Töötajad olid sel ajal sellega nõus, et tööaeg ja töötasud vähenevad. Hageja oli peaaegu pool aastat nõus töötama alla miinimumpalga ja nõustus selle olukorraga, mis tekkis. 3. märtsil 2010 esitas hageja avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Kostja ei järginud
lg 5 alusel.
aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009.aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut.
lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd S. K. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt pärast 01.07.2009 (alates 10.11.2009) kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele põhiliselt 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse sätted.
lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu.
lg 1, 2, 3 alusel, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. 3
lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sama paragrahvi 5. lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud
§-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09.
§-de 29 lg 6, 37 lg 1 kohaselt puudus kostjal õigus vähendada hageja palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Perioodi oktoober 2009.a. kuni märts 2010.a. palgalehtedega (töövaidlusasja tl 10-11) on tõendatud, et kostja on hagejale arvestanud töötasu vähem kui töötasu alammäär. Hageja 2009. a oktoobri vähemsaadud töötasu oli 1899,75 krooni (43502450,25); 2009.a. novembri vähemsaadud töötasu oli 1265 krooni (4350-3085); 2009.a. detsembri vähemsaadud töötasu oli 1614,75 krooni (4350-2735,25); 2010.a. jaanuari vähemsaadud töötasu oli 1974 krooni (4350-2376), 2010.a. veebruari vähemsaadud töötasu oli 1965,50 krooni (4350-2384,50). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvestusi. Seega kuulub OÜ-It PW Detail hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu kokku 8719 krooni, s.o. 557,25 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud töölepingu lõpetamist nõudma
lg 5 alusel.
lg 5 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale palka alla
Vähemsaadud palga nõude perioodi määrab hageja oma nõude esitamisel. Hageja nõuab viiviste 248 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Pooltevaheline tööleping on lõpetatud 03.03.2010.a. (töövaidluskomisjoni tl 9). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1 %. Kuna kostja ei ole maksnud hagejale välja kõike saadaolevat töötasu, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 113 alusel viivis töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast 04.03.2010 kuni töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemiseni 25.mail 2010.a. saamatajäänud töötasult 8719x8%/365x 83 = 158,61 krooni, s.o. 10,14 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.