← Eesti

3-09-1488/123

Obsah (6)§ 8§ 3§ 13§ 14§ 15§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2010. a Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-09-1488 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

§ 8

kohaselt on meetme eelarveks 1 724 800 000 krooni ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

alusel esitasid Sotsiaalministeeriumile taotlused oma projekti investeeringute kavasse arvamiseks kuus haiglat, sealhulgas AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ( AS LTKH).

  1. 22.08.
  2. a toimus meetme ”Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine” (meetme) hindamiskomisjoni koosolek, mis hindas projekte ja koostas sellest lähtuvalt taotlejate projektide eelistusnimekirja, milles esimesel kohal asus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), teisel kohal SA Tartu Ülikooli Kliinikum( Kliinikum), kellele järgnes SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH), kaebuse esitaja asus neljandal kohal. Eelistusnimekirja alusel koostas rakendusasutus Sotsiaalministeerium investeeringute kava, kuhu olid arvatud PERH (1 034 880 000 krooni ) ja Kliinikumi (510 000 000 krooni) projektid (kokku summas 1 544 880 000 krooni) ning esitas selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. 3.Vabariigi Valitsuse
  3. septembri
  4. a korraldusega nr 386 kinnitati esitatud investeeringute kava.
  5. AS LTKH esitas
  6. 05.
  7. a.sotsiaalministrile taotluse meetme lõpule viimiseks eelarve jagamata vahendite piires, s.o summas 179 920 000 krooni. 5.Sotsiaalministeerium selgitas 08.06.2009.a. vastuses, et investeeringute kava kinnitamisega ei ole meetme raames toetuste andmine lõppenud. Rakendusasutus täpsustas, et lõpliku rahastamisotsuse tegemiseks on vaja läbida veel täiendavaid menetlusetappe (sh Euroopa Komisjoni poolt suurprojektile toetuse andmise kinnitamine).Lisaks loetles Sotsiaalministeerium üles alused projektide investeeringute kavast väljaarvamiseks ja märkis, et ükski nimetatud tingimustest ei ole saabunud.
  9. 06.
  10. a saatis AS LTKH Sotsiaalministeeriumile täpsustava taotluse, milles rõhutas, et Sotsiaalministeerium ei ole esitanud eelistusnimekirja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks meetme eelarve piires– 179 920 000 krooni ulatuses on Vabariigi Valitsuse poolt otsustus projekti investeeringute kava kinnitamiseks kuni käesoleva ajani tegemata. Seetõttu palus kaebuse esitaja Sotsiaalministeeriumil vaadata veelkord läbi AS LTKH 05.05.
  11. a taotlus ning asuda haigla poolt taotletud toiminguid ka sisuliselt teostama. 7.Vastuses, mille AS LTKH sai 02.07.
  12. a., märkis Sotsiaalministeerium, et meetme vahendid on määratud perioodi 2007-2013 peale ning käesoleval ajal ei saa pidada otstarbekaks alustada täiendava taotlusvooru ettevalmistamisega enne, kui esimeses taotlusvoorus toetuse saajateks kvalifitseerunud haiglate osas ei ole veel toetuse rahuldamise otsust tehtud. Seejuures ministeerium rõhutas, et tulenevalt

§-st 14 võib rakendusasutus, juhul kui toetuse saaja taotlust ei esita või seda ei rahuldata, muuta investeeringute kava ja lisada sinna esimese taotlusvooru investeeringute kavas nimetamata haiglaid. 2 8.AS LTKH esitas 08.07.

  1. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalministeeriumi sooritamata toimingu sooritamise kohustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2009 määrusega kaebuse käiguta, 25.09.2009.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 9.19.08.
  2. a andis sotsiaalminister määruse nr 75, millega otsustas muuta sotsiaalministri
  3. märtsi
  4. a

„Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“ § 9, § 14 lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1 ja §

  1. Septembris
  2. a palus Sotsiaalministeerium eelistusnimekirjas esimesena investeeringute kavast välja jäänud IVKH-l esitada Sotsiaalministeeriumile 28.septembriks
  3. a projekti eesmärke muutmata vähendatud toetusega toetuse taotlus. Viidatud kirjas on märgitud, et järgmisele haiglale (LTKH) tehakse ettepanek esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus juhul, kui IVKH vastavat taotlust ei esita või kui esitatud projekti ei ole haigla või rakendusasutuse hinnangul võimalik ellu viia vähendatud toetusega. 10.AS LTKH esitas 21.09.
  4. a kaebuse täienduse, milles märgib, et Sotsiaalministeerium onhakanud osaliselt kaebuses taotletud toiminguid tegema ja meedet lõpule viima, samas on kaebuse väitel Sotsiaalministeerium selgelt jätkuvalt tegevusetu LTKH kaebuses esitatud projektide ümberhindamise nõude osas. II KAEBUSE MOTIIVID 11.LTKH leiab, et Sotsiaalministeeriumi tegevusetus Meetme raames eurotoetuste jagamise korraldamisel on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

§ 3

tulenevalt on meetme raames toetust võimalik saada valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kavas nimetatud projekti ellu viival haiglal. Korraldusega nr 386 kinnitati investeeringute kavas vaid kahe taotleja projektid kokku summas 1 544 880 000 krooni ulatuses.Teiste taotluse esitanud haiglate, sh kaebuse esitaja projekte investeeringute kavas ei kinnitatud, kuigi 179 920 000 krooni ulatuses on Vabariigi Valitsuse poolt otsustus tegemata.

§ 13

lg 7 kohaselt pidi Sotsiaalministeerium koostama eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitama selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Kuivõrd rakendusasutus esitas valitsusele kinnitamiseks üksnes kahe taotleja projekti, ei ole investeeringute kava kinnitatud meetme eelarve piires ning Sotsiaalministeerium jättis

§ 13lg 7 nõuded täitmata.

Meetme raames taotluse esitanud isikutel, sh kaebajal, on põhjendatud ootus meetme eelarve piires investeeringute kava kinnitamise kohta otsustuse tegemiseks, sealjuures on neil isikutel subjektiivne õigus nõuda otsuse tegemist mõistliku aja jooksul ning kaebajale teadaolevalt puuduvad mõistliku aja jooksul otsuse tegemiseks objektiivsed takistused.Rakendusasutuse tegevusetus rikub LTKH subjektiivset õigust saada vastavalt meetme tingimustele toetust või alternatiivselt, õigust mõistliku aja jooksul selgele ja ühesele otsusele, millest selgub, et haigla toetust ei saa. Lisaks rikub ministeeriumi põhjendamatu tegevusetus haigla õigust osaleda selges ja läbipaistvas haldusmenetluses eurorahade jagamiseks. Samuti on hindamiskomisjoni koostatud eelistusnimekiri ebaõige, kuivõrd projekte on hinnatud ebajärjepidevatel alustel ning 3 ebaobjektiivselt. Seetõttu on kaebaja taotlenud ka investeeringute kavas mitteloetletud projektide ümberhindamist selgete, ühetaoliste ja objektiivsete hindamiskriteeriumide järgi. Põhjuseid, miks hindamiskomisjoni protokoll rikub kaebuse esitaja õigusi, on kaebuse esitaja kirjeldanud 05.05.2009 taotluses ning kaebaja jääb nende seisukohtade juurde. 12.Meetme eelarveliste vahendite jagamata jätmine ülejäänud projektide vahel vastavalt projektide eelistusnimekirjale on põhjendamatu ja ei tulene Meetme regulatsioonist. Korraldusega nr 386 oleks investeeringute kavas pidanud kinnitama ka kolmanda taotleja projekti. Kaebuse väitel oleks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatud investeeringute kava pidanud Meetme eelarvevahendite piires käsitlema kõiki taotlejaid vastavalt nende paremusjärjestusele, kelle projekti kohta hindamiskomisjon andis oma hinnangu ning esitatud eelistusnimekirja alusel oleks pidanud Vabariigi Valitsus otsustama, millises ulatuses ja kellele eelarve raames rahalisi vahendeid eraldatakse.Käesolevaks ajaks kasutamata eelarvevahendite suhtes otsustuse tegemata jätmiseks puudub õiguslik alus .

§ 13

lg 7 kohaselt koostab Sotsiaalministeerium investeeringute kava eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires. Sotsiaalministeerium on ilma igasuguse õigusliku põhjenduseta ja motiveerimatult jätnud selle nõude täitmata.Meetme summa 179 920 000 krooni on eelarve raames ja eelistusnimekirja alusel Vabariigi Valitsusele investeeringute kavana kinnitamiseks esitamata. Kui kõik meetme eelarvevahendid ei ole kasutatud ja kõik esitatud taotlused on tunnistatud vastavaks Meetme tingimustele , ei näe kehtiv õiguslik regulatsioon ette alust selliste projektide suhtes investeeringute kava kinnitamata jätmiseks. Kui ka rakendusasutus ei pidanud seda algul võimalikuks, oleks ta pidanud määratlema aja, mille jooksul need küsimused lahendatakse ja oleks pidanud taotlejatele selgitama tema edasist tegevust jagamata eelarveliste vahendite osas otsustuse kujundamiseks. Sotsiaalministeerium ei saa STS § 19 viidates koostada investeeringute kavas kinnitamiseks projektide nimekirja, mis ei kata kogu meetme raames kasutatava eelarve mahtu. Kehtiva regulatsiooni alusel on ainuvõimalik vaid projektide eelistusnimekirja koostamine, mida tuleb mõista kui projektide paremusjärjestust, mille alusel peab toimuma investeeringute kavas ettenähtud eelarve jaotamine nende vahel. Eeltoodust tulenevalt on Sotsiaalministeeriumi tegevus vastuolus viidatud õigusaktide eesmärgi ja mõttega ning Meetme eelarve raames pole rakendusasutusel võimalik kaalutlusõiguse alusel oma suva järgi otsustada eelarveliste vahendite mahu üle. Sotsiaalministeerium peab eelarve raames investeeringute kava kinnitamiseks esitamisel lähtuma projektide paremusjärjestusest ja sobivaks tunnistatud projekte ei saa motiveerimatult jätta rahastamata.

  1. Kolmanda taotleja projekti investeeringute kavas kinnitamata jätmine ja sellega viivitamine on lisaks eeltoodule vastuolus ka avaliku huvi ja sotsiaalsete vajadustega. Kaebaja leiab, et isegi juhul, kui teoreetiliselt oleks õiguspärane Meetme raames saadava raha teatud osas kasutamata jätmine, puuduvad selleks mõistlikud ja 4 loogilised põhjendused. Meetme raames saadavat raha on Eesti tervishoiusüsteemi uuendamiseks ja kaasajastamiseks hädasti tarvis, lähiaastatel ei ole haiglate suuremahuline rahastamine Eesti riigi poolt mõeldav. Seega on oluline, et kasutataks ära Meetme raames kõik võimalused ja vahendid. Korraldusega nr 386 oleks pidanud investeeringute kavas projektid kinnitama vastavalt nende paremusjärjestusele kogu Meetme eelarve piires, kuna seda tehtud ei ole, peab kaebaja vajalikuks ja õigusliku regulatsiooniga kooskõlas olevaks investeeringute kava täiendamist kolmanda taotleja projektiga. STS ega Määrusest nr 15 ei tulene, et Meetme alusel kasutatavad vahendid tuleks jagada etappide kaupa, vastustaja ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, mis valitsusele ei esitatud investeeringute kava kogu Meetme eelarve piires. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et Sotsiaalministeerium on ise rõhutanud, et Meetme raames toetuste jagamise otsustamisel on ülimalt tähtis ajaline kriteerium ning menetlusega venitamise korral ei oleks Eestile eraldatud raha Euroopa Liidust võimalik kätte saada.Eeltoodu oleks vastuolus avaliku huviga, milleks on Eestis kättesaadava raviteenuse osutamise kvaliteedi parandamine. Lisaks järeldub Sotsiaalministeeriumi selgitusest, et ministeerium ei peagi enam ajalisest kriteeriumist lähtudes võimalikuks seni jagamata eelarve raames täiendavate otsustuste tegemist, seega on rakendusasutus otsustanud teatud osa rahast investeeringuteks jagamata jätta, mis on vastuolus Meetme regulatsiooniga.
  2. Kaebuse väitel esineb kaks õiguslikku alust, mis kohustavad Sotsiaalministeeriumi esitama Vabariigi Valitsusele projektide eelistusnimekirja alusel täiendava investeeringute kava Meetme eelarve vahendite piires kinnitamiseks. Esmalt on selleks

§ 13

lg 7, mis sätestab nõude esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks projektide eelistusnimekirja alusel taotlused Meetme eelarve piires, teiseks aga

§ 14

lg 2 , mis eelarve kasutamata vahendite raames võimaldab rakendusasutusel muuta investeeringute kava ja lisada sinna täiendavaid projekte. Sotsiaalministeeriumi 08.06.2009 vastuses taotlusele esitatud selgitused on otsitud ja alusetud ning neist järeldub, et investeerinmgute kava muutmine ei ole võimalik seetõttu, et saabunud ei ole tingimused projektide investeeringute kavast väljaarvamiseks.Samuti on põhjendamatu 02.07.2009 esitatud seisukoht, et uue taotlusvooru ettevalmistamisega ei ole otstarbekas alustada enne, kui esimeses taotlusvoorus toetuse saajateks kvalifitseerunud haiglate osas ei ole toetuse rahuldamise otsust tehtud.

  1. Investeeringute kava kolmanda projektiga täiendamiseks on objektiivselt põhjendatud ja vajalik selgete, ühetaoliste ja objektiivsete kriteeriumide alusel ümber hinnata hindamiskomisjoni poolt projektidele antud punktid ning nende lõplik paremusjärjestus. Hindamiskomisjoni protokollis kajastatud hindamise käigust, põhjendustest, erinevate andmete võrdlusest ja kaalutlustest nähtub, et erinevate projektide hindamiseks ei ole käsitletud objektiivselt võrreldavaid lähteandmeid ja ühetaolisi hindamiskriteeriume. See on toonud kaasa ebaõiged hindamistulemused nii iga põhikriteeriumi osas eraldi kui ka kokkuvõtvalt koondhinnetes. Selgete , objektiivsete ja ühetaoliste hindamiskriteeriumide alusel projektide hindamiseks oleks kaebaja hinnangul pidanud eelistusnimekirjas olema lõppkokkuvõttes kolmandal kohal tema projekt. Kaebuse esitaja palub käsitleda kaebuse sisulise osana 05.05.2009 taotluses Sotsiaalministeeriumile toodud projektide eelistusnimekirja koostamisel esinenud puudusi ja põhimõttelisi eksimusi, mis on kaasa toonud ebaõige tulemi projektide 5 koondhinnete suhtes. Kaebuses rõhutatakse, et kaebuse esitaja ei vaidlusta PERH-i ja TÜ Kliinikumi projektidele antud punkte ja kohta lõplikus järjestuses, samuti nende investeeringute kava kinnitamist.
  2. Kaebusega taotletakse:1) teha Sotsiaalministeeriumile ettekirjutus viia meede „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ meetme eelarve jagamata vahendite piires lõpule ja selleks: 2) algatada Vabariigi Valitsuse
  3. septembri
  4. a korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavas mitteloetletud projektide (s.o AS LTKH projekti, AS Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) projekti, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla projekti ning SA Tallinna Lastehaigla projekti) ümberhindamine selgete, ühetaoliste ja objektiivsete hindamiskriteeriumide järgi; 3) koostada taotletud ümberhindamise tulemusel moodustatud projektide eelistusnimekirja alusel meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ eelarve raames jagamata rahaliste vahendite ulatuses (summas 179 920 000 krooni) täiendav investeeringute kava; 4) esitada täiendav investeeringute kava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. 17.Kaebuse esitaja esitas kohtule
  5. septembril
  6. a kaebuse täienduse, milles märgib, et Sotsiaalministeerium on selgelt hakanud osaliselt kaebuses taotletud toiminguid tegema ja meedet lõpule viima.
  7. augustil
  8. a andis sotsiaalminister määruse nr 75, millega otsustas muuta sotsiaalministri
  9. märtsi
  10. a

„Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“ § 9, § 14 lg 1, § 14 lg 3, § 18 lg 1 ja §

  1. Lisaks on Sotsiaalministeerium palunud septembris 2009.eelistusnimekirjas esimesena investeeringute kavast välja jäänud IVKH-l esitada Sotsiaalministeeriumile 28.septembriks
  2. a projekti eesmärke muutmata vähendatud toetusega toetuse taotlus. Viidatud kirjas on ühtlasi märgitud, et järgmisele haiglale (LTKH) tehakse ettepanek esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus üksnes juhul, kui IVKH vastavat taotlust ei esita või kui esitatud projekti ei ole haigla või rakendusasutuse hinnangul võimalik ellu viia vähendatud toetusega. Seega on kaebuse väitel Sotsiaalministeerium jätkuvalt tegevusetu LTKH kaebuses esitatud projektide ümberhindamise nõude osas. LTKH rõhutab, et täna tuleneb projektide võrdsetel alustel ümberhindamise vajadus ka muutunud õiguslikust ja faktilisest olustikust. Sotsiaalministeerium on ise algatanud

muutmise ja Määrusega nr 75 on nüüd kehtestatud võimalus esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus. Taotlejate projektide ümberhindamine on vältimatu ka täiendavatest asjaoludest tulenevalt. Sisuliselt on Sotsiaalministeerium muutnud esialgseid Meetme tingimusi, mis tähendab seda, et ükski taotleja ei ole varasemalt saanud Meetme muudetud tingimustel ka projekti esitada. Sellest tulenevalt ei saanud ka juba teostatud projektide hindamine käsitleda projekte Meetme muudetud tingimustest tulenevalt. LTKH leiab, et kui projekti muudetakse selle rahalise maksumuse osas, mis on üheks neljast peamisest projekti hindamiskriteeriumiks, siis ei saa projekti eesmärkide osas varasemalt läbiviidud hindamine enam uutes tingimustes kehtiv olla. Projekti maksumuse vähenemine muudab projekti finantsanalüüsi ja seeläbi ka hindamiskomisjoni poolt antud hinnanguid. Samuti ei ole enam võimalik lähtuda hindamiskomisjoni poolt projekti rahastamisega seotud kriteeriumide all antud hindepunktidest. Seetõttu oleks üksnes IVKH vähendatud taotluse hindamine (seejuures ebaselgetel ja läbipaistmatutel alustel) selgelt vastuolus menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebuse täienduses on kaebuse esitaja täiendanud kaebuse taotluse punkti, milles on esitatud nõue investeeringute kavas mitteloetletud projektide ümberhindamiseks 6 ,formuleerides selle järgmiselt: algatada Vabariigi Valitsuse

  1. septembri
  2. a korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavas mitteloetletud projektide (s.o AS LTKH projekti, AS Ida-Viru Keskhaigla projekti, Ida-Tallinna Keskhaigla AS-i projekti ning SA Tallinna Lastehaigla projekti) ümberhindamine selgete, ühetaoliste ja objektiivsete hindamiskriteeriumide järgi ning lähtudes sotsiaalministri
  3. augusti
  4. a määrusest nr 75 tulenevatest uutest asjaoludest ja muutunud olustikust. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 18.Vastustaja Sotsiaalministeerium vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 19.Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on asunud kord juba hinnatud taotlusi ümber hindama ja seda eelkõige kolmanda isiku, AS Ida-Viru Keskhaigla osas ning et sellest tulenevalt on ka kaebajal õigus uuesti kohustada vastutajat juba hinnatuid taotlusi uuesti hindama. Vastavad taotlused hinnati augustis
  5. a. Kaebuse esitaja vaidlustas hindamise ja Vabariigi Valitsuse
  6. septembri
  7. a korralduse nr 386 “«Elukeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna 6 «Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine» meetme «Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine» investeeringute kava”
  8. a oktoobris, kuid kaebus oli esitatud tähtaega ületades ning kaebuse tähtaega ei ennistatud (haldusasi nr 3-08-2468). Kuigi kaebuse esitaja ei vaidlusta formaalselt korraldust, püüab ta uute kaebustega sisuliselt vaidlustada jõustunud haldusakti ja toiminguid (korraldus ja meetme hindamiskomisjoni otsus). Vastustajal puudub kohustus uuesti hinnata juba kord hinnatud ja jõus olevaid haldusakte. Selles osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada, sest samas asjas on jõustunud kohtuotsus. Antud menetlusstaadiumis puudub kolmandal isikul nagu ka kaebuse esitajal subjektiivne õigus saada toetus . 20.Vastustaja on korduvalt selgitanud kaebuse esitajale, mis tingimustel saab meedet edasi viia. Eelkõige oli vastustaja kohustatud lähtuma investeeringute kavas nimetatud haiglate käitumisest ning alles seejärel oli võimalik vastustajal asuda ellu viima järgmisi samme. Näiteks võisid nii Kliinikum kui PERH oma täiendatud taotlustes esitada väiksema eelarve, millega oleks suurenenud meetme ülejäänud vahendite suurus.
  9. Sotsiaalministeeriumi sammud meetme ülejäänud vahendite üle otsustamisel on lähtunud Kliinikumi ja PERH-i toimingutest, õigusaktidest tulenevatest võimalustest ja reaalsest olukorrast Eesti Vabariigis, mitte aga kaebusest (millest vastustaja sai teadlikuks
  10. septembril 2009) tulenevalt. 22.Sotsiaalministeerium on korduvalt väljendanud oma seisukohta esialgu ülejääva raha suhtes. Korralduse seletuskirjas märkis sotsiaalminister: „ Investeeringute kava muutmine meetme eelarvevahendite jäägi ulatuses: Meetme prognoositav minimaalne eelarvevahendite jääk on 179 920 000 krooni. Meetme eelarve maksimaalselt sihipärase kasutuse tagamiseks algatab rakendusasutus pärast projektide eelarve ja haiglate omaosaluse täpsustumist ning kokkuhoiu võimaluste leidmist (so hiljemalt september 2009) investeeringute kava muutmise 7 vastavalt täpsustunud eelarve jäägi suurusele, lisades kavasse projektide eelistusnimekirjas kolmandal kohal oleva SA Ida-Viru Keskhaigla projekti. Kui meetme eelarve jääk ei võimalda SA Ida- Viru Keskhaigla rahastamist, siis kuulutab Sotsiaalministeerium välja kesk- ja piirkondlikele haiglatele (sh SA PERH, SA TÜK) uue taotluste vooru. „. 23.Ebaõige on seisukoht, et rakendusasutus on kohustatud kogu Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse välja jagama. Struktuuritoetuse eesmärgiks ei ole mitte ainult toetuse tingimusteta väljajagamine, vaid toetust võib jagada projektidele, mis on teostatavad ja vajalikud meetme eesmärkide täitmiseks. Sellele viitab ka määruse § 13 lõige
  11. 24.Sotsiaalministeeriumile on antud kaalutlusõigus hinnata pärast esimest taotlusvooru kujunenud olukorda ja sellest tulenevalt otsustada, kas jätta toetus reservi (arvestades võimalikke suurenevaid ehitus jt kulusid), kuulutada välja täiendav taotlusvoor, millega saaks ellu viia väiksemamahulisemaid ja ühtlasi ka lühiajalisemad projekte, ning ka millede hindamine ei oleks niivõrd mahukas või kasutada teisi seadusest tulenevaid võimalusi. STS § 17 lõike 1 kohaselt võib meetme tingimustes ette näha, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Seaduse tasandil ette antud võimaluse sätestas vastustaja
  12. augusti
  13. a määruse muudatusega ka meetme tingimustes . Kuigi formaalselt on määrust täiendatud, ei ole sisuliselt tegemist uute õiguslike asjaoludega. Uue taotlusvooru läbiviimine ei ole ressursimahukas mitte ainult vastustajale, vaid ka taotlejatele, arvestades, et ka paremusjärjestuses kolmandal kohal olevat projekti on vajalik ellu viia.
  14. Arvestades määruse jõustumist (märts
  15. a ), taotlusvooru läbiviimist ja investeeringute kava kinnitamist ( august-september 2008) ning hetkeolukorda, oli rakendusasutuse poolt mõistlik eeldada, et ehitushinnad on langenud ning paremusjärjestuses kolmandal kohal olevat projekt on võimalik ellu viia vähenenud toetussummaga. Sellest tulenevalt ja STS § 17 lõike 1 alusel paluti AS Ida- Viru Keskhaiglal esitada Sotsiaalministeeriumile projekti eesmärke muutmata vähendatud toetusega toetuse taotlus.
  16. Kliinikumil ja PERH-il oli aega kuni
  17. a
  18. septembrini esitada täiendatud taotlus. Kliinikum esitas oma taotluse
  19. veebruaril
  20. a, mis rahuldati
  21. aprillil
  22. a., PERH esitas oma taotluse
  23. juuli
  24. a, mis rahuldati
  25. augustil
  26. a. Sotsiaalministeerium algatas määruse muutmise
  27. a
  28. juulil.Määruse muudatus jõustus
  29. augustil
  30. a. Käesolevaks hetkeks on investeeringute kavas nimetatud haiglad esitanud oma taotlused, mis on ka rahuldatud, muutunud on ka majandusolud. Vastustaja on olukorra muutumist pidevalt analüüsinud ning ei ole põhjendamatult viivitanud astumaks samme meetme edasiseks rakendamiseks. IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 27.Kolmas isik SA Ida-Viru Keskhaigla toetab vastustaja seisukohti ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 8
  31. Lisaks on IVKH seisukohal, et kaebaja nõue on perspektiivitu .Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist just kaebajale sobival viisil menetlust läbi viima. Haldusorganil on õigus valida ise sobivaim seaduslik menetlusviis ning kohus ei saa teha haldusorganile ettekirjutust, et viimane peab menetlema ühel kindlal viisil, kuis seadus selleks haldusorganit ei kohusta.Haldusorganil on diskretsioon, otsustamaks, millisel seaduslikul viisil ta menetlust läbi viib.
  32. Väär ja põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustaja on taotluste menetlemisel olnud tegevusetu. Vastustaja on olukorda õigesti hinnanud ning astunud vajalike õiguspäraseid samme, et meetme raames alles olevad vahendid ei jääks kasutusele võtmata, seega tegeleb Sotsiaalministeerium jätkuvalt meetme elluviimisega. Vastustaja on taotlusi menetlenud ning ei ole rikkunud HMS §-st 5 lõikest 4 tulenevat kohustust menetlustoimingute viivituseta läbiviimiseks 30.Viimaks märgib kolmas isik, et asjas puudub kaebaja subjektiivsete õiguste riive, sest vastustaja kohustamiseks kaebaja soovitud toimingute tegemiseks puudub õiguslik alus. V KOHTU SEISUKOHT
  33. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevaga.
  34. HkMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, mistõttu kohus peab vajalikuks esmalt käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse piiride määratlemist. Kaebuse piirid määrab kindlaks vaidluse ese ning vaidluse eseme määrab kaebuse nõue ja nõude alus. Kaebuse väitel esineb struktuuritoetuse jagamise menetluses Sotsiaalministeeriumi tegevusetus meetme„Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ raames kolmanda taotleja projektile toetuse andmise menetlemisel, millega rikutakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Ministeeriumi tegevusetus kolmanda taotleja suhtes algas kaebuse kohaselt kolmanda taotleja investeeringute kavas kinnitamiseks esitamata jätmisega ning igasugune menetlus kolmandale taotlejale toetuse eraldamise võimaldamiseks on juba üle aasta seisnud. Sealjuures leiab LTKH, et projektide hindamise käigus LTKH subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tuleb läbi viia uus hindamine kõigi nelja taotleja projekti osas. Samuti rikub LTKH õigusi rakendusasutuse tegevusetus projektide ümberhindamisel lähtudes Määrusest nr
  35. Kaebuse esitaja on nii vastuseks 04.09.2009.a. kohtumäärusele kaebuse täienduses ja täpsustuses kui ka hilisemas kohtumenetluses ( LTKH täiendavad seisukohad lähtudes Sotsiaalministeeriumi 09.10.2009 seisukohtadest) rõhutanud, et kaebus on suunatud rakendusasutuse tegevusetuse lõpetamisele kolmanda taotleja projektile toetuse eraldamisel, sh investeeringute kavas mitteloetletud projektide hindamisel selgete, võrdsete ja objektiivsete kriteeriumide alusel. Kaebuse esitaja on kaebuses ja selle täienduses selgelt väljendanud, et ta ei ole vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. korraldust nr 386 ning on kinnitanud , et ta ei vaidlusta PERH-i ja TÜ Kliinikumi projektidele antud punkte ja kohta lõplikus järjestuses, samuti nende investeeringute kava kinnitamist, vaid ta taotleb täiendava investeeringute kava koostamist korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavas mitteloetletud projektide suhtes ning nende projektide ümberhindamist. 9 Kaebusega taotletakse Sotsiaalministeeriumile ettekirjutuse tegemist viia meede „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ meetme eelarve jagamata vahendite piires lõpule , sealhulgas meetme lõpuleviimiseks algatada Vabariigi Valitsuse
  36. septembri
  37. a korraldusega nr 386 kinnitatud investeeringute kavas mitteloetletud projektide (s.o AS LTKH projekti, AS Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) projekti, AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla projekti ning SA Tallinna Lastehaigla projekti) ümberhindamine selgete, ühetaoliste ja objektiivsete hindamiskriteeriumide järgi ning lähtudes sotsiaalministri 19.08.2009.a. määrusest nr 75 tulenevatest uutest asjaoludest ja muutunud olustikust; koostada taotletud ümberhindamise tulemusel moodustatud projektide eelistusnimekirja alusel meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ eelarve raames jagamata rahaliste vahendite ulatuses (summas 179 920 000 krooni) täiendav investeeringute kava ning esitada täiendav investeeringute kava kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. 33.Kaebuse esitaja on kohtuinfosüsteemi andmetel pöördunud 5.detsembril
  38. a kaebusega Tallinna Halduskohtu poole (haldusasi nr 3-08-2468) Vabariigi Valitsuse korralduse nr 386““Elukeskkonna arendamise rakenduskava“prioriteetse suuna 6 „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arnedamine“ meetme“ „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ investeeringute kava kinnitamine“ ja sotsiaalministri
  39. novembri
  40. a vaideotsuse tühistamisnõudes. Tallinna Ringkonnakohtu
  41. veebruari
  42. a määrusega tühistati Tallinna Halduskohtu
  43. detsembri
  44. a määrus osas, millega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg; jäeti kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetati haldusasja nr 3-082468 menetlus.Käesolevas haldusasjas rakendusasutuse tegevusetuse lõpetamiseks ja meetme lõpuleviimiseks esitatud kohustamiskaebuse näol ei ole tegemist kaebusega samas asjas HKMS § 24 lg 1 p 5 tähenduses , mille all tuleb mõista asja samade poolte vahel samas nõudes samal alusel. 34.Riigivastutuse seaduse (RVS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Riigikohtu halduskolleegium on 06.03.2001.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-2-01 rõhutanud, et kohus peab toimingu sooritamisele suunatud kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) vastustaja on kohustatud toimingu sooritama; b) kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut; c) toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; d) ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt võiks õigus toimingule olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust. Seega kohustamistaotlus tegevusetuse lõpetamiseks on lubatav, kui haldusorganil on kohustus sooritada tegu aktiivses vormis, kuid seda tehtud ei ole. Kuigi varasemas kohtumenetluses on leitud, et kaebuse esitajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik toetused igal juhul täies mahus välja maksaks, võib selleks kohustatud isiku poolt teatud konkreetsete toimingute tegemata jätmine, käesoleval juhul meetme raames eurotoetuse jagamise korraldamisel ( toetuse saamiseks esitatud taotluste menetluses) Sotsiaalministeeriumi poolt rikkuda meetme raames toetuse saamiseks taotluse esitanud kaebuse esitaja õigusi . Kaebuses on selliste õigustena esile toodud subjektiivset õigust selgele ja ühesele otsustusele mõistliku aja jooksul, kui selleks puuduvad objektiivsed takistused, mida kaebuse esitajale teadaolevalt ei 10 esine. Kaebuse väitel on rikutud ka kaebuse esitaja subjektiivset õigust õigusselgusele meetme rakendamisel ja meetme lõpuleviimise aja ning otsustuste suhtes. Lisaks rikub rakendusasutuse põhjendamatu tegevusetus kaebuse väitel esitaja õigust osaleda selges ja läbipaistvas haldusmenetluses eurorahade jagamiseks. 35.Kohustamisnõude eelduseks on, et haldusorgan on seadusest tulenevalt kohustatud sooritama teatud konkreetsed toimingud.Kohtupraktika kohaselt peab kohustamiskaebuse lahendamisel kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte aga vastavas kohtumenetluses otsuse tegemise ajal ning seetõttu tuleb hinnata, kas kaebuse esitamise aja seisuga oli keeldumine või tegevusetus õiguspärane( Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2008.a. otsus kohtuasjas nr 3-3-1-56-08). Seega, kuigi kaebuse esitaja on kaebuse esitamise järgselt kohtule esitatud dokumentides märkinud, et Sotsiaalministeerium on hakanud ( kaebuse esitaja arvamuse kohaselt kaebuse ajendil) meetme lõpuleviimiseks teatud toiminguid tegema, tuleb määrava ajahetke osas lähtuda eeltoodud seisukohast. 36.Kaebuse väitel on õigusvastane Sotsiaalministeeriumi tegevusetus hindamiskomisjoni poolt koostatud projektide eelistusnimekirja alusel meetme „Keskja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ eelarvevahendite piires investeeringute kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamiseks, millega ministeerium on otsustanud sisuliselt osa rahast (summas 179 920 000 krooni) investeeringuteks jagamata jätta. Kaebaja hinnangul esinevad kaks õiguslikku alust, mis kohustavad Sotsiaalministeeriumi esitama Vabariigi Valitsusele projektide eelistusnimekirja alusel täiendava investeeringute kava meetme eelarve vahendite piires kinnitamiseks- Sotsiaalministri 19.03.2008.a.

§ 13lg 7 § 14 lg 2.

Ülalmärgitud määruse § 13 lg 7 sätestab:Rakendusasutus koostab eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele 60 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

§ 14

lg 2näeb ette: Kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid, võib rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse.Investeeringute kavasse projektide lisamisel lähtutakse määruse §-des 10-13 sätestatud tingimustest ja korrast. Kohtu hinnangul ei tulene kaebaja viidatud normidest rakendusasutuse kohustust investeeringute kava , mis esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele, koostamist selliselt, et investeeringute kavaga oleks hõlmatud meetme eelarve kogumahus.Vastupidiselt kaebuse esitajale leiab kohus, et käsitletava sätte sõnastusest ja koosmõjust teiste

sätetega tulenevalt on § 13 lg 7 kasutatud väljendi ”eelarvevahendite piires” puhul tegemist piiranguga, st sätestatakse, et eelistusnimekirja alusel investeeringute kava koostamisel peab see jääma (ei tohi ületada) meetme eelarvevahendite piiresse (ei või neid ületada). Kohtu seda seisukohta kinnitab ka kaebuse esitaja poolt viidatud teine õigusnorm, mis kaebuse väitel sisaldab rakendusasutuse kohustust taotletud toiminguks.

§ 14

lg 2 sätestab, et kui meetme eelarves on kasutamata vahendeid, võib rakendusasutus algatada investeeringute kava muutmise projektide lisamiseks investeeringute kavasse. Seega on investeeringute kavasse võimalik lisada projekte investeeringute kava muutmiseks ning investeeringute kava ei ole lõplik. 37.Struktuuritoetuste andmise alused ning korra sätestab Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadus (STS). STS § 12 lg 2 sätestab, et toetust antakse avatud 11 taotlemise, investeeringute kava või programmi alusel. Seega sätestab STS § 12 erinevad menetluse liigis, mida toetuse andmisel kasutatakse. Vastavalt STS § 19 lõikele 1 (redaktsioon 14.06.2008-30.06.2009) võib riikliku või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektide, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 39 tähenduses suurprojektide kohta rakendusasutus koostada investeeringute kava, mis koosneb projektide nimekirjast või eelistusnimekirjast ning milles on märgitud vähemalt projektide hinnanguline maksumus ja projektidele antava toetuse maksimaalne määr. Sama lõike teise lause kohaselt lähtutakse investeeringute kava koostamisel meetme tingimustes sätestatust. STS § 19 lg 4 kohaselt sätestatakse meetme tingimustes investeeringute kava koostamise ja muutmise kord, sealhulgas investeeringute kavaga kinnitatavate projektide valimisel nende valimise tingimused ja kord, aga ka investeeringute kavaga kinnitatud projektide elluviimise ja muutmise tingimused ja kord. Viidatud tingimused on sätestatud sotsiaalministri

  1. märtsi
  2. a määrusega nr 15 „Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“. Määruse § 9 kohaselt koosneb investeeringute kava projektide eelistusnimekirjast ning § 13 lg 7 kohaselt koostab rakendusasutus eelistusnimekirja alusel meetme eelarvevahendite piires investeeringute kava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Seega rakendusasutuse poolt investeeringute kava koostamisel oli tal võimalus sellesse arvata projektid tulenevalt eelistusnimekirjast ja arvestades, et projektide maksumus peab jääma meetme eelarve piiresse. Läbiviidud taotlusvooru järgi eelistusnimekirjas kolmanda projekti investeeringute kavasse lülitamine võimalik ei olnud, puudub vaidlus selles, et projekti rahastamiseks taotletav toetus ületas meetme eelarve piires võimaliku toetuse 179 920 000 krooni. Seega oleks kolmanda projekti kavasse kinnitamisega meetme eelarve piire ületatud.
  3. STS § 17 lg 1 sätestab, et meetme tingimustes võib ette näha, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid.Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Meetme tingimustes ei olnud kuni 19.08.2009.a. määruse muudatustega sellist võimalust ette nähtud ning vastustaja on andnud selgitused, millistest kaalutlustest lähtuti, pidades vajalikuks esitada kava kinnitamiseks meetme eelarve vahendite piires. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et struktuuritoetuse eesmärgiks ei ole mitte ainult toetuse tingimusteta väljajagamine, vaid toetust võib jagada projektidele, mis on teostatavad ja vajalikud meetme eesmärkide täitmiseks, millele viitab ka määruse § 13 lõige
  4. Haiglate investeeringute kava on ette nähtud haiglate infrastruktuuri parandamiseks, peamiselt haiglahoonete ehitamiseks.Toetuse osalisel eraldamisel oleks toetuse taotleja pidanud tõstma omaosaluse määra, mis , arvestades projektide maksumusega, tähendaks ühelt poolt küsitavust, kas toetus on vajalik projekti elluviimiseks ning teisalt on vastustaja selgitanud, et kaasneb risk projekti teostatavuses,sest ei ole välistatud , et rahaliste vahendite puudumise tõttu ei suudeta ehitamist lõpule viia, mis omakorda tähendaks ka kulutuste abikõlbmatuks muuutmist. Siinkohal tuleb märkida, et
  5. juuli
  6. a vastuses selgitas Sotsiaalministeerium kaebuse esitajale, et meetme vahendid on määratud perioodi 2007-2013 peale ning käesoleval ajal ei saa pidada otstarbekaks alustada täiendava taotlusvooru ettevalmistamisega enne, kui esimeses taotlusvoorus toetuse saajateks kvalifitseerinud haiglate osas ei ole veel toetuse rahuldamise otsust tehtud. Seejuures ministeerium 12 rõhutas, et tulenevalt

§-st 14 võib rakendusasutus, juhul kui toetuse saaja taotlust ei esita või seda ei rahuldata, muuta investeeringute kava ja lisada sinna esimese taotlusvooru investeeringute kavas nimetamata haiglaid. Esialgu ülejääva raha suhtes on rakendusasutuse kavandatav tegevus kajastatud ka eespoolmärgitud korralduse nr 386 seletuskirjas: „ Investeeringute kava muutmine meetme eelarvevahendite jäägi ulatuses: Meetme prognoositav minimaalne eelarvevahendite jääk on 179 920 000 krooni. Meetme eelarve maksimaalselt sihipärase kasutuse tagamiseks algatab rakendusasutus pärast projektide eelarve ja haiglate omaosaluse täpsustumist ning kokkuhoiu võimaluste leidmist (so hiljemalt september 2009) investeeringute kava muutmise vastavalt täpsustunud eelarve jäägi suurusele, lisades kavasse projektide eelistusnimekirjas kolmandal kohal oleva SA Ida-Viru Keskhaigla projekti. Kui meetme eelarve jääk ei võimalda SA Ida- Viru Keskhaigla rahastamist, siis kuulutab Sotsiaalministeerium välja kesk- ja piirkondlikele haiglatele (sh SA PERH, SA TÜK) uue taotluste vooru. „. 39.

§ 15

lg 4 kohaselt tuleb toetuse taotlus esitada ühe aasta jooksul investeeringute kava kinnitamisest Sotsiaalministeeriumile. Vabariigi Valitsuse

  1. septembri
  2. a korraldusega nr 386 kinnitati esitatud investeeringute kava, seega oli PERH-il ja Kliinikumil, kelle projektid (PERH 1 034 880 000 krooni ja Kliinikum 510 000 000 krooni) oli investeeringute kavas kinnitatud, aega täiendatud taotluse esitamiseks kuni 5.septembrini 2009.a. Rakendusasutus on ka kaebuse esitajale selgitanud , miks ta meetme ülejäänud vahendite üle otsustamisel lähtub esmalt investeeringute kavasse kinnitatud projektide osas taotluste esitamisest. Vaidlus puudub selles, et Kliinikum esitas taotluse 05.02.2009, mis rahuldati 09.04.2009.a. ning PERH esitas taotluse 29.07.2009 ja see rahuldati 13.08.2009.a. Taotlused esitati ja rahuldati täies mahus. Rakendusasutusel puudus kohustus kogusummas eelarvevahendite väljajagamiseks ning investeeringute kavaga osa rahast summas 179 920 000 krooni investeeringuteks jagamata jäämine oli algselt põhjendatud ja suunatud lõppkokkuvõttes sellele, et saavutada meetme eelarve maksimaalne sihipärane kasutus. 40.STS annab rakendusasutusele võimalused strukutuuritoetuste efektiivseks ja paindlikuks elluviimiseks. Rakendusasutusel oli kaalutlusõigus otsustada,millist seadusest tulenevat võimalust (kuulutada välja täiendav taotlusvoor, jätta kasutamata vahendid reservi jt) kasutada. Sotsiaalministeerium on pärast esimest taotlusvooru kujunenud olukorda hinnanud, võttes arvesse kõik asjas tähendust omavad asjaolud ning on teinud kaalutlusotsuse, leides, et meetme raames allesjäänud vahendite kasutuselevõtuks on kõige optimaalsem kasutada STS § 17 lg 1 tulenevat võimalust, tehes paremusjärjestuses kolmandal kohal oleva projekti toetuse taotlejale ettepanek toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta meetme eelarvevahendite piires. Lisaks kõnealuse meetme tingimuste kehtestamisest ja investeeringute kava kinnitamisest möödunud ajaga ja majandusolude muutumisega , mille puhul oli põhjendatud eeldada ehitushindade langust ja paremusjärjestuselt kolmandat projekti ellu viia vähendatud toetussummadega, pidas rakendusasutus silmas ka ajafaktorit. Investeeringute kava kinnitamisest kuni Euroopa Komisjoni lõpliku projekti heakskiitmiseni võib vastustaja hinnangul minna aega kuni 2010.a. lõpuni.Projekteerimise, riigihangete läbiviimise ja ehitamine võib võtta veel aega 4 aastat. Vastustaja on rõhutanud, et sellised suuremahulised investeeringud on lisaks ka 13 pikajalised, mistõttu on planeeritud kõnealune investeeringute kava viia täide ühe taotlusvooru alusel, sest hilisemate taotlusvoorude väljakuulutamisel ei ole ajaliselt võimalik haiglate infrastruktuuri nõuetekohaselt optimeerida. 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse § 18 lg 6 p 4 kohaselt on projektide viimane abikõlbulikkuse tähtaeg 2015.a. 31.august. Seega peavad olema projekti tegevused lõppenud ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekkinud.Rakendusasutus arvestas sealjuures, et kui uue taotlusvooru korraldamine ei taga projektide tähtaegset elluviimist, siis tähendab see kõnealuse meetme rahade kasutamata jäämist. Seega rakendusasutusel oli kaalutlusõigus otsustada, kas kuulutada välja täiendav taotlusvoor, kuid kuna tegemist ei ole väikesemahuliste ega ka lühiajaliste projektidega ning uue taotlusvooru läbiviimine on ressursimahukas, struktuuritoetuse jagamisel on ajalised piirid, otsustas rakendusasutus temale antud võimaluste raames kasutada STS § 17 lg 1 tulenevat võimalust. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määruse nr 386 muutmise algatas Sotsiaalministeerium 23.07.2009.a. ning määrus jõustus 30.08.2009.a. Seega ei ole rakendusasutus olnud tegevusetu meetme eelarve jaotamata vahendite osas ning rakendusasutuse tegevus on vastanud ka eespoolosundatud seletuskirjas märgitud tegevusplaanis märgitud orienteeruvatele tähtaegadele. 41.Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud hindamiskomisjoni 22.08.2008.a. otsust. Kuna kõik esitatud projektid hinnati ära samade kriteeriumide alusel, sealjuures on kaebuse esitaja kinnitanud, et eelistusnimekirja kahe esimese taotleja järjestuse osas tal pretensioone ei ole,puudus rakendusasutusel kohustus algatada investeeringute kavas mitteloetletud projektide ümberhindamine. Kuna kinnitatud oli projektide eelistusnimekiri, puudus vastustajal kohustus vähendatud toetusega toetuse taotluse esitamiseks ettepaneku tegemine kõigile investeeringute kavasse mittelülitatud haiglatele.Ekslik on kaebuse väide IVKH projekti täiendava hindamise ebaselgusest. Vaidlus puudub selles, et
  3. a septembris palus Sotsiaalministeerium eelistusnimekirjas esimesena investeeringute kavast välja jäänud IVKH-l esitada Sotsiaalministeeriumile 28.septembriks
  4. a projekti eesmärke muutmata vähendatud toetusega toetuse taotlus. Viidatud kirjas on märgitud, et järgmisele haiglale (LTKH) tehakse ettepanek esitada vähendatud toetusega toetuse taotlus juhul, kui IVKH vastavat taotlust ei esita või kui esitatud projekti ei ole haigla või rakendusasutuse hinnangul võimalik ellu viia vähendatud toetusega. Siinkohal on oluline märkida, et määrusesse nr 15 tehtud muudatustega, mis jõustusid 30.08.2009.a., on § 14 täiendatud lõikega 3, mille kohaselt kui investeeringute taotluse lisamine on võimalk taotluse osalise rahuldamisega, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Seega vähendatud toetusega toetuse taotluse puhul ei ole lubatud muuta projekti eesmärke.

§ 17

p 10 ja 11 kohaselt saab anda toetust vaid projektile, mille tegevuskava on teostatav ja mille elluviimine ilma toetuseta ei ole võimalik. Õige on kaebuse väide, et 19.08.2009. a sotsiaalministri määrusega nr 75, muudeti sotsiaalministri 19. märtsi 2008. a

„Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ tingimused“ mitte ainult § 14 osas,sellele lõike 3 lisamisega, vaid ka § 9, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 22, ent sellele vaatamata leiab kohus, et nimetatud muudatused ei toonud kaasa õigusliku olustiku muutumist, mis tinginuks hinnatud projektide uuesti hindamist. Sotsiaalministri

eelnõu juures olevast seletuskirjast nähtuvalt ja seda selgitas vastustaja ka asja arutamisel, on vastavalt ehitushindade muutusele vajalik korrigeerida esitatud projektide planeeritud maksumused, mis võimaldab toetuse taotlejatel viia projektid vastavusse tegelike 14 ehitushindadega ja vähendada taotletava toetuse suurust. Vastustaja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et rakendusasutus ei ole eelistusnimekirjas kolmanda taotleja osas asunud ümber hindama projektile antud punkte, vaid teostatakse vastavuskontrolli, selgitamaks, kas vähendatud eelarvega taotluses on samad eesmärgid, s.t. tegemist on sama projektiga. 42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sotsiaalministeerium ei ole olnud tegevusetu taotluste menetlemisel meetme eelarve jagamata vahendite piires lõpuleviimiseks , menetlustoimingute tegemisel ei ole rikutud õigusaktides sätestatud tähtaegu menetlustoimingute tegemiseks ning toimingute osas, mille puhul õigusaktides tähtaegu sätestatud ei ole, on rakendusasutus teinud toiminguid mõistliku aja jooksul, sealjuures on kavandatavast edasisest tegevusest kaebuse esitajat teavitatud. Rakendusasutuse tegevusega ei ole rikutud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi . VI MENETLUSKULUD 43. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.Sama paragrahvi lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja menetluskulu väljamõistmist HkMS § 93 lg 1 sätestatud korras taotlenud ei ole. SA Ida-Viru Keskhaigla taotleb menetluskulu väljamõistmistsummas 64 600 krooni. Kohtule on esitatud kuludokumendid , kulude kandmine on tõendatud. Esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.