3-10-1679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1679 Haldusasi N.S. kaebus Justiitsministeerium

§ 11lg 3 alusel.

2. Tagastada N.S. kaebus Justiitsministeeriumi tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas

§ 11lg 31 p 5 alusel.

1. Võtta menetlusse N.S. määruskaebus Tallinna Halduskohtu
2. oktoobri 2010 määrusele.
3. Jätta eelmises punktis nimetatud määruskaebus rahuldamata ning edastada see koos haldusasja 3-10-1679 toimikuga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse punktide 1 ja 2 peale (kaebuse tagastamine) on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

MENETLUSE KULG

2. juunil 2010 saabus Tallinna Halduskohtusse N.S. kaebus, milles kaebuse esitaja avaldab rahulolematust Justiitsministeeriumi
3. mai 2010 vastuskirjaga nr 15-1/
4. Sisuliselt taotles kaebuse esitaja, et kohus tuvastaks Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse.
5. septembril 2010 esitas N.S. aga kaebuse täienduse, milles taotleb Justiitsministeeriumilt hüvitise väljamõistmist. Väidetav kahju on tekkinud seoses sellega, et Justiitsministeerium ei peatanud N.S. avalduse alusel kohtutäitur Kaire Põltsi toimetatavat täitemenetlust, mis tingis kaebuse esitaja hinnangul selle, et ta tõsteti sunniviisiliselt välja oma elukohast. Kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise küsimus on kohtul senini otsustamata, kuna haldusasja toimik koos allnimetatud määruskaebusega määruskaebusega oli ringkonna- ja Riigikohtus.
7. septembri 2010 määrusega jättis halduskohus rahuldamata N.S. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas) ning jättis samas kaebuse käiguta, andes 15-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks. N.S. esitas selle määruse peale määruskaebuse, Tallinna Ringkonnakohtu
8. novembri 2010 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määrusel esitatud määruskaebust otsustas Riigikohus
9. jaanuaril 2011 menetlusse mitte võtta. Seega jõustus halduskohtu määrus ning kaebuse esitajal tulnuks riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul ehk hiljemalt
10. veebruaril
11. Kaebuse esitaja ei ole riigilõivu tasunud.

§ 11

lõikes 3 sätestatakse, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale. Eeltoodu tõttu tuleb N.S. kaebus Justiitsministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tagastada.

1. Nagu eelpool märgitud esitas N.S.
2. septembril 2010 kaebuse täienduse, milles taotles Justiitsministeeriumi tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et see taotlus tuleb tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul ilmne, et kaebuse esitajal ei saa olla kaebuses näidatud kahju hüvitamise nõudeõigust. Väidetavalt on kahju tekkinud seoses sellega, et Justiitsministeerium ei peatanud täitemenetlust, mille tulemusena kaebuse esitaja oma elukohast välja tõsteti. Kohtutäituri poolt läbi viidava täitemenetluse peatamine või kohtutäituri keelamine või käskimine täitetoimingute tegemisel ei ole Justiitsministeeriumi pädevuses. Kohtutäituri seaduse § 54 lg 2 kohaselt ei hõlma justiitsministri distsiplinaarvõim kohtutäituri ametitoimingute tegemisel valitud õigusliku lahenduse otstarbekuse hindamist. Isegi juhul kui kohtutäitur toimis õigusvastaselt ning sellega seoses tekkis kaebuse esitajale mingisugune kahju, on ilmne, et see kahju ei saanud kuidagi olla põhjuslikus seoses Justiitsministeeriumi tegevuse või tegevusetusega. Seetõttu ei saanud Justiitsministeeriumi tegevus kaebuse esitajale kahju tekitada ning on ilmne, et tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigust kaebuse esitajal Justiitsministeeriumi vastu ei ole. Alusetu on kaebuse esitaja väide, et ta on sunniviisiliselt tänavale tõstetud. Jõustunud kohtuotsusega (Riigikohtu

1. oktoobri 2009 otsus nr 3-2-1-8509) on tuvastatud, et V. B. üürileping xxxxxx kasutamiseks lõppes seoses tähtaja saabumisega ning kohtuotsusega kohustati V. B. ja N.S.t xxxxxxx asuva eluruumi ja abihoonete vabastamiseks selliselt, et kui nad keelduvad eluruumi ja abihooneid vabatahtlikult vabastamast, siis tõsta nad märgitud ruumidest välja. Eeltoodu tõttu tagastab kohus kaebuse kahju hüvitamise nõude osas.
2. Koos halduskohtu
3. septembri 2010 määruse peale esitatud määruskaebusega esitas N.S. ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Selle taotluse jättis halduskohus
4. oktoobri 2010 määrusega (tl. 33) rahuldamata. Ajal kui haldusasja toimik oli juba
5. septembri 2010 määruse peale esitatud määruskaebusega ringkonnakohtus, esitas N.S. määruskaebuse halduskohtu
6. oktoobri 2010 määrusele osas, millega keeduti riigi õigusabi määramisest. Halduskohus, kontrollinud määruskaebuse nõuetekohasust, leiab, et määruskaebuse esitamine on riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8 kohaselt lubatud ning määruskaebus vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Vaidlustatud määrus on kaebuse esitajale e-postiga saadetud
7. oktoobril 2010, nõuetekohast kättesaamiskinnitust ei ole kaebuse esitaja esitanud, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, millal kaebuse esitaja määruse kätte sai. Määruskaebus on esitatud kohtule
8. novembril 2
9. Kuivõrd ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebuse esitaja sai määruse kätte rohkem kui 10 päeva enne
10. novembrit 2010, siis tuleb määruskaebus lugeda tähtaegselt esitatuks. Määruskaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 101 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamiselt ja selles asjas määruskaebuse esitamiselt. Halduskohtu hinnangul on määruskaebus muutunud ka sisutuks, kuivõrd riigi õigusabi, mille andmisest halduskohus keeldus, taotles kaebuse esitaja halduskohtu
11. septembri 2010 määruse vaidlustamiseks, käesolevaks ajaks on määruskaebus eelnimetatud määruse peale läbi vaadatud ja rahuldamata jäetud. Samas ei anna see asjaolu iseenesest alust riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata jätmiseks. 4.

§ 472lg 1 kohaselt juhindub halduskohus määruskaebuse menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) sätetest. TsMS § 663 lg 3 kohaselt toimetab esimese astme kohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele ja küsib neilt vastuse, välja arvatud juhul, kui määrus teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta. Kuivõrd määrus puudutab kaebuse esitajale riigi õigusabi andmisest keeldumist, siis leiab kohus, et see ei puuduta teiste (potentsiaalsete) menetlusosaliste õigusi ning seega ei ole vajalik neilt määruskaebuse kohta kirjaliku seisukoha nõudmine. 5. TsMS § 663 lõikest 5 tuleneb, et kui esimese astme kohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. TsMSi ning väljakujunenud praktika kohaselt ei pea esimese astme kohus määruskaebuse rahuldamata jätmist põhjendama. Käesoleval juhul leiab halduskohus, et määruskaebus ei ole põhjendatud ega tingi määruskaebusega vaidlustatavas määruses sisalduvate kohtu seisukohtade ümberhindamist. Seetõttu jätab halduskohus määruskaebuse rahuldamata ning edastab selle koos haldusasja toimikuga Tallinna Ringkonnakohtule. Kristjan Siigur Kohtunik 3