) § 142 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (
lg 1) ning kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (
Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (
). Kuivõrd hageja nõue põhineb liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlanõudel, siis on kohtu arvates tegemist on kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja alguse osas kohaldada
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 04.07.
a. ja lõppes
a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 12.07.
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kaija Kaijanen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.