← Eesti

2-10-24983/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. märts 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kant

) kui praeguse (edaspidi uus PkS) seaduse sätetele. Nii

§ 60lg 1 kui uue Pk

S § 97 p 1 sätestavad vanema ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse suhtes. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida või teeb seda ebapiisavalt (

§ 61

lg 1, Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-3-07, 3-2-1-108-07 jt), võib kohus teise vanema nõudel elatise kohustatud vanemalt välja mõista (

§ 61lg 1, uus Pk

S § 120 lg 4). Seda võib teha kuni aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist (

§ 70lg 1, uus Pk

S § 108), kusjuures elatisehagi esitamiseks seaduse tähenduses loetakse Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-157-07 antud tõlgenduse kohaselt juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 25.05.2010.a, on hageja õigustatud nõudma elatist alates 01.08.2009.a. Uue PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (PkS § 102 lg 1 ja 2). Sarnane säte oli ka

§ 61lg 2. Nii uue Pk

S § 101 lg 1 kui

§ 61

lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.07.2009.a kuni tänaseni 2175 EEK ehk 139.01 EUR). Uue PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra, muu hulgas vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2). Samad piirangud olid kohtule elatise vähendamiseks alla alammäära seatud

§ 61lõikes 6.

Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras (maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõuti elatist 3000 krooni kuus, kuid hageja on oma nõuet vähendanud miinimummäärani), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik esitada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud (

§ 61lg 6, uus Pk

S § 102 lg 2) nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla kehtiva miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi ülalpeetavaid lapsi. Kohus nõustub hagejaga, et kostja abikaasa lapsed ei ole kehtiva PkS § 96 kohaselt õigustatud kostjalt ülalpidamist saama, ja kui kostja seda moraalsetest vm aspektidest lähtudes teeb, ei saa sellel põhjusel saada kahjustatud kostja enda lapse ehk hageja huvid. Kostja sissetulekute vähesus seadusest tulenevas miinimummääras elatise maksmiseks ei ole kohtupraktikas mingil juhul loetud mõjuvaks põhjuseks ülalmärgitud seadusesätete kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimummäära, nt Riigikohus ei ole lahendis tsiviilasjas nr 3-2-152-07 arvestanud sellena ka sissetuleku täielikku puudumist. Seega ei saa kohus arvestada kostja vastuväiteid tema varalise seisundi osas juba seadusest tulenevalt ning elatise nõue kehtivas miinimummääras tuleb rahuldada. Küll aga ei nõustu kohus hageja nõudega mõista elatis välja miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.08.2009.a ning sellele lisaks veel elatise võla väljamõistmisega. Need nõuded on 3

(4)Tsiviilasi nr 2-10-24983 omavahel vastuolus, sest sellisel juhul hagi rahuldamine tähendaks üheaegselt kahe võla tekitamist. Kuivõrd kehtiva PkS § 108 lubab ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest kahju hüvitamist nõuda ka aasta eest enne elatisehagi esitamist, siis peab kohus selguse huvides õigeks mõista kostjalt välja elatise võlgnevus kahju hüvitisena konkreetse summana ja elatis edaspidiselt alates 01.03.2011.a miinimummääras. Elatise võlg summas 1329.04 eurot on hageja poolt arvutatud kohtu veendumusel õigesti, arvestatud on kostja tehtud makseid ja aluseks on võetud nii 01.08.2009.a kui ka sel aastal kehtiv minimaalne elatise määr. Selline summa on võlana arvestatuna ka õiglane, Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 öelnud, et elatise miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja väited selle kohta, nagu oleks ta hageja emaga leppinud kokku elatise senises maksmises vastavalt kostja enda võimalustele, on paljasõnalised ning kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isegi, kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks see kehtiva PkS § 109 mõttes tühine. Ülalpidamiskohustuse piiramine kohustatud isiku võimalustega on ebamõistlik lapse kui isiku suhtes, kellel puudub endal võimalus oma ülalpidamiseks raha teenida. Sellekohane piiramine saab kõne alla tulla vaid juba ülalmärgitud vanema töövõimetuse või teiste laste huvide arvestamisest lähtuvalt. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.