← Eesti

2-10-30400/11

Obsah (5)§ 37§ 131§ 29§ 59§ 84

2-10-30400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse tegemise aeg ja koht 7.märtsil 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-30400 Tsiviilasi Pooled ja nend

§ 37lg 5 kohaselt oli hagejal õigus tööleping lõpetada.

Töötajad olid sel ajal sellega nõus, et tööaeg ja töötasud vähenevad. Hageja oli peaaegu pool aastat nõus töötama alla miinimumpalga ja nõustus selle olukorraga, mis tekkis. 3. märtsil 2010 esitas hageja avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Kostja ei järginud

§37lg 1 sätteid, kuid see oli vastutulek töötajatele, et nad mingit tööd saaksid (tl 46-47). 2

(5)KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/1492-10 mõisteti välja OÜ PW Detail S. K. kasuks töötasu 8719 krooni, puhkusehüvitis 4916 krooni ja viivis 248 krooni (tl 6-8). OÜ PW Detail leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 25.juunil 2010.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse S. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagina läbi vaadata hagimenetluse korras (tl 4). Kuna PW Detail OÜ ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu, keeldus Tartu Maakohus 28.septembri 2010.a. määrusega hagi menetlusse võtmisest nõuete osas, milles PW Detail OÜ on esitanud taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses hüvitiste ja nendelt viiviste nõudmiseks (tl 15-17). Kostja on kohtule esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/1492-10 ärakirja koopia (tl 6-8). Asja materjalide juurde on võetud töövaidlusasja nr 9.2-2/1492-10 toimik. ITVS § 6 lõike 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas perioodil 19.07.2007 - 03.03.2010 kostjaga sõlmitud töölepingu alusel OÜ PW Detail õmblejana. Hageja leiab, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, vähendas ühepoolselt töötasu ja maksis seda hagejale perioodi oktoober 2009- veebruar 2010 eest alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Kostja leiab, et hageja oli palga vähendamisega nõus ega nõudnud töölepingu lõpetamist

§ 37

lg 5 alusel.

§ 131lõike 1,2 kohaselt kohaldatakse enne 2009.

aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009.aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut.

§ 131

lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd S. K. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt pärast 01.07.2009 (alates 10.11.2009) kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele põhiliselt 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse sätted.

§ 29

lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.

§ 37

lg 1, 2, 3 alusel, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. 3

(5)Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määrusega nr 90 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt ei taganud kostja teda tööga, vaid andis tööd teistele asutustele; hageja ei nõustunud töölepingu tingimuste muutmisega ja palgamäära vähendamisega ning ei andnud selle kohta töölepingu tingimuste muutmisele allkirja, mingit teist tööd talle ei pakutud (tl 46-47). Seda tõendab hageja töölepingu lisa nr 3 (töövaidluskomisjoni tl 8) 10.04.2009.a., millel puudub hageja (töötaja) allkiri. 10.aprillil 2009 kehtinud

§ 59

lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sama paragrahvi 5. lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud

§-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09.

§-de 29 lg 6, 37 lg 1 kohaselt puudus kostjal õigus vähendada hageja palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Perioodi oktoober 2009.a. kuni märts 2010.a. palgalehtedega (töövaidlusasja tl 10-11) on tõendatud, et kostja on hagejale arvestanud töötasu vähem kui töötasu alammäär. Hageja 2009. a oktoobri vähemsaadud töötasu oli 1899,75 krooni (43502450,25); 2009.a. novembri vähemsaadud töötasu oli 1265 krooni (4350-3085); 2009.a. detsembri vähemsaadud töötasu oli 1614,75 krooni (4350-2735,25); 2010.a. jaanuari vähemsaadud töötasu oli 1974 krooni (4350-2376), 2010.a. veebruari vähemsaadud töötasu oli 1965,50 krooni (4350-2384,50). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvestusi. Seega kuulub OÜ-It PW Detail hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu kokku 8719 krooni, s.o. 557,25 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud töölepingu lõpetamist nõudma

§ 37

lg 5 alusel.

§ 37

lg 5 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale palka alla

§ 37lg 1 sätestatud alammäära.

Vähemsaadud palga nõude perioodi määrab hageja oma nõude esitamisel. Hageja nõuab viiviste 248 krooni väljamõistmist.

§ 84

lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Pooltevaheline tööleping on lõpetatud 03.03.2010.a. (töövaidluskomisjoni tl 9). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1 %. Kuna kostja ei ole maksnud hagejale välja kõike saadaolevat töötasu, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 113 alusel viivis töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast 04.03.2010 kuni töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemiseni 25.mail 2010.a. saamatajäänud töötasult 8719x8%/365x 83 = 158,61 krooni, s.o. 10,14 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt 4

(5)välja mõistetud viivis puhkusehüvitiselt 4916x8%/365x83= 89,43 krooni, mida ei ole vaidlustatud. Hageja ei ole esitanud kohtule hagi pärast töövaidluskomisjoni otsust täiendava viivise väljamõistmise nõudes. Sellise nõude lahendamine ei ole ITLS § 24 lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel käesoleva asja raames võimalik, vaid selleks peab hageja esitama eraldi nõude. Neil asjaoludel tuleb S. K. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu 557,25 euro ja viiviste 10,14 euro nõudes rahuldada. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusest nähtuvalt on PW Detail OÜ välja mõistetud S. K. kasuks puhkusehüvitis 4 916 krooni ja sellelt viivis 89,43 krooni, mida pooled ei ole vaidlustanud. Tulenevalt ITVS § 25 lg 1 on töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsus jõustunud vaidlustamata puhkusehüvitise 4 916 krooni ja sellelt viivise 89,43 krooni PW Detail OÜ-lt väljamõistmises S. K. kasuks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.