§-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 alusel kostjalt välja mõista võla 508,23 eurot AS EMT kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, kuna nõue on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 20.02.2005 liitumislepinguga loeb kohus tuvastatuks, et hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Müügilepinguga 20.02.2005 loeb kohus tuvastatuks, et EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Siemens M55, vastav IMEI kood xxxxxxxxxxxxxxx. Ostja kohustus tasuma vara eest müüjale osamaksetena AS EMT vahendusel vastavalt lepingule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Pooled leppisid kokku, et müüja loovutab lepingust tuleneva nõude ostja vastu arveldajale juhul, kui ostja on jätnud osaliselt või täielikult tasumata arveldaja poolt järjestikuliselt esitatud vähemalt 2 arvet. Nõude loovutamisest täiendavalt ostjat ei informeerita. Kostja jättis tasumata kaks järjestikuliselt esitatud arvet, s.o 2005.a augusti- ja septembrikuu eest ning nõue loovutati põhjendatult hagejale. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx x-x. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 3.2.5 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 3.4 arved saanuks. Tingimuste p 5.10 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Lepingu p 4.1.13 kohaselt võib hageja nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Kostja jättis tasumata 2005.a augusti- ja septembrikuu arved. Hageja saatis kostjale 28.10.2005 teatise, milles paluti võlg tasuda hiljemalt 11.11.2005. Ka nimetatud kuupäevaks hageja võlgnevust ei tasunud. Küll aga puudus hagejal seaduslik alus nõuda 28.10.2005 arve alusel selleks hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist, kuna hageja ei ole järelmaksuga müügilepingut üles öelnud.
lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Kostjal oli 28.10.2005 seisuga võlgnevuses kahe kuu arved, seega on hagejal õigus anda võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja seda tegi. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendavalt antud tähtajaks. Seejärel olnuks hagejal õigus kostjaga lepingud üles öelda. Lepingute ülesütlemist hageja poolt ei ole toimunud. Seega ei olnud põhjendatud 28.10.2005 arve alusel nõuda kostjalt 28.10.2005 mitte sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. 28.10.2005 teatises on öeldud, et võla tasumata jätmise korral on EMT-l õigus öelda üles kostjaga sõlmitud lepingud, lisada võlasummale tähtajaliste lepingute ennetähtaegse lõpetamise käsitlustasu. 17.11.2005 arve kohaselt on selleks summaks 1200.- kr. Kuna lepinguid üles ei öeldud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt käsitlustasu väljamõistmist.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on rikkunud lepingut, jättes täielikult arved nr B05080026214, B05090125898 ja osaliselt arve nr V05100495312 tasumata. Käesolevaks ajaks on järelmaksuga müügilepingus toodud osamaksed kõik muutunud sissenõutavaks. Kostjalt kuulub arvete ja järelmaksuga müügilepingu alusel väljamõistmisele 2776,51 kr. Pooled leppisid kokku Tingimuste p-s 5.13 viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast arvete tasumisega hilinemise eest. Hageja on arvestanud viivist alates arve nr V05100495312 maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 06.12.2010. Kohus arvestab viivist järelmaksuga müügilepingus toodud viimase osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.02.2006. Kostja on olnud viivituses 1749 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on: 2776,51 kr x 0,15% x 1749 = 7284,17 kr. Hageja vähendab viivist summani 3975,51 kr.
lg 1 20.02.2005 kehtinud redaktsioon sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagis toodud viivis.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Arvetest nr B05080026214, B05090125898, V05100495312 nähtub, et kostjale esitati arved alates 31.08.2005 kuni 28.10.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.