3. märtsil 2010 esitas hageja avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Kostja ei järginud
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. 2
lg 5 alusel.
aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut.
lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd K. U. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt pärast 01.07.2009 (alates 10.10.2009) kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele põhiliselt 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse sätted.
lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.
lg 1, 2, 3 alusel, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 kohaselt on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt ei taganud kostja teda tööga; hageja ei nõustunud töölepingu tingimuste muutmisega ja palgamäära vähendamisega ning ei andnud selle kohta töölepingu tingimuste muutmisele allkirja (tl 43-44). Seda tõendab hageja töölepingu lisa nr 6 (töövaidluskomisjoni tl 7) 10.04.2009.a., millel puudub hageja (töötaja) allkiri. 10.aprillil 2009 kehtinud
§-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09.
§-de 29 lg 6, 37 lg 1 kohaselt puudus kostjal õigus vähendada hageja palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Perioodi september 2009.a. kuni märts 2010.a. palgalehtedega (töövaidlusasja tl 9-10) on tuvastatud, et kostja on hagejale arvestanud töötasu vähem kui töötasu alammäär. Hageja 2009.a. septembri vähemsaadud töötasu oli 3085,55 krooni (4350/22x19, 3756,82-671,25); 2009.a. oktoobri vähemsaadud töötasu oli 2219,75 krooni (43502130,25); 2009.a. novembri vähemsaadud töötasu oli 2248 krooni (4350- 2102); 2009.a. detsembri vähemsaadud töötasu oli 1065,75 krooni (4350-3284,25); 2010.a. jaanuari vähemsaadud töötasu oli 1844,75 krooni (4350-2465,25); 2010.a. veebruari vähemsaadud töötasu oli 2358,15 krooni (4350/19x16, 3663,15-1305). Kostja ei ole vaidlustanud hageja nõudes tehtud töövaidluskomisjoni arvestusi. Seega kuulub OÜ-It PW Detail hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu kokku 12 821,95 krooni, s.o. 819,47 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud töölepingu lõpetamist nõudma
lg 5 alusel.
lg 5 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale palka alla
Vähemsaadud palga nõude perioodi määrab hageja oma nõude esitamisel. Hageja nõuab viiviste 284 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Pooltevaheline tööleping on lõpetatud 03.03.2010.a. (töövaidluskomisjoni tl 8). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1 %. Kuna kostja ei ole maksnud hagejale välja kõike saadaolevat töötasu, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel viivis töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast 04.03.2010 kuni töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemiseni 25.mail 2010.a. saamatajäänud töötasult 12 821,95x8%/365x 83 = 233,25 krooni, s.o. 14,91 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt välja mõistetud viivis puhkusehüvitiselt 2790x8%/365x83= 50,75 krooni, mida ei ole vaidlustatud. Hageja ei ole esitanud kohtule hagi pärast töövaidluskomisjoni otsust täiendava viivise väljamõistmise nõudes. Sellise nõude lahendamine ei ole ITLS § 24 lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel käesoleva asja raames võimalik, vaid selleks peab hageja esitama eraldi nõude. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.