← Eesti

2-08-43455/8

Obsah (4)§ 146§ 147§ 144§ 142

2-08-43455 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

) § 142 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (

§ 147

lg 1) ning kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (

§ 147lg 3).

Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (

§ 144

). Kuivõrd hageja nõue põhineb liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlanõudel, siis on kohtu arvates tegemist on kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja alguse osas kohaldada

§ 147lg 3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue 04.07.

  1. a arve nr 0013100060, 04.07.
  2. a arve nr 0024063127, 04.07.
  3. a arve nr 0024063128, 04.08.
  4. a arve nr 0013115184, 04.08.
  5. a arve nr 0024192586, 04.09.
  6. a arve nr 0013130984, 18.09.
  7. a, 04.10.
  8. a arve nr 0013147597 alusel on aegunud, sest aegumistähtaja kulgemine algas

§ 147lg 3 alusel 01.01.2003.

a. ja lõppes

§ 146lg 1 arvestades 01.01.2006.

a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 12.07.

  1. a, mistõttu on esitatud nõue 03.02.
  2. a sõlmitud liitumislepingu alusel raha saamiseks aegunud. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine.
  3. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt

§ 142lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. 10. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kaija Kaijanen Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.