3-10-1277/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2010, Jõhvi 3-10-1277 I. T kaebus toitlustamisega seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. november 2010 I. T Resolutsioon Jätta I. T kaebus täies ulatuses rahuldamata ja selle esitamisel tasutud 250 krooni suurune riigilõiv tema enda kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 30.12.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.05.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja I. T kaebus (tl 1), milles ta kurdab, et Viru Vangla jätab ta osaliselt toidust ilma, piinab teda ja mõnitab tema üle ning palub, et see tegevus õigusvastaseks tunnistataks. Kaebaja väidetel jätsid valvurid ta mingile teatavaks tegemata käskkirjale viidates maikuus neljal korral menüüs ette nähtud toidust ilma, võtsid ära salati jaoks antud taldriku, ei toonud tagasi kaussi ja tegid ettepaneku võtta leivasupp joogikruusi. Seejuures viitas ta inimõiguste Konventsiooni piinamist ja diskrimineerimist keelavatele sätetele ning väitis, et kuigi on esitanud vanglale viis kaebust, pole kuidagi reageeritud. 21.06.2010 koostatud avalduses (tl 20-21) selgitas ta vaidlustatut täpsemalt märkides muuhulgas, et vangla tegevus toidu serveerimisel alandab teda, sest ta ei saa süüa sigade solgile sarnanevat segatud toitu, juba selle söömise mõte tekitab iiveldustunde ja sunnib nälgima. Viru Vangla vastuses (tl 46-47) peeti I. T kaebust põhjendamatuks ning selgitati vanglas kehtivaid toidu serveerimise põhimõtteid. Vangistusseaduse § 47 lg 1 ja sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 viidates väideti, et õigusaktides pole märgitud, et salat ja praad on vaja serveerida eraldi, nende ühte taldrikusse serveerimine on vabaduses tavapärane, samuti tehakse ka vangla töötajate sööklas ja see ei riku kinnipeetava õigusi. Veel väideti, et kaebajat pole toidust ilma jäetud, salat on talle tagatud, kuid erandeid ei tehta ja see serveeritakse ühte kaussi koos praega. Kausi äravõtmist ja pakkumist panna leivasupp kruusi põhjendati väitega, et nii toimiti, kuna kaebaja 1 1 nõudis 15.05.2010 salati panemist magustoidu jaoks mõeldud kaussi ja keeldus seda toiduluugilt ära võtmast ning järgmisel päeval toidu jagamise ajal polnud seda koheselt võtta. Kohtuistungil jäi I. T oma kirjalike väidete ja taotluse juurde, palus kaebus rahuldada ja riigilõivu tasumisega kantud menetluskulu hüvitada, viitas täiendavalt põhiseaduse § 14 ja § 41 rikkumisele ning selgitas kausside äravõtmisega seonduvaid asjaolusid. Muuhulgas rõhutas ta seda, et on esitanud mitmeid pöördumisi just salatist ilma jäämise tõttu, kuid asi pole lahendatud ja ka praegu pannakse see praega samasse kaussi. Veel märkis kaebaja, et kauss on väike ja kui panna salat sinna peale, pole see enam värske ja tema veendumuse kohaselt ei ole tegemist toidu vaid solgiga. Oma huvi tuvastamisnõude suhtes põhjendas ta soovidega esitada kaebus Euroopa Inimõiguste kohtusse, anda vanglale mõista, et nad on rikkunud tema õigusi ja põhiseadust ning nõuda kahju hüvitamist. Viru Vangla kedagi kohtusse ei saatnud ja palus vastavas taotluses (tl 90) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetavate toitlustamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse §
4. Selle esimeses lõikes on kehtestatud, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja elutegevuseks vajalikku toidutarvet silmas pidades ning see peab vastama toiduhügieeni nõuetele ja olema korrapärane. Viru Vangla kinnipeetavate toitlustamise täpsem kord on sätestatud vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukorras.“ Selle punktides 23.1, 23.6.1, 23.6.2, 23.6.3, 23.7.1, 23.7.2 ja 23.7.3 on kehtestatud vaid see, et lähtutakse sotsiaalministri 31.12.2002 määrusega nr 150 kehtestatud toidunormidest, toitlustatakse kambrites, toidu jagamist teostab kinnipeetavast abitööline valvuri järelevalve all, kinnipeetavale on kambris ette nähtud kaks kaussi, kruus ja lusikas ning toidu vastuvõtmiseks tuleb need kambri ukseluugule asetada. Seda, kuhu ja kuidas täpselt tuleb kinnipeetavale ette nähtud toit serveerida, ei kehtesta ükski kinnipidamist reguleeriv ega ka muu õigusakt. Seega ei saa prae ja salati asetamine ühte kaussi või ettepanek võtta leivasupp teise kausi puudumise tõttu kruusi, kuidagi rikkuda kinnipeetava seadusest tulenevaid õigusi või piirata tema vabadusi ning olla vastuolus ka põhiseaduse § 14 tuleneva õiguste ja vabaduste tagamise kohustusega. Samuti ei ole see vastuolus üldiste toitumistavadega ega riku mingilgi määral põhiseaduse § 41 esimeses lauses sätestatud igaühe õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Toidu serveerimine nii nagu vangla seda võimalikuks peab, ei võta kinnipeetavalt õigust olla veendunud teistsuguses serveerimise viisis ja jääda ka edaspidi oma veendumuse juurde. Kinnipeetavale jääb alles ka õigus otsustada, kas üldse ja kuidas täpselt ta pakutut sööb. Otsustus keelduda toidu serveerimise viisist tulenevalt seda täielikult või osaliselt vastu võtta, on kinnipeetava enda vaba valik ega ole käsitletav tema alandamise, mõnitamise, piinamise või diskrimineerimisena. Viru Vangla kirjaliku vastuse lisade kohaselt on I. T korduvate pöördumiste (tl 49-57 ja 60-62) peale selgitatud nii toidu serveerimise põhimõtteid kui seda, miks võttis vanglaametnik tema kausi kahel korral ära (t 48 ja 58-59). See, et kausi äravõtmine 12.05.2010 ja 15.05.2010 oli tingitud just ja üksnes tema enda keeldumisest võtta see toiduluugilt ära, kinnitavad lisaks Viru Vangla kirjaliku vastuse väidetele (tl 46-47) ka 21.07.2010 koostatud õiend (tl 76), 11.06.2010 käskkiri nr 6.-3/1201D (tl 69) ja selle juurde kuuluv distsiplinaarmenetluse materjal 71-75). Eeltoodud järeldustel tuleb I. T kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl 29 pöördel) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda jätta. Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 2 2 Kohtuotsus jõustus 07.04.2011 Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2011 määrusega nr 3-10-1277, millega jäeti I. T taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3 3