3-10-571/10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. mai 2010, Jõhvi 3-10-571 AS Vestman Varahaldus kaebus Tapa Vallavolikogu 28.01.2010 otsuse nr 27 tühistamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta AS Vestman kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 17.06.
2. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 28.01.2010 võeti Tapa Vallavolikogus vastu otsus nr 27 (tl 8-9), millega keelduti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 ja maapõueseaduse § 14 lg 2 tuginedes andmast AS Vestman Varahaldus nõusolekut geoloogilise uuringu teostamiseks Tapa vallas Raudla külas paiknevas Maleva V uuringuruumis. 05.03.2010 esitas AS Vestman Varahaldus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 2-3) ja palus Tapa Vallavolikogu 28.01.2010 otsus nr 27 täielikult tühistada. Kaebaja leidis, et volikogu on kuritarvitanud oma diskretsiooniõigust ja põhjendas seda seisukohta väitega, et otsuse kaalutlused pole asjakohased, kuna need puudutavad vaid maavara kaevandamist, tema aga taotleb uuringuloa väljastamist ning tegemist on erinevate menetlustega. Veel leidis kaebaja, et volikogu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest OÜ Raufarm on samas piirkonnas asuvatele Maleva III ja IV uuringuruumidele saanud nõusoleku geoloogiliseks uuringuks. Tapa valla kirjalikus seletuses (tl 26-28) leiti, et kaebaja väited ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks, paluti kaebus rahuldamata jätta ning selgitati neid asjaolusid, mida otsustamisel arvestati. Seejuures märgiti, et kuna maapõueseaduse § 10 lg 2 tulenevalt saab uuringuloa taotluse 1 ainukeseks eesmärgiks olla maavaravarude kaevandamiseks ja kasutamiseks andmete kogumine, lähtub keeldumine haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse printsiibist, sest nõusoleku andmine teadmisega, et kaevandamise luba ei anta, oleks kaebaja suhtes ebaõiglane. Võrdse kohtlemise põhimõtte osas märgiti, et OÜ Raufarm taotletud uuringuluba käsitleb teistsugustele tingimustele vastavat ala, mis ei piirne kaitsealaga ja millel pole erinevalt kaebajale kuuluvast kinnistust ka ühtegi otsest ega kaudset piirangut. KOHTU PÕHJENDUSED Maavarade uurimist reguleerib maapõueseadus. AS Vestman Varahaldus poolt vaidlustatud Tapa Vallavolikogu otsus (tl 8-9) tugineb selle seaduse § 14 lg 2, milles on kehtestatud, et geoloogilise uuringu loa andjal tuleb vastav taotlus ja selle kohta tehtava otsuse eelnõu saata kirjaliku arvamuse andmiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele. Veel on otsuses tuginetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, milles on kehtestatud volikogu õigus otsustada seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimusi. Maapõueseaduses ei ole kehtestatud täpset korda, kuidas peab kohalik omavalitsus uuringuloa taotluse kohta antavat arvamust menetlema ja vormistama, kuid selle seaduse § 1 lg 3 kohaselt tuleb seaduses ettenähtud haldusmenetlusele rakendada haldusmenetluse seaduse sätteid. Kuigi sisuliselt on tegemist lõplikku haldusakti andmist ettevalmistava menetlustoiminguga, on samas tegemist ka ulatusliku kaalutlusõiguse kohaldamisega, sest kohalik omavalitsus saab oma arvamuse andmisel valida erinevate otsustuste vahel. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka üldiste põhimõtetega ja kaaluma põhjendatud huve. Sama seaduse § 5 lg 1 ja 2, § 6, § 40 lg 1 ja 2 annavad haldusorganile õiguse ise otsustada menetluse vormi ja üksikasjade üle ning panevad kohustuse toimida eesmärgipäraselt, efektiivselt, lihtsalt ja kiirelt, välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud, koguda vajaduse korral tõendeid ka oma algatusel ning anda menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta arvamus ja vastuväited. Antud juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et Tapa Linnavolikogu on AS Vestman Varahaldus esindaja istungil ära kuulanud, selgitanud välja hulga taotletava uuringupiirkonnaga seotud asjaolusid, neid kaalunud ja kirjutanud otsusesse ka põhjused, miks ta ei pea võimalikuks ühendada taotletavat uuringuruumi tulevase kaevandusalaga üheks tervikuks ega seal kaevandamist lubada. Uuringuloa saamine ei tähenda küll, et tulevikus taotletakse tingimata ka kaevandamisluba ja asutaksegi kaevandama, kuid AS Vestman Varahaldus on seda luba taotlenud tarbevaru uuringuks (tl. 13). Maapõueseaduse § 10 lg 2 kohaselt on tarbevaru maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaru kaevandamiseks ja kasutamiseks ning kaebaja ei ole nimetanud ühtegi muud põhjust, miks ta soovib oma kinnistu maavaravarusid uurida. Seega pole tal ka alust väita, et tulevase kaevandamise võimalikkuse välistamine ei saa õigustada uurimisloa andmisega mittenõustumist ja on põhjendusena asjakohatu. Kui kohalik omavalitsus nõustub uuringuloaga teades samas, et kaevandamisloa väljastamiseks ta niikuinii nõusolekut ei anna, pole tegemist ausa, tõhusa ega ökonoomse haldusmenetlusega. Võrdse kohtlemise põhimõte keelab kohelda võrdseid isikuid ebavõrdselt ja ebavõrdseid võrdselt. Geoloogilise uuringuloa andmise eelduseks oleva nõusoleku puhul ei tähenda selle põhimõtte järgimine kindlasti mitte seda, et kõik enam vähem samal ajal vastava taotluse esitanud peaksid ettevõtlusega tegelemise õiguse tagamiseks nõusoleku ka saama. Kuna maapõueseaduse § 1 lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine, peavad kohaliku omavalitsuse nõusoleku puhul määravaks olema mitte taotleja isiklikud õigused ja vabadused vaid hoopis konkreetse uuringuruumiga seotud majanduslikud ja keskkonnaalased tegurid. Just neist lähtuvadki vaidlustatud otsuse põhjendused. Kaebuses väidab selle esitaja küll, et õiguslikud ja faktilised asjaolud ei saa talle kuuluva kinnistu puhul uuringuloa 2 väljastamiseks nõusoleku saanud OÜ Raufarm kinnistutega võrreldes erinevad olla, kuid samas ei ole ta ühtegi volikogu väidet ka ümber lükanud, kuigi omas selleks piisavalt aega (tl. 35). Üldreeglina ei ole menetlustoimingud halduskohtus iseseisvatena üldse vaidlustatavad. Vastupidine seisukoht võiks rikkuda haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtet. Samas on Riigikohtu halduskolleegium aga korduvalt leidnud, et erandid on võimalikud, kui on tegemist sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis toob vältimatult kaasa tulevase haldusakti sisulise õigusvastasuse, muudab selle õiguspärasuse kontrollimise võimatuks või kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Geoloogilise uuringuloa andmiseks vajaliku nõusoleku küsimust lahendava kaalutlusotsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud. Kohus ei saa hinnata selle sisulist otstarbekust ja võib halduskohtumenetluse seadustiku § 19 lg 6 kohaselt kontrollida vaid seda, et poleks rikutud otsustatu sisu oluliselt mõjutada võinud menetlusreegleid, et otsustus rajaneks seaduslikule alusele ning oleks proportsionaalne, kooskõlas diskretsiooni piiride, eesmärgi ja õiguse üldiste põhimõtetega. Tapa Vallavolikogu on vaidlusaluse juhtumi puhul järginud kõiki olulisi põhimõtteid, kaebaja pole nimetanud ühtegi rikkumist, mis saanuks kaasa tuua vale otsustuse ning kohus ei ole neid leidnud ka iseseisvalt. Eeltoodust järeldustel tuleb AS Vestman Varahaldus kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebuse esitamisel tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl 4) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda jätta. Tapa Vallavolikogu oma kulutuste kohta dokumente esitanud pole ja seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg 1 kohaselt hüvitamata. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 04.04.2011 Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 kohtuotsusega nr 3-10571, millega jäeti Tartu Halduskohtu 15.05.2010 otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 3