2-09-22621/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2011.a. Rapla Tsiviilasja number 2-09- 22621 Tsiviilasi SE hagi HV vastu elatise väljamõistmiseks ja HV vastuhagi lapse sünniaktis tehtud vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: SE, 47601200370, elukoht XXXXX maakond XXXXX esindajad XXXX vald XXXX XXXXXXX XXXXX Esindaja vandeadvokaat Legalia, Rapla Sauna t. 10 Natalia Suvorova, advokaadibüroo Kostja: HV, XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXX Esindaja vandeadvokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult, asukohaga Tallinn 11313 Kiisa 8, alar.neiland@mail.ee Menetluse liik Kirjalik RESOLUTSIOON Lugeda tuvastatuks, et HV ei ole XX. XXXXXXXXl XXXX. aastal sündinud HGV isa ja tunnistada Tallinna Perekonnaseisuameti poolt koostatud sünniaktis nr. XXXX olev kanne HGV (isikukood XXXXXXXXXXX) isa kohta ebaõigeks. Kohtukulude jaotus Kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. SEle määratud esindaja tasu jätta riigi kanda. HV poolt 18.jaanuaril 2011.a. Pärnu Maakohtu tagatiste kontole ekspertiisi läbiviimiseks tasutud ettemaks 172.56 eurot kanda riigi tuludesse Rahandusministeeriumi kontole Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia menetlusosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagist nähtub, et pooled olid
2. maist 2004.a. kuni
3. veebruarini 2009.a. abielus. Hagejal on XX. XXXXXXXXX XXXX.a. sündinud tütar HGV. Sünd on registreeritud XX. XXXXXXXXl XXXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sünniaktiga nr. XXXX ja sünniaktile on isana kantud kostja. Alates 2005.a. detsembrikuust elavad pooled lahus ja laps on pärast seda elanud hageja juures. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest osa võtnud, viimati andis ta hagejale raha
4. juunil 2007.a. Seepärast palub hageja kostjalt välja mõista elatise 2175 krooni kuus ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 26 100 krooni. Kostja seisukoht ja vastuhagi Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidetest nähtub, et perekonna majanduslikuks kindlustamiseks oli kostja sunnitud 2004.a. detsembris minema tööle Soome. Nende juures elasid ka hageja varasematest kooseludest sündinud lapsed.
5. aasta suvel teatas hageja, et HG ei ole kostja laps. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi
6. augusti 2005.a. arvamuse kohaselt ei saa kostja HGV bioloogiline isa olla. Sellele vaatamata toetas kostja lapse ülalpidamist rahaliselt kuni 2007.a. aprillikuuni. Kostjal puudub kindel veendumus, kas ta on HG isa või mitte. Seepärast palub kostja tunnistada isa kanne HGV sünniaktis ebaõigeks. Hageja seisukoht vastuhagi osas Hageja tunnistab, et ta ei ole kindel, kas kostja on HG isa või mitte. Samas on hageja huvitatud, et lapse põlvnemise küsimus kostjast saaks lahendatud kohtuotsusega. Seepärast nõustus hageja vastuhagi menetlusse võtmisega koos põhihagiga ja DNA ekspertiisi läbiviimisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et vastuhagi tuleb rahuldada. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa HV olla HGV bioloogiline isa ja isa kanne lapse sünniaktil on olnud seega algusest peale ebaõige. Pooltel ei ole selles osas enam ka vaidlust. Alates 01.juulist 2010.a. kehtiva Perekonnaseaduse § 210 lg. 1 kohaselt tuleb enne seaduse jõustumist tekkinud asjaolule või tehtud toimingule kohaldada sel ajal kehtinud seadust. Kuni 30.juunini 2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 44 lg. 1 kohaselt võis kohus tunnistada vanema kohta lapse sünniakti tehtud kande ebaõigeks, kui selgus, et laps sellest isikust ei põlvnenud. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt võis kannet vaidlustada sünniakti lase isana või emana kantud isik. Kuni
7. juunini 2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 39 lg. 1 kohaselt loeti vanemate abielu kestel sündinud laps põlvnenuks lapse emaga abielus olnud mehest ja kehtiva PkS § 84 lg. 1 p.1 kohaselt loetakse lapse isaks lapse sünni ajal emaga abielus olnud mees. Seega on Heini Valdmann kuni sünniakti kande ebaõigsuse tuvastamiseni kohustatud PkS §§ 96 ja 97 p. 1 alusel osa võtma lapse ülalpidamisest ja elatise väljamõistmiseks esitatud hagi tuleb lugeda põhjendatuks. Hageja on elatise nõudest aga loobunud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad kostja kanda vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv, oma esindaja tasu ja tasu riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi eest. Pärnu Maakohtu
8. aprilli 2009.a. määruse alusel on hagejale määratud riigi õigusabi korras esindaja ilma kulude riigile hüvitamise kohustuseta. Kuna kostja vastuhagi osutus põhjendatuks ja hageja elatise nõudest loobus, siis puudub alus kostjalt hagejale määratud esindaja tasu riigi tuludesse väljamõistmiseks. Indrek Saar Kohtunik