. veebruari vähemsaadud töötasu oli 74 krooni
lg 5 alusel.
lg 5 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale palka alla
Vähemsaadud palga nõude perioodi määrab hageja oma nõude esitamisel. Hageja nõuab viiviste 182,40 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Pooltevaheline tööleping on lõpetatud 03.03.2010.a. (töövaidluskomisjoni tl 10). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1 %. Kuna kostja ei ole maksnud hagejale välja kõike saadaolevat töötasu, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 113 alusel viivis töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast 04.03.2010 kuni töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemiseni 25.mail 2010.a. saamatajäänud töötasult 4863,75x8%/365x 83 = 88,48 krooni, s.o. 5,65 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt välja mõistetud viivis puhkusehüvitiselt 5165x8%/365x83= 93,96 krooni, mida ei ole vaidlustatud. Hageja ei ole esitanud kohtule hagi pärast töövaidluskomisjoni otsust täiendava viivise väljamõistmise nõudes. Sellise nõude lahendamine ei ole ITLS § 24 lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel käesoleva asja raames võimalik, vaid selleks peab hageja esitama eraldi nõude. Neil asjaoludel tuleb I. S. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu 310,85 euro ja viiviste 5,65 euro nõudes rahuldada. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusest nähtuvalt on PW Detail OÜ välja mõistetud I. S. kasuks puhkusehüvitis 5165 krooni ja sellelt viivis 93,96 krooni, mida pooled ei ole vaidlustanud. Tulenevalt ITVS § 25 lg 1 on töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsus jõustunud vaidlustamata puhkusehüvitise 5165 krooni ja sellelt viivise 93,96 krooni PW Detail OÜ-lt väljamõistmises I. S. kasuks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.