Obsah (9)

§ 42§ 43§ 22§ 27§ 44§ 46§ 45§ 54§ 541

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2009.a Tallinn Haldusasja number 3-07-530 Haldusasi Andres Kaarmanni kaebus Lo

§ 42

alusel õigus ära jätta tema enda poolt kokku kutsutud 02.02.2007 Loksa Linnavolikogu istung ning teistel volikogu liikmetel puudus õigus korraldada omaalgatuslik volikogu istung ning vastu võtta otsuseid. Volikogu 09.02.2007 istungi kutsus kokku volikogu aseesimees, kellel puudus vastav õigus.

§ 43

lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. Loksa linna põhimääruse § 10 lg 2 kohaselt volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Volikogu esimeest asendava aseesimehe määrab volikogu esimees. Käesoleval juhul ei esine põhimääruse § 10 lg 2 sätestatud olukorda, st volikogu esimees ei ole puudunud (ära olnud) põhimääruse § 10 lg 2 mõttes, samuti ei ole volikogu esimees määranud ennast asendama V.Fjodorovi ega ka kedagi teist. 3

1. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsus on sisuliselt 01.09.2006 otsuse kinnitus, mitte sisu mõttes iseseisev uus otsus, kuna otsuses on märgitud, et avaldatakse korduvalt umbusaldust Loksa linnapeale Andres Kaarmannile. Seetõttu on kaebuse esitaja seisukohal, et 09.02.2007 otsus ei too endaga kaasa mingeid muudatusi võrreldes enne otsuse vastuvõtmist kehtinud õigusliku olukorraga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui 01.09.2006 volikogu otsus on tühine, siis ei ole võimalik hilisema kinnitamisega muuta tühist haldusakti kehtivaks.
2. Vastavalt HKMS § 63 lg 2 p 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Kaebuse esitaja leiab, et Loksa linnavolikogu liikmed kogunesid 09.02.2007 istungile omaalgatuslikult ning neil ei olnud pädevust vaidlusalust otsust vastu võtta, neil puudus seadusest tulenev õigus avaldada umbusaldust Loksa linnapeale ning vabastada teda teenistusest, seega on teenistussuhte lõpetamine vastustajaga ebaseaduslik.
3. Kaebuse esitajal esineb põhjendatud huvi haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks, kuna kaebuse esitajal on otsene puutumus nimetatud haldusaktiga. Vaidlustatud haldusaktiga seati kahtluse alla kaebaja ametiseisund ning haldusakti tulemusena on takistatud kaebuse esitajal seadusest, eelkõige

-ist tulenevate kohustuste täitmine.

1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 112 kohaselt on ametniku teenistusest vabastamise õigus isikul või ametiasutusel, kellel on tema teenistusse võtmise õigus. Linnapea valib ja teda umbusaldab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. Kaebuse esitaja teenistustähtaeg sõltub seega volikogu poolt vastuvõetud seaduslikest otsustest. Kuivõrd Loksa Linnavolikogu liikmete 09.02.2007 koosviibimisel puudus seadusest tulenev õigus avaldada umbusaldust Loksa linnapeale ning vabastada teda teenistusest, on teenistussuhte lõpetamine ebaseaduslik.
2. 06.06.2007 kaebuse täienduses (I kd lk 20-22) ja 02.06.2008 vastuses vastustaja vastusele (II kd lk 11-14) märkis kaebuse esitaja, et vaidlustatud Loksa Linnavolikogu otsuse vastuvõtmisel hääletasid teiste hulgas Õnne Teern ja Aivar Kaskla, kes ei olnud 09.02.2007 otsuse vastuvõtmisel Loksa Linnavolikogu liikmed. Õnne Teerni ja Aivar Kaskla volitused volikogu liikmena taastati 10.01.2007 Loksa linna valimiskomisjoni otsusega nr 1.Tuginedes Riigikohtu 07.02.2007 otsusele nr 3-4-1-1-07 tuvastas Vabariigi Valimiskomisjon oma 21.05.2007 otsusega Loksa linna Valimiskomisjoni otsuse tühisuse. Seega hääletas otsuse poolt 7 volikogu liiget 15-st. Kuna

§ 22

lg 1 p 18 ja § 45 lg 5 kohaselt on linnapea umbusalduseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, siis vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel seaduses nõutud häälteenamust ei olnud. Seega esineb HMS § 63 lg 2 p 3 sätestatud tühisuse alus – otsuse vastuvõtmisel hääletasid volikogu liikmeteks mitteolevad isikud. 18. Volikogu liikmeks mitteolevate isikute häälte arvestamine hääletamisel ei ole pelgalt vormiviga, vaid

-s sätestatud materiaalõigusnormi rikkumine. Riigikohus on osundatud otsuses rõhutanud, et kohus ei saa poliitilisse tegevusse vormivigade esinemisel sekkuda, kui tegemist on kollektiivse organi enamuse selge tahtega. Samas on käesoleval juhul selge, et enamuse tahet ei ole volikogu hääletamisel välja selgitanud, kuna arvestati isikute häältega, kes ei olnud volikogu liikmed.

1. 02.06.2008 vastuses vastustaja vastusele (II kd lk 11-14) leidis kaebuse esitaja täiendavalt, et tõsiseltvõetav ei ole vastustaja seisukoht, et volikogu liikmed K.Veidemann ja H.Treisalt oleksid hääletanud Õ.Teerni ja A.Kasklaga sarnaselt. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Oma õiguste teostamine volikogu liikmena eeldab isiklikku kohalolekut ja asjakohaste toimingute (tahteavalduse) tegemist (hääletamine). Asjaolu, kas isik on volikogu liige või mitte, ei ole menetluslik küsimus ega vormiline küsimus, vaid küsimus sellest, kas isikul on teatud õigused ja seega ka otsustuspädevus või mitte. Tegemist on sisulise küsimusega sellest, kas volikogu liikmel on valijate esindusõigus (nö mandaat) või mitte. Kohaliku omavalitsusorgani võimu teostamine (sh asjaolu, kes seda teostab) on sisuline küsimus, mitte formaalne ja seetõttu ei ole tegemist olukorraga, mida reguleerib HMS §
2. Kohus peab kontrollima eriti täpselt, kas otsuse vastuvõtmisel on järgitud menetlus- ja vorminõudeid, kuna otsuse sisulise kontrollimise korral peab kohus arvestama võimude lahususe põhimõttest tulenevate piirangutega mitte sekkuda täitevvõimu pädevusse. 4
3. 13.04.2009 kaebuse täienduses (II kd lk 45) leidis kaebuse esitaja, et kui kohus tuvastab otsuse tühisuse, siis sellisel juhul ei toonud nimetatud otsus kaasa selles sätestatud õiguslikke tagajärgi. Kuna kaebuse esitaja teenistussuhe jätkub, siis on tal alus saada selle eest töötasu. Kaebuse esitaja õigus töötasule tuleneb ATS § 37 lg-st
4. Kuna kaebuse esitajale ei ole töötasu välja makstud, siis palub kaebuse esitaja saamata jäänud töötasu välja mõista. Loksa linn on avalikustanud Loksa linnapea palgaandmed 2007.aasta ja 2008.aasta kohta. Linnapea palk 2007.aastal oli 285 047 krooni ja 2008.aastal oli kokku 330 106 krooni. 2008.aasta palgaandmed tuleb aluseks võtta ka 2009.aasta palga arvestamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu järgmiselt: ajavahemiku 09.02.2007 kuni 31.12.2007 eest kokku 252 242 ((23574 / 20) x 14 + 10 x 23574) krooni; ajavahemiku 01.01.2008 kuni 31.12.2008 eest kokku 330 106 krooni ja ajavahemiku 01.01.2009 kuni 30.04.2009 eest kokku 110 036 (4 x 27 509) krooni. 20.1 ATS § 37 lg 4 järgi palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras. Palgaseaduse § 35 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Seega tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista ka viivis nimetatud määras maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest. 20.2 Kaebuse esitaja leiab, et eelnimetatud summadest tuleb lähtuda töötasu väljamõistmisel ka siis, kui kohus rahuldab tühistamisnõude ja tühistab vaidlustatud otsuse. ATS § 135 lg 2 sätestab, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Kaebuse esitaja ei ole ennistamisest loobunud. Praeguses asjas puudub ka võimalus kaebuse esitaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et ATS § 135 lg 2 eelistab ametniku ennistamist, mille valimise korral saab ebaseaduslikult teenistusest vabastatud isik nõuda töötasu töölt sunnitult puudutud aja eest kuni tööle ennistamiseni. Kui ametnik ei otsusta ennistamise kasuks, peab ta piirduma vaid kuue kuu suuruse ametipalga hüvitisega. Nimetatud sätte mõte ja eesmärk ei ole välistada hüvitiste maksmist selliste ametikohtade korral, millede puhul ei ole ennistamine võimalik. Linnapea ametikoha puhul puudub ka valiku võimalus (valik ennistamise või mitteennistamisel vahel), mis on seadusandaja poolt jäetud ebaseaduslikult teenistusest vabastatud muule ametnikule.
5. 04.05.2009 seisukohas (II kd lk 84-86) leidis kaebuse esitaja täiendavalt, et haldusakti tühisuse tuvastamine ei kinnita mitte ainult haldusakti õigusvastasust, vaid ka seda, et haldusakt oli kehtetu algusest peale ega saanud seetõttu õigussuhteid reguleerida. Kui töötasu maksmist ei ole toimunud tühise haldusakti andmise tõttu, siis on isikul, kelle kaebuse alusel on kohus haldusakti tühisuse kindlaks teinud, õigus nõuda saamata jäänud palga maksmist. Nimetatud nõue on sarnane kahju hüvitamise nõudega, mille rahuldamise või mitterahuldamise otsustab HKMS § 26 lg 1 p 4 alusel. Kahju hüvitamise kaebus on sisult kohustamiskaebus. Kohustamiskaebuse eesmärgiks on sundida haldusorganit täitma kohustust, mida ta kaebuse esitajale võlgneb. Praeguses asjas tugineb vastustaja töötasu mittemaksmisel eeskätt vaidlustatud otsusele. Kui halduskohus leiab, et nimetatud otsus on tühine, siis tuleb mõista kaebuse esitaja kasuks välja saamata jäänud töötasu, mille maksmise oli haldusorgan peatanud õigusvastase haldusakti alusel. Hüvitamisele kuulub ka see kahju, mida haldusorgan on tekitanud tühise haldusaktiga. 21.1 Tühistamisnõudest tuleneva töötasu väljamõistmise nõude osas märgib kaebuse esitaja järgmist: ATS § 160 lg 3 sätestab, et ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. ATS § 135 sätestab nõudeõiguse ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel. Selle sätte esimese lõike kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Lõige 2 näeb ette, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Kaebuse esitaja valis esmalt ametikohale ennistamise. Kui kaebuse esitajale sai 5 teatavaks asjaolu, et teda ei ole võimalik ennistada endisele ametikohale, siis taotles kaebuse esitaja ennistamise asemel töötasu väljamõistmist kogu töölt puudutud aja eest. 21.2 Kui selgub, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, siis on vastustaja ise kohustatud ebaseadusliku otsuse tagajärgi kõrvaldama. HMS § 69 lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isiku poolt haldusorganile üle antud asjade või raha tagastamise või hüvitamise osas kohaldatakse riigivastutuse seadust. RVS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVS § 11 lg 1 kohaselt kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
6. 09.11.2009 kaebuse täpsustuses (II kd lk 131) taotleb kaebuse esitaja: tuvastada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisus ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja ajavahemiku 09.02.2007 kuni 29.10.2009 eest töötasu 856 187 krooni ja 59 senti ning nimetatud töötasu maksmisega viivitamise eest viivis 0,5% iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest kuni töötasu väljamaksmiseni, viivise suurus kohustada välja arvutada vastustajal. Või alternatiivselt tühistada Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 ning mõista vastustajalt välja kuue kuupalga suurune hüvitis või hüvitis summas 856 187 krooni ja 59 senti. Kaebaja on töötasu suuruse väljaarvutamisel lähtunud Loksa linna poolt avalikustatud Loksa linnapea palgaandmetest 2007.aasta ja 2008.aasta kohta. Nimetatud andmete õigsust ei ole vastustaja vaidlustanud.

§ 27

kohaselt vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks. Andres Kaarmann valiti 02.11.2005 toimunud Loksa Linnavolikogu istungil Loksa linnapeaks. Pärast 18.10.2009 toimunud kohaliku omavalitsuse valimisi toimus Loksa linnavolikogu esimene istung, mille käigus rahuldati Loksa Linnavalitsuse lahkumispalve. Seega oli endine linnavalitsus eesotsas linnapeaga ametis kuni 29.10.2009. Järelikult oli kaebajal võimalik tulenevalt

§-st 27 ja istungi protokollidest linnapea ametis olla kuni 29.10.2009 ning saada nimetatud tähtpäevani (lahkumispalve vastuvõtmiseni) töötasu vastavalt linnapeale kehtestatud suuruses. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Vastustaja seletuses kaebuse kohta (I kd lk 90-105) kaebust ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.
2. Loksa Linnavolikogu liikmed kogunesid 02.02.2007 AS Eraküte ruumidesse, et osaleda kell 17:05 algaval Loksa Linnavolikogu istungil, mille kutsus kokku O.Gogin. Kogu ajaperioodi vältel alates 01.09.2006 kuni 02.02.2007 ei käsitlenud volikogu liikmete enamus O.Goginit volikogu esimehena ning tema poolt kokku kutsutud istungile kogunesid nad vaid tingitult mitmetest kohtumenetlustest, samuti O.Goginiga seotud isikute (E.Toonverk ja kaebuse esitaja) ja nende esindaja poolt avaldatud surve tõttu, et tekitatud olukorras selgust luua. Linnavolikogu 02.02.2007 istungile ilmumise ainsaks eesmärgiks oli O.Goginile ja kaebuse esitajale veelkord teistkordse umbusaldusmenetluse algatamine. 24.
3. Kümme minutit enne volikogu ametlikku algust avastasid kohale saabunud volikogu liikmed, et O.Gogin on end peitnud kabinetti nr. 13, kuigi temale kuuluv auto Peugeot 892 MDR seisis maja kõrval. Trepile ilmus hoopis Loksa Linnavolikogu liige I.Ignahhin, kes ütles, et O.Goginit majas ei ole ja jagas volikogu liikmetele pabereid, millele oli kirjutatud, et volikogu jääb sel päeval ära. Kuna volikogu enamus, üheksa liiget viieteistkümnest, oli tulnud volikogu istungile ja teadaolevalt oli majas ka O.Gogin, kes ei soovinud volikogu juhtida, viisid volikogu liikmed läbi volikogu istungi. 6 24.2 Täiesti asjakohatud on kaebuse esitaja seisukohad, nagu oleks volikogu esimehel õigus igal ajal tema poolt määratud istung ära jätta ning kutsed tühistada. Sellist volikogu õigust võib küll lubada olukorras, kus istungi ärajätmisest teavitatakse volikogu liikmeid piisava ajavaruga sellisel viisil, et nad ei peaks põhjuseta kohale ilmuma, kuid kindlasti mitte viis minutit enne istungi algust kolmanda isiku kaudu olukorras, kus O.Gogini enda istungile ilmumist ja istungi läbiviimist miski ei takistanud.

§ 43

lg-s 3 sätestatud 4-päevane tähtaeg istungi etteteatamiseks on sätestatud just selleks, et volikogu liikmed saaksid oma aega planeerida ning õigeaegselt istungile ilmuda. Seega eeldab seadus seda, et volikogu töökorralduses arvestatakse mitte üksnes volikogu esimehe isiklike prioriteetide, vaid ka volikogu liikmete õigustega. 24.3. Vastustaja hinnangul on alusetu ka see kaebuse esitaja väide, nagu polnuks V.Fjodorovil õigust juhatada 02.02.2007 istungit, kuna vastavalt Loksa Linna põhimääruse § 10 lg-le 2 määrab volikogu esimeest asendava aseesimehe volikogu esimees. Asendava aseesimehe määramine volikogu esimehe poolt on mõeldav vaid siis, kui volikogu esimehe mitteilmumine on ettenähtav tulenevalt objektiivsest põhjusest (töölähetus, haigus vms.) ja volikogu esimehel on piisavalt aega enne istungit, et tööasju korraldada, mitte aga siis, kui volikogu esimees lihtsalt teadmata põhjusel ei ilmu tema enda poolt määratud istungile ja kasutab ära põhimääruses sisalduvat lünklikku regulatsiooni, püüdes välistada volikogu liikmete õigusi volikogu istungi läbiviimisel. Ka Riigikohus on oma 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-35-01 otsustanud, et seadusandja on üldjuhul jätnud vallavolikogu enese otsustada selle, kes asendab volikogu esimeest istungi juhatamisel. Tuginedes osundatud põhimõttele ning tagades Loksa Linnavolikogu korrapärast tööd, mis oleks vastasel juhul O.Gogini meelevaldse tegevuse tõttu ilmselt takistatud, juhatas Linnavolikogu istungit peitupugenud O.Gogini asemel

§ 44lg 1 kohaselt aseesimees V.Fjodorov.

Seetõttu ei saa Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungit pidada omaalgatuslikuks ega seadusevastaseks. 25. Umbusalduse algatamine O.Goginile ja kaebuse esitajale Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istungil ja Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi kokkukutsumine oli õiguspärane. 25.1

§ 46lg.

1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele.

§ 46lg 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Kooskõlas osundatud seaduse sätetega andsid üheksa volikogu liiget 15-st 02.02.2007 istungi algul sisse teistkordselt mitmed umbusaldusavaldused, sealhulgas volikogu väidetavale esimehele O.Goginile ja linnapeale A.Kaarmannile. Järgmise istungi ajaks määras volikogu aseesimees 09.02.2007, toimumiskohaks Loksa linnavalitsuse saali. On oluline märkida, et O.Gogin oli kutsutud tulema volikogu istungit juhatama, kuid ta siiski otsustas ka sellele istungile mitte ilmuda. 25.2 Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 istung oli viidud läbi kooskõlas kehtiva

-i regulatsiooniga, ning arvestades O.Gogini käitumist, puuduvad alused pidada istungit omaalgatuslikuks.

§ 43

lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et seisuga 02.02.2007 oli V.Fjodorov volikogu aseesimees.

§ 43

lg 4 järgi kutsub volikogu esimees või tema asendaja volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla või linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. 02.02.2007 istungi protokollist nähtub, et üheksa poolthäälega otsustati teha volikogu aseesimehele ülesandeks kutsuda kokku Loksa Linnavolikogu istungi 09.02.2007 O.Goginile ja kaebuse esitajale korduva umbusalduse avaldamiseks. Seega on ebaõige kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung kutsutud kokku menetlusnormide rikkumisega. 7 26. 02.02.2007 istungil algatati umbusaldust mitte üksnes kaebuse esitajale, vaid ka O.Goginile kui väidetavale volikogu esimehele. Seega eelnes otsuse nr 11 vastuvõtmisele O.Goginile umbusalduse avaldamise protseduur, mille käigus võeti vastu Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr. 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust O.Goginile, samuti Loksa Linnavolikogu otsus nr 10, millega valiti teistkordselt Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina.

§ 45

kohaselt on volikogu esimehele umbusalduse otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Loksa Linnavolikogu koosneb 15-st liikmest, seega on volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik 8 liikme toetus. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et O.Goginile umbusalduse avaldamise poolt hääletasid 9 volikogu liiget, ehk volikogu enamus.

1. HMS § 63 lg. 2 sätestab ammendava loetelu juhtumitest, mis toovad kaasa haldusakti tühisuse kui haldusakti õigusvastasuse erandliku tagajärje, milleks on: võimatus selgitada haldusakti andjat või adressaati, haldusorgani pädevuse puudumine, õiguserikkumise toimepanemiseks kohustamine ning ebaselgus, vastuolulisus ja täitmise objektiivne võimatus. Kohtupraktika kohaselt peab tühisus olema ilmselge. Ilmselguse all ei peeta silmas vaidluse puudumist tühisuse üle, vaid tühisuse eeldatava olemasolu äratuntavust. Haldusakt on tühine siis, kui adressaat saab aru tühisust toova asjaolu esinemisest või peab sellest aru saama. 27.1 HMS § 58 tulenevalt ei anna menetlusnormide rikkumised alust nõuda haldusakti tühisuse tuvastamist, vaid üksnes haldusakti kehtetuks tunnistamist, ja seda vaid juhul, kui menetlusnormide rikkumised olid niivõrd olulised, et nad võisid mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et oma nõuete õiguslikuks põhjenduseks toob kaebuse esitaja esile seaduse sätteid haldusakti tühisuse kohta ning väidab, et Loksa Linnavolikogu puhul on tegemist mittepädeva organiga, ei oma antud asjas tähtsust, kuna TsMS § 436 lg. 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Analoogsele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus oma 30.03.2007 määruse haldusasjas nr. 3-05-1290 punktis 6 märkides, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati umbusaldust kaebuse esitajale, on kehtiv, kuna seda ei ole kehtetuks tunnistatud ega kehtivust peatatud, samuti oma 08.05.2007 määruse haldusasjas nr. 3-06-1916 punktis 10 ning 13.07.2007 määruses haldusasjas nr 3- 06-
2. Lisaks sellele on ka Tallinna Halduskohus oma 16.03.2007 otsustes haldusasjas nr 306-2202, nr 3-06-1982 ja nr 3-06-1958 leidnud, et 09.02.2007 vastuvõetud otsuseid tuleb käsitleda kehtivatena, ning et alates 09.02.2007 on Loksa Linnavolikogu esimeheks R.Heina ning linnapeaks H.Lootsmann. 27.2 Vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebuse esitaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamiseks ega tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud volikogu. Seega ei ole umbusalduse avaldamise otsus tühine HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt.
3. Kaebuse esitaja poolt püstitatud küsimus seoses 09.02.2007 istungi kokkukutsumise õiguspärasusega on juba läbi vaadatud Vabariigi Valimiskomisjonis ja seejärel Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-13-
4. Riigikohus nõustus otsuse punktis 11 Vabariigi Valimiskomisjoni positsiooniga, sealhulgas ka Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega, leides, et O.Gogini ja S.Piibemanni kaebused tuleb jätta rahuldamata.
5. HKMS § 9 lg. 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Peale kaebetähtaja möödumist tekib isikutel HMS § 67 lg 4 punktist 1 lähtuvalt usaldus, et antud ja vaidlustamata haldusakt jääb kehtima. Ei O.Gogin ega keegi teine ei ole HKMS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaja piires Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsust nr 9 vaidlustanud, seega on nimetatud haldusakt kehtiv ja täitmiseks kohustuslik. Seetõttu kehtib Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust O.Goginile, vaatamata selle võimalikule õigusvastasusele. 8
6. Ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht, nagu oleks otsuse nr 11 puhul tegemist 01.09.2006 otsust nr 34 kinnitava otsusega. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et kõik varasemad ajavahemikul 01.09.2006-09.02.2007 vastuvõetud Loksa Linnavolikogu otsused olid kiidetud heaks mitte otsusega nr 11, vaid hoopis otsusega nr 23, millega kinnitati korduvalt Loksa Linnavolikogu 19.02.2007 otsust nr.
7. Otsus nr 11 seevastu omab iseseisvat õiguslikku jõudu, kuna umbusaldamise menetlus oli viidud läbi uuesti

-i nõudeid järgides. Seega eksisteerib antud juhul kaks Loksa Linnavolikogu otsust: nii kaebuse esitajale korduva umbusalduse kohta (otsus nr 11) kui ka 01.09.2006 umbusalduse kinnitamise kohta (otsus nr 23), ning vaidlusaluses otsuses kasutatud sõnastus on valitud üksnes sündmuste käigu ja kohtumenetluste surve kajastamiseks. Juhul, kui kaebuse esitaja hinnangul on temale 01.09.2006 avaldatud umbusaldus tühine, siis saab tema argumentatsiooni tühise otsuse kinnitamise („seadustamise“) võimatuse kohta kohaldada vaid Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 23, kuid mitte otsuse nr 11 suhtes, kuna otsus nr 11 ei ole formaalselt 01.09.2006 otsustega seotud. Lisaks sellele on asjakohatu kaebuse esitaja väide, nagu poleks Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil valinud uuesti linnapead. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusest nr 20 nähtub, et linnapeaks valiti teistkordselt Helle Lootsmann.

1. Siinkohal rõhutab vastustaja, et kuigi kaebuse esitaja seisukohalt oleks 09.02.2007 istungil pidanud osalema mitte Õnne Teern ja Aivar Kaskla, vaid hoopiski Külli Veidemann ja Hilleri Treisalt, ning et tulenevalt õigusvastasest Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsusest puudus volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks vajalik kvoorum, nähtub Loksa Linnavolikogu 26.02.2007 avaldusest Harju Maakonna Valimiskomisjonile, et K.Veidemann ja H.Treisalt nõustuvad Loksa Linnavolikogu enamuse seisukohaga ja oleks toetanud umbusaldusavaldust O.Goginile ja kaebuse esitajale. Seega ei saaks väidetav kvoorumi puudumine ja K.Veidemanni ja H.Treisalti osalemine mõjutada hääletamistulemusi ega kallutada tulemusi kaebuse esitaja soovitud suunas. Lisaks sellele on Loksa Linnavolikogu võtnud vastu 09.08.2007 otsuse nr 57, millega kiideti heaks kõik ajavahemikus 01.09.2006-09.08.2007 vastuvõetud otsused ja määrused samas sõnastuses ja jõustumise ajaga. Seega isegi juhul, kui otsus nr 11 oleks välja antud mingisuguste kõrvalekaldumistega menetlusnormidest, on antud juhul ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu võetud. Kuna Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 ei ole tühine ega kuulu tühistamisele, puudub kaebuse esitajal õigus nõuda ametisse ennistamist.
2. Linnapea ametikoha puhul on tegemist poliitilise ametikohaga, mis sõltub volikogu usaldusest. Seega ei ole kaebuse esitaja ametisse ennistamine võimalik. Vastustaja tugineb oma seisukohas Riigikohtu 06.11.2003 otsusele haldusasjas nr. 3-3-1-72-
4. Kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi nõuda teenistusse ennistamist, kuna ta ei täida linnapea ülesandeid alates 01.09.
6. 04.05.2009 vastustaja seisukohas (II kd lk 77-79) leiab vastustaja, et nõue teenistustasu väljamaksmiseks on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt, kuna kaebuse esitaja töötab teise tööandja juures. Kaebuse esitaja ei ole täitnud ametialaseid kohustusi alates 01.09.2006, olenemata sellest, mõisteti vastustajalt kaebuse esitaja kasuks Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 kohtuotsuse alusel haldusasjas nr 3-06-2202 aja eest, mil ta oli töölt ebaseaduslikult kõrvaldatud kuni 09.02.2007, keskmine teenistustasu summas 57 718 krooni. Nimetatud summa koos menetluskuludega summas 6923 krooni on kaebuse esitajale välja makstud. Kaebuse esitaja valiti linnapeaks alates 02.11.2005, seega töötas kaebuse esitaja linnapeana palgalisel ametikohal vähem kui 10 kuud, kusjuures peaaegu kohe peale palgalisele kohale nimetamist tehti volikogus ettepanek temale umbusalduse avaldamiseks. Samas mõistis kohus tema kasuks välja teenistustasu pooles ulatuses summast, mille ta sai kätte kogu ametikohal töötamise aja jooksul. Tänase päeva seisuga nõuab kaebuse esitaja teenistustasu väljamaksmist veel 27 kuu eest, millel on liigkasu teeniv eesmärk, milline ei ole avaliku teenistuse seadusega kooskõlas. 9
7. 18.11.2009 vastustaja seisukohtades (II kd lk 146-147) leiab vastustaja, et kaebuse täpsustus ei ole põhjendatud ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Käesoleva haldusasja menetlemise käigus on tuvastatud, et volikogu on mitmel korral pärast otsuse nr 11 vastuvõtmist kinnitanud oma tahet kaebuse esitajaga teenistussuhte lõpetamise osas (09.08.2007 otsus nr 57) ning aktsepteerinud linnapeana mitte kaebuse esitajat, vaid hoopiski H.Lootsmanni. Selles valguses on vastustajale arusaamatu kaebuse esitaja poolt toodu, et teenistustasu peab talle välja maksma kuni linnavalitsuse lahkumispalve vastuvõtmiseni volikogu poolt. Kaebuse esitaja enda poolt esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et vastavasisuline lahkumispalve oli esitatud linnapea H. Lootsmanni poolt ning kaebuse esitajal puudub sellega mis tahes seos. Kaebuse esitaja järeldus, nagu oleks ta olnud linnapea ametis kuni 29.10.2009 ei tugine mitte mingisugusele ratsionaalsele seletusele. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Loksa Linnavolikogu 09.11.2007 otsusega nr 11 „Loksa linnapeale Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine“ avaldati korduvalt umbusaldust Loksa linnapeale Andres Kaarmannile (I kd lk 6-7). Nimetatud otsusega ei ole kinnitatud ega kiidetud heaks Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsust nr 34 „Loksa linnapea Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine“, nagu kaebuse esitaja ekslikult arvab, vaid on sõnaselgelt

§ 22

lg 1 p 18 ning § 46 lg-te 1 ja 2 alusel avaldatud Loksa linnapeale Andres Kaarmannile umbusaldust. 37. Kaebuse esitaja leiab, et Loksa Linnavolikogu 09.11.2007 otsus nr 11 on vastavalt HKMS § 63 lg 2 punktile 3 tühine, sest Loksa linnavolikogu liikmed kogunesid 09.02.2007 istungile omaalgatuslikult ning neil ei olnud pädevust vaidlusalust otsust vastu võtta. Samuti hääletas otsuse poolt 7 volikogu liiget 15-st, seega ei olnud

§ 22lg 1 p 18 ja § 45 lg 5 nõutavat volikogu koosseisu häälteenamust.

38. Vastavalt HMS § 63 lg 2 punktile 3 on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu algusest peale. 38.1 Kohus leiab, et vajaliku kvoorumi puudumine volikogu istungil, samuti muud kaebaja poolt viidatud menetluslikud eksimused ei tähenda, et volikogu istungit poleks toimunud või et umbusaldust poleks avaldanud pädev organ volikogu. Volikoguna ei ole käsitatav otsuse poolt hääletanud volikogu liikmete kogum, vaid volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esindusorganina tervikuna. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 kohtuotsusega nr 3-4-113-07 jäeti rahuldamata Oleg Gogini ja Sander Piibemanni kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 peale. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsuses nr 3-4-1-13-07 on välja toodud Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsuse nr 88 punktides 2, 3, 4 ja 10 väljendatud järgmised põhjendused:

§ 43lg 1 kohaselt kutsub volikogu istungi üldjuhul kokku volikogu esimees.

Samas ei näe kohaliku omavalituse korralduse seadus ette võimalust volikogu istungite ärajätmiseks. Kui volikogu istungi kutse on juba väljastatud, on volikogu liikmetel õiguspärane ootus, et istung toimub ning nad saavad päevakorras olevaid küsimusi arutada. Seega ei saa volikogu esimees tagantjärele ainuisikuliselt muuta istungi päevakorda või istungit hoopis ära jätta, st ainuisikuliselt takistada volikogu liikmetel teostamast oma mandaati kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Seetõttu oli istungile saabunud volikogu liikmetel õigus pidada istung omaalgatuslikult ilma esimehe osavõtuta. Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning need tuleb lugeda toimunuks, nagu tuleb lugeda toimunuks ka järgnevad istungid. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil tehtud toimingutele ja vastu võetud otsustele täiendava hinnangu andmiseks puudub Vabariigi Valimiskomisjonil vajadus, kuna volikogu esimehe ning linnapea valimise õiguspärasuse küsimused ei mõjuta enam volikogu istungite toimumise fakti ning linnavolikogu otsuseid ja toiminguid Vabariigi Valimiskomisjon tühistada ei saa. Kohtuotsuses nr 3-4-1-13-07 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustunud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega, leides, et Vabariigi Valimiskomisjon on õigesti asunud seisukohale, et O. Gogini ja S. Piibemanni kaebused tuleb jätta rahuldamata. 10 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 otsusest nr 3-4-1-13-07 nähtub seega, et Loksa Linnavolikogu 02.02.2007 ja 09.02.2007 istungid olid kokku kutsutud õiguspäraselt ning need tuleb lugeda toimunuks. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istungil võeti vastu Loksa Linnavolikogu otsus nr 9 „Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile umbusalduse avaldamine“ (I kd lk 137-138), otsus nr 10 „Linnavolikogu esimehe valimine“ (I kd lk 139), millega valiti Loksa Linnavolikogu esimeheks Rein Heina, otsus nr 11 „Loksa linnapeale Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine“ (I kd lk 6-7) ja otsus nr 20 „Loksa linnapea valimine“ (I kd lk 162), millega valiti Loksa linnapeaks Helle Lootsmann. 38.2 Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 kohtumääruses nr 3-3-1-21-03 on punktis 13 leitud järgmist: „Haldusakti kehtivus tähendab seda, et aktis sisalduv regulatsioon omab õiguslikku jõudu. Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.“ Käesoleval juhul ei ole Õ.Teerni ja A.Kaskla volikogu liikme volituste puudumine 09.02.2007 volikogu istungil olnud ilmselge. Asjaolu, et Loksa Linna Valimiskomisjoni 10.01.2007 otsus nr 1, millega olid taastatud kahe volikogu liikme Õ.Teerni ja A.Kaskla volitused, ei ole õiguspärane, ilmnes alles Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 08.06.2007 kohtuotsusest nr 3-41-13-07 ning selles käsitletud Vabariigi Valimiskomisjoni 21.05.2007 otsusest nr 88 (I kd lk 23-27). Seetõttu ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 „Loksa linnapeale Andres Kaarmannile umbusalduse avaldamine“ puhul tegemist ilmselgelt õigusvastase haldusaktiga. 38.3 Eeltoodust tulenevalt ei ole Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 tühine HMS § 63 lg 2 p 3 alusel ning kaebuse esitaja taotlus Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 tühisuse tuvastamiseks ja kaebuse esitaja kasuks töötasu alates 09.02.2007 kuni 29.10.2009 ja töötasu maksmisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks ei kuulu rahuldamisele. 39. Vastavalt

§ 22

lg 1 punktile 18 kuulub linnapeale umbusalduse avaldamine volikogu ainupädevusse.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustatakse volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi hääletamise teel ning lõike 3 kohaselt otsustatakse isikuvalimised salajasel hääletamisel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt tehakse volikogu otsused poolthäälte enamusega ja

§ 22

1.lõike punktis 18 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et Loksa Linnavolikogu oli 09.02.2007 15-liikmeline ja vaidlusaluse otsuse nr 11 poolt hääletas 15-st liikmest 7, kuna Õ.Teernil ja A.Kasklal puudusid 09.02.2007 volikogu istungil volikogu liikme volitused, mille üle samuti vaidlus puudub. Seega ei ole 09.02.2007 otsust nr 11 vastu võetud volikogu koosseisu poolthäälte enamusega, milleks on 15-liikmelise volikogu puhul 8 poolthäält. Vastustaja seisukoht, et volikogu liikmete 26.02.2007 kirjast Harju Maakonna Valimiskomisjonile (I kd lk 169-170) nähtub, et volikogu liikmed K.Veidemann ja H.Treisalt oleksid 09.02.2007 toetanud umbusaldusavaldust kaebuse esitajale, ei muuda asjaolu, et Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsuse nr 11 poolt ei hääletanud 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kuna linnapeale umbusalduse avaldamine otsustatakse hääletamise teel volikogu liikmete poolthäälte enamusega, siis mõjutab volikogu liikmete poolthäälte arv konkreetse otsuse tegemist, mistõttu ei saa kohaldada HMS § 58, millest tulenevalt menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei ole haldusakti tühistamise aluseks, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Eeltoodust tulenevalt on Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 11 õigusvastane ja tuleb tühistada. 11

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-72-03 on leitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimeeste ning valla- ja linnavalitsuse liikmete, sh linnapea suhtes on kohaldatav ATS § 12 lg 4, mis sätestab, et ametnikele, keda ei ole käesoleva paragrahvi
2. ja
3. lõikes loetletud, laienevad käesoleva seaduse sätted, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Samas lahendis on Riigikohus punktides 13 ja 14 leidnud järgmist: „ATS § 12 lg-t 4 ei saa mõista nii, et mõni selle seaduse säte ei laiene näiteks poliitilistele ametnikele üksnes siis, kui avalikku teenistust reguleeriv eriseadus sätestab selgesõnaliselt, et avaliku teenistuse seaduse asemel kohaldatakse vastava eriseaduse sätteid. Avaliku teenistuse seadus võib mitte laieneda osale avalikele teenistujatele ka siis, kui selle kohaldamine oleks vastuolus teenistussuhet reguleeriva eriseaduse eesmärgi, eriseadusega kaitstava hüve või teenistuskoha olemusega./…/

§ 54

lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Viimati nimetatud seadus on kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavate ja valitavate isikute teenistust reguleerivaks eriseaduseks./…/. “

§ 27

kohaselt valib volikogu vallavanema või linnapea samas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks.

§ 46

lg 4 esimese lause kohaselt umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, linnapea või valitsuse liikme vallavanema, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt on umbusalduse avaldamine vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 41. ATS § 160 lg 3 sätestab, et ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2003 kohtuotsuses nr 3-3-1-72-03 on leitud, et linnapea või vallavanema ametikoht on poliitiline ametikoht (p 17) ja linnapea või vallavanema ametikohale valituks osutumine põhineb peaasjalikult poliitilisel usaldusel (p19), linnapea või vallavanem realiseerib oma ametis volikogu enamuse poliitilist tahet (p18). Samas otsuses on Riigikohus leidnud, et linnapea või vallavanema teenistussuhte iseärasuste tõttu ei teki endisel linnapeal või vallavanemal subjektiivset õigust naasta ametisse, kui kohus on leidnud, et tema ametisse valimise otsus oli õiguspärane. Kohus leiab, et teenistuse eripära ja teenistuskoha olemust silmas pidades ei teki linnapeal temale umbusalduse avaldamisel subjektiivset õigust naasta ametisse ka siis, kui kohus tuvastaks linnapea teenistusest vabastamise õigusvastasuse. Samuti ei ole kohtul õiguslikku võimalust linnapea teenistusest vabastamise õigusvastasuse tuvastamisel linnapea ametikohale isikut teenistusse ennistada, kuna

§ 22

lg 1 p 15 ja 18 kohaselt on linnapea valimine ja vabastamine ametist volikogu ainupädevuses. 42. Ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku nõuete esitamise õigus tuleneb ATS §-st 135, mitte RVastS § 8 lg-st 1 ja § 11 lg-st 1 nagu kaebuse esitaja ekslikult on leidnud. ATS § 135 lg 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.1999 määruses nr 3-3-1-35-99 on punktis 1 leitud, et ATS §-st 135 tuleneb, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja mõista vaid siis, kui kaebaja ennistatakse teenistusse. Seega, kuna A.Kaarmannil puudub subjektiivne õigus naasta Loksa linnapea ametisse ja volikogu ainupädevusest tulenevalt ei saa kohus A.Kaarmanni Loksa linnapea ametikohale ennistada, ei kuulu talle välja mõistmisele tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. 43.

§ 541

lg 1 sätestab, et palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale või linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub seoses volituste tähtaja 12 lõppemisega, tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita, või seoses umbusalduse avaldamisega. Lõike 2 järgi ei maksta neid hüvitusi, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik vabastatakse tema enda algatusel, välja arvatud seoses tervisega, või valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2001 otsuses nr 3-3-1-19-01 on leitud, et

§ 541

lg 1 ei sätesta subjektiivset õigust hüvitisele, vaid kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogule piirangud hüvitise maksmisel. A.Kaarmann valiti Loksa linnapeaks Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 otsusega nr 88 (II kd lk 88) ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud Loksa Linnavolikogu 09.11.2007 otsusega nr 11 avaldati Loksa linnapeale A.Kaarmannile umbusaldust. Seega oli A.Kaarmann Loksa linnapea ühe aasta kolm kuud ja seitse päeva, ning tal ei olnud õigust saada ametist vabastamisel

§ 541lg-s 1 sätestatud hüvitust.

44. Kuna

ei sätesta hüvituse maksmist seoses linnapea ebaseadusliku vabastamisega teenistusest, kuulub kohaldamisele ATS § 135 lg 2 ja A.Kaarmannile tuleb välja mõista hüvitusena kuue kuu ametipalk. Kaebuse esitaja on töötasu suuruse väljaarvutamisel lähtunud Loksa linna poolt avalikustatud linnapea palgaandmetest 2007 ja 2008.aastatel (II kd lk 45-48). ATS § 135 lg 2 järgi kuulub väljamõistmisele aga mitte kuue kuu töötasu vaid ametipalk. ATS § 81 lg 1 kohaselt nimetatakse palgaks ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära. Seega ei saa kaebuse esitajale väljamõistmisele kuuluvat kuue kuu ametipalka arvutada Loksa linnapea H.Lootsmanni 2007.aasta palgast lähtuvalt. Vastavalt HKMS § 26 lg-le 3 võib kohus asutusele, ametnikule või muule avalik-õiguslikule haldusülesandeid täitvale isikule teha motiveeritud ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu ja kahjustaks sellega kaebuse esitaja huvisid. Ettekirjutuses määrab kohus ära summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. ATS § 11 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vastavalt

§ 22lg 1 punktile 19 kuulub linnapeale töötasu määramine volikogu ainupädevusse.

Seega tuleb vastustajal välja arvutada ja maksta kaebuse esitajale Loksa Linnavolikogu poolt Loksa linnapeale määratud 2007.aasta veebruarikuus kehtinud ametipalgast lähtuvalt kuue kuu ametipalk.

1. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. 45.
2. Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt riigi lõivu 80 krooni väljamõistmist. Kaebuselt riigilõivu 80 krooni tasumine on tõendatud Sampo Panga maksete elektroonilise maksekorraldusega (I kd lk 9). Arvestades, et kohus rahuldab kaebuse osaliselt alternatiivse taotluse, kaevatud otsuse tühistamise ja kuue kuu hüvituse väljamõistmise osas, kuulub kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõistmisele proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga tasutud riigilõivust 30 krooni. 45.
3. Vastustaja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude 35 700 krooni väljamõistmiseks vastustaja kasuks ja Advokaadibüroo Seppik & Sirel arved koos selgitustega õigusabi sisu ja kulutatud aja kohta ning SEB Eesti Ühispanga maksekorraldused arvete tasumise kohta Loksa Linnavalitsuse poolt ( II kd lk 157- 170). Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, kuna Loksa linnavalituse teenistuses on jurist. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, mistõttu võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse rahuldamata jätmise korral (vt nt
4. novembri
5. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja
6. juuni
7. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-07). Vaidlust linnapeale umbusalduse avaldamise haldusakti õiguspärasuse üle ja hüvitise maksmise üle ei saa pidada kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase 13 põhitegevuse raamest väljuvaks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et see, kas haldusorgan võtab oma kohtuvaidluste arvu silmas pidades teenistusse piisaval hulgal juriidilise kõrgharidusega ametnikke või kasutab advokaadi teenuseid, on haldusülesande täitmise sisemise otstarbekuse küsimus ega või mõjutada kaebajat. Seega ei kuulu vastustaja menetluskulud kaebuse rahuldamata jäetud osas kaebuse esitajalt väljamõistmisele. Aili Maasik Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 30.12.2010 KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Loksa Linnavolikogu apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-530 osas, milles halduskohus rahuldas Andres Kaarmanni kaebuse ning mõistis Loksa Linnavolikogult Andres Kaarmanni kasuks välja menetluskulud (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 2, 3 ja p 4 esimene lause). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jääb Andres Kaarmanni kaebus rahuldamata ja Andres Kaarmanni menetluskulud tema enda kanda. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. Mõista Andres Kaarmannilt Loksa Linnavolikogu kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni. 14