← Eesti

3-09-2835/78

Obsah (4)§ 92§ 82§ 11§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märtsil 2011, Tallinn Haldusasja number 3-09-28

§ 92

lg 1 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva summa siis, kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel on riigile makstud vähem makse. Käesoleval juhul pidanuks kaebaja arvele märgitud ja saadud käibemaksu igal juhul riigile maksma ja maksuhalduril polnud pädevust seda korrigeerida. 2) Mööbel ja kodumasinad on muretsetud ettevõtluse tarbeks, sest kohtupraktika kohaselt ei oma tähtsust, kas muretsetud esemed õnnestus hiljem kasumlikult maha müüa või mitte. Mitmed ostetud esemed (külmik, jalatsikapp ja mikrolaineahi) on kaebaja hiljem maha müünud, sest esialgne tellija neid vahetult peale mööbli muretsemist enam omandada ei soovinud. Osa esemeid (nt püksid ja trellpuur) olid kasutatavad ettevõtluses ja on hävinud. Televiisorid ja video/DVD mängija olid kasutatavad ettevõtluses, nagu H. Viisitamm ammendavalt maksumenetluses seletas. Ülejäänud mööbel oli kasutamata ja edasimüügivalmis, nagu maksuhaldur 25.02.2009 vaatlusel XXXXX XX XX-XX, Tallinn asuvas korteris, mida kasutati äriühingu kontorina, võis tuvastada. Maksustamisel ei oma tähtsust kaebaja kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebaja plaanib vaadeldavate esemete müüki, seetõttu puudub vastavate kulude tulumaksustamiseks õiguslik alus. Hedro Balti OÜ-lt ostetud puhastusteenus müüdi edasi M. Viisitammele ning ei saa tekkida ka maksuotsuses määratud maksukohustust. 3) Komandeeringud olid seotud ettevõtlusega, sest kaebaja ettevõtlus on ajalooliselt olnud mööbli müümine. Kaebaja on tegutsenud viimastel aastatel tihenevas konkurentsis oma niši otsimisega ning asjaolu, et lähetus ei toonud kaasa tulu, ei ole aluseks väljamaksete käsitlemisel erisoodustusena. Kaebaja on esitanud andmed ja kinnitab, et Madeira Manufacturas en Madera SA filiaal asub Madeiral ning maksuhalduri poolt netist otsitud andmed ei ole usaldusväärsed. Pealegi otsis maksuhaldur infot 2009. aastal ning firma kodulehe andmed võivad olla võrreldes 2006. aastaga muutunud. Järelepärimisi maksuhaldur viidatud firmasse pole teinud. Weng Ursula Schönes Wohnen tegutses 2006. aastal ja praegu ka mööbli müügi alal, see asjaolu nähtub ka firma kodulehelt. Ka Fred Lumpp and Son Inc tegutseb kodulehe andmetel mööbliga, maksuotsuses näidatud internetiaadressil viitab sellele sõna „woodworking“. See, kuidas väikeettevõtet toetada või kuidas investeerida, on ettevõtja enda otsustada, seepärast ei oma tähtsust, et H. Viisitamme Madeira reisi ööbimiskulusid ei hüvitatud ettevõtte vahenditest ja Ameerika komandeeringu rahad maksti välja alles aasta lõpus. H. Viisitamme inglise keele oskus oli piisav Madeiral kohtumiste läbiviimisel, kuid Ameerikas pidas ta vajalikuks tõlgina abikaasa abi kasutada. 4) Maksumenetluses kehtib ettevõtja andmete õigsuse presumptsioon (

§ 82

) ning võimalikke raamatupidamisdokumentide ebaõigest vormistamisest tulenevaid kahtlusi ei saa ilma konkreetsete tõenditeta tõlgendada kaebaja kahjuks. Maksustamisel lähtutakse eelkõige 3

(11)3-09-2835 sisulistest, mitte formaalsetest aspektidest. Maksuhaldur on keskendunud sekundaarsetele asjaoludele ja põhjendamatult sekkunud kaebaja ettevõtlusesse.
  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus esitatud kaebust ei tunnista, esitades järgmised põhjendused. 1) Maksuotsus on põhjendatud ja õige. Kaebaja ei ole osutanud teenust Tänavapuhastuse AS-le ning sellest tulenevalt puudus tal õigus nimetatud teenuse deklareerimiseks oma maksustatava käibena. 2) Kaebaja ei ole
  2. aastal deklareerinud maksuotsuses märgitud arvetel näidatud sisendkäibemaksu. Kaebaja juhatuse liikme H. Viisitamme seletus, et arved on deklareerimata tema oskamatuse tõttu, ei ole veenev, kuna teised arved leiavad
  3. aasta deklaratsioonides kajastamist. Antud asjaolu tõendab samuti, et arvetel kajastatud kaupade ja teenuste puhul puudus seotus kaebaja ettevõtlusega. Kinnitust ei ole leidnud kaebaja väide selle kohta, et Hedro Balti OÜ-lt soetatud puhastusteenus müüdi edasi Mart Viisitammele. On küll esitatud arve, kuid mitte arve tasumist tõendavaid dokumente. Antud väide ei ole veenev, sest Mart Viisitamm on Hilvi Viisitamme abikaasa ja kaebaja osanik. Kaebaja soetas mööbli peamiselt
  4. aasta jaanuaris, veebruaris ja osaliselt juulis. Oktoobris soetati trell, oksapuur, tööpüksid, mis olid väidetavalt vajalikud mööbli kokku panemiseks. Usutav ei ole, et Pärnu elanik tellib Tallinnas asuvalt kaebajalt Pärnu mööblipoodidest soetatud mööblit. Kaebaja soetas mööbli 7 kuu jooksul ja vahendid mööbli kokkupanekuks 3 kuud peale viimase eseme soetust ning senikaua hoiti mööblit Tallinnas asuvas korteris. Samuti ei ole usutav, et oksapuuriga oli võimalik mööblit kokku panna. Usutav ei ole, et isik tellib mööbli, mida soetatakse ja pannakse kokku 10 kuud ning seejärel leiab, et neid esemeid talle tegelikult vaja ei ole. Mööbli tellijaga ei olnud maksumenetluses võimalik kontakti saada, kuna kontakttelefonid ei vasta ning ta ei ela registris märgitud aadressil. Teadaolevalt elab isik pikemat aega välismaal. Kaebaja oli kantud käibemaksukohustuslasena registrisse ajavahemikul 08.10.2003-31.08.
  5. Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaupadelt, mille sisendkäibemaksu ta soetamisel maha ei arvanud. Kaebaja ei ole augustis 2008 deklareerinud maksustatavat käivet. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaupa ei soetatud edasimüümiseks. Maksumenetluse käigus selgus, et osa kaubast on hävinud ning osa mööblist on kasutuses Hilvi ja Mart Viisitammele kuuluvas korteris, kus neid ei kasutata ettevõtluse tarbeks. Soetatud külmikus olid toiduained. Pole eluliselt usutav, et kauba edasimüümiseks ostetakse üksikuid mööbliesemeid mööblikauplustest, mitte tootjalt või maaletoojalt. Tõendid soetatud kaupade hävitamise kohta puudusid, samuti ei ole esitatud tõendeid kaupade edasimüümise kohta Jaanus Otsale. Samas asus väidetavalt edasimüüdud külmik endiselt Tallinnas olevas korteris. 3) Komandeeringute osas ei ole säilinud kirjavahetust mööblitootjatega. Kaebajal puudus välislähetuse toimumise ajal ja järgnevatel aastatel ettevõtlust tõendav käive. Samuti puuduvad tõendid kaebaja poolt viidatud mööblitootja esinduse olemasolu kohta Madeiral. Hilvi Viisitamme poolt ööbimiskulude tasumine ei viita tavapärasele töölähetusele. Arvestades seda, et abikaasad viibisid samal ajal samas kohas, on tõenäoline, et Hilvi Viisitamm oli seal koos oma abikaasaga. Hilvi Viisitamm ei suutnud nimetada ühtegi Ameerika ettevõtet, mida nad väidetavalt külastasid. Samuti on ta mõlema välislähetuse tulemusel andnud ütlusi, et mööblit ta vahendama ei hakka, kuna ei saa sellega hakkama. Päevarahad tasuti alles aasta lõpus, mitte avansina või vahetult peale reisi. Samuti on vastuolu Hilvi Viisitamme ütlustes keeleoskuse osas. Madeiral sai ta väidetavalt inglise keelega hakkama, kuid Ameerikas enam mitte. Arvestades ka Hilvi Viisitamme selgitust, et reisidest kaebajal kasu ei olnud, asub vastustaja seisukohale, et reisid ei 4
(11)3-09-2835 olnud seotud ettevõtlusega ning vastustaja loeb need juhatuse liikmele ja tema abikaasale tehtud erisoodustuseks.
  1. Tallinna Halduskohtu 24.11.2010 kohtuotsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) AS-le Tänavapuhastus transporditeenuse osutamine pole tõendatud. Kaebaja väidetel kinnitab tema poolt AS-le Tänavapuhastus transporditeenuse osutamist 01.03.2006 arve nr 2006001 tasumine. Arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid: - kaebajal puudusid
  2. aastal nii töölised kui ka transpordivahendid eelpool käsitletud tellimuse täitmiseks; - kaebajal puudusid raamatupidamises dokumendid antud tellimuse täitmiseks mujalt transporditeenuse tellimise kohta ning dokumendi tellimuse täitmisega seotud kulude kandmise kohta; - transporditeenuse osutamise kohta ei ole esitatud ja/või koostatud sõidulehti ega kauba saatedokumente, tellimust; - vedaja ei kinnita kaebaja väiteid transporditeenuse osutamise kohta; - kaebaja ei ole esitanud andmeid kauba peale- ja mahalaadimise koha kohta; ei kinnita esitatud arve tasumine teenuse osutamist ega lükka ümber maksuotsuses tehtud järeldusi transporditeenuse osutamise osas. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud Pärnu Maakohtus kriminaalasjas nr 1-09-9812 koostatud kohtuistungi protokolli tunnistajate ülekuulamise kohta ja kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse (II kd tl 5-57; 64-213). Kaebaja väitel kinnitavad kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad AS-le Tänavapuhastus transporditeenuse osutamist. Kuna tunnistajate küsitlemise eesmärgiks ei olnud tuvastada süüdistatavate isikute tegevuses maksualase süüteokoosseisu tunnused, puudub kriminaalasjas antud tunnistajate ütlustel otsene seos käesoleva vaidlusega, mistõttu lähtub kohus maksumenetluses kogutud tõenditest. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt ei ole välistatud OÜ 2+3 Mööbel poolt transportteenuse pakkumine. Samuti ei välista kohus kohtuotsuses, et kõnesolev tehing võis faktiliselt aset leida. Kohus asub kohtuotsuses seisukohale, et teenuse osutamist on kohtule kinnitanud seitse tunnistajat. Tunnistajad on tunnistanud asjaolu, et transporditeenust on osutatud või vähemalt ei ole teenuse osutamine välistatud ning puudub alus väita, et tegemist on 01.03.2006 arve puhul fiktiivse arvega (tl II kd tl 125, 126). Kuna käesolevaks ajaks ei ole eelpool käsitletud otsus jõustunud, ei saa kriminaalasjas tehtud kohtulahendis tuvastatud asjaolusid lugeda tõendatuks. 2) Soetatud kaupade ettevõtlusega seotuse kontrollimiseks tuleb tuvastada kauba või teenuse soetamise otstarve. Kauba või teenuse soetamise otstarve võib olla kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Maksumaksja on siinjuures kohustatud esitama täiendavalt tõendeid kulutuse ettevõtlusega seotuse kohta. Kaebaja väide, et Hedro Balti OÜ-lt soetatud puhastusteenuse on edasi müüdud, on tõendamata. Mart Viisitamm on väidetavalt tasunud teenuse eest 30.09.2009 arve alusel. Arvel on märgitud tasumistingimus: sularaha, kuid maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid arvel märgitud summa tasumise kohta. Kaebaja kinnitusel osteti enamik vaadeldaval perioodil soetatud mööbliesemetest edasimüümiseks arvestades Eda Strandbergi tellimust. Tellimuse olemasolu on tõendamata. Maksuotsuse kohaselt ei õnnestunud maksuhalduril Eda Strandbergiga ühendust saada, kuna teadolevad telefonid ei vastanud ning isik ei ela registris märgitud aadressil, vaid viibib pikemat aega välismaal. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik tellib korteri sisustamiseks mööbli ilma mingit konkreetset soovi avaldamata ja/või hinnakalkulatsiooni küsimata või sellega tutvumata. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid tellimusest loobumist või selgitaksid loobumise põhjust. 5
(11)3-09-2835 Kaebaja ei ole ka täpsustanud, millal tellimus üldse esitati, millise korteri sisustamiseks see esitati, kas ja kuidas teatati kauba tellimisest ja saabumisest, kuhu tuli tellitud kaup toimetada ning millal ja mil moel tellija loobus kaubast. Kaebaja ei ole selgitanud põhjuseid, mille tõttu tuli mööbel osta Pärnust ja transportida Tallinna. Hinnates soetatud mööbli kohta esitatud tõendeid, ei ole tegemist eritellimusel ja/või ainuüksi Pärnust saada oleva mööbliga, seega oleks saanud antud mööbli soetada ka Tallinnast. Ka juhul, kui eeldada, et kaebaja loobus
  1. aastal juba hangitud kaubast, siis edasimüügi eesmärgil soetatud kauba puhul on tavapärane, et see soovitakse edasi müüa ning müügi soovist antakse teada. Samas kinnitab juhatuse liige oma 07.10.2009 seletuses, et nimetatud mööbliesemeid ei ole keegi vaatamas käinud (tl 38 pöördel). Samuti ei ole esitatud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluseid esemeid on mingil moel püütud müüa (kuulutused, reklaam). Juhatuse liikme Hilvi Viistamme 07.10.2009 seletuse kohaselt on osa mööblit ja tehnikat hävinud ning need on ära visatud. Ühtegi tõendit hävimise ja/või mahakandmise kohta esitatud ei ole (akt, inventuur vms). Juhatuse liikme seletuse kohaselt pani ta ise mööblit kokku, selleks oli vaja soetada trell, püksid ja oksapuur. Kuna üldteadaolevalt on oksapuur oksakohtade väljapuurimiseks mõeldud puur, on arusaamatu nimetatud puuri soetamine mööbli kokkupanemiseks. Väidetavalt on trell ja tööpüksid ära visatud, kuid kuna nimetatud toimingu kohta dokumente vormistatud ei ole, ei saa antud väidet kontrollida. Juhatuse liige ei osanud anda seletusi esemete kasutamise kohta, andes üldsõnalisi selgitusi, et ilmselt olid videomakk ja telerid soetatud erinevate videote vaatamiseks ning, et tegemist võis olla mööblimüüjate erinevate marketingivideotega. Kellelt ja kust videomaterjal saadi seletusest ei selgu. Hilvi Viisitamme seletuse kohaselt on 2006 soetatud jalanõude kapp ja külmik müüdud veebruaris
  2. Samas selgub 25.02.2009 koostatud vaatluse protokollist, et külmkapp asus endiselt Tallinnas XXXXX XX-XX. Külmkapp asus köögis ning oli kasutuses (tl 172, 189, 192). Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla juhatuse liikme seletuse nii külmkapi kui ka jalanõude kapi müümise kohta. Dokumente, mis kinnitaksid mööbliesemete müüki (ostumüügileping, arve ja selle tasumine) esitatud ei ole. Oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste sisu on määratud kaupade ja teenuste soetamise eesmärgiga. Oma ettevõtluses kasutatavad saavad olla vaid sellised kaubad ja teenused, mida on võimalik kasutada selle ettevõtja tegevusalal ja mille kasutamine vastab ettevõtja äriplaanile. Antud juhul on esitatud tõendid kauba soetamise kohta, kuid ei ole esitatud tõendeid kaebuses toodud väidete kinnitamiseks ega esemete kasutamise eesmärgi kohta. Lähtudes eeltoodust ei ole kaebaja ümber lükanud maksuotsuses soetatud kaupade ja teenuste osas tuvastatud asjaolusid ja tehtud järeldusi. 3) Arvestades maksumenetluses tuvastatud asjaolusid lähetusdokumentides märgitud äriühingute kohta ning asjaolu, et Hilvi Viisitamm ei kajastanud komandeeringu aruannetes ööbimisega seotud kulusid ning seda, et tema abikaasa Mart Viisitamm viibis samal ajal linnapeana Madeira saarel konverentsil, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et komandeering Stuttgarti ja Madeirale ei olnud seotud kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja juhatuse liige Hilvi Viisitamm ei osanud 11.03.2009 anda seletust selle kohta, kus asuvad Ameerika äriühingud Fred Lumpp and Sons Inc ja Marcus Furniture Company ega nimetada isikuid, kellega nad konkreetselt kohtusid ning millised olid kokkusaamiste tulemused, vaid andis kohtumiste osas üldsõnalise kirjelduse (tl 36). Seega ei tea juhatuse liige, kus asuvad (aadress) väidetavad läbirääkimiste pooled (mööblitootjad) ning asjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid läbirääkimise ja kohtumiste läbiviimist. Arvestades komandeeringute eesmärke, peaks kaebaja poolt kirjeldatud kohtumiste toimumiseks peetud läbirääkimiste käigu kohta olemas olema vastav kirjavahetus. Ka juhul, kui dokumente ei ole säilinud, peaks olema 6
(11)3-09-2835 võimalik võtta ühendust kohtumise läbiviinud isikutega ja/või kohtumisel viibinud isikutega ning seeläbi tõendada komandeeringute eesmärki. Selliseid tõendeid kaebaja esitanud pole. Vaatamata komandeeringu kohta esitatud puudulikule materjalile ja üldsõnalistele väidetele ärikohtumiste osas, on kohtu hinnangul võimalik hinnata vaidlusaluste komandeeringute seotust ettevõtlusega, vaadeldes ettevõte arengut peale komandeeringuid, sest selleks, et rakendada jätkusuutlikuse põhimõtet ettevõtte arengus, tuleb panustada ettevõtte tegevusse. Käesoleval juhul on vastustaja kontrolli käigus tuvastanud, et kaebajal puudus
  1. aastal maksustatav käive. Kaebaja ei ole deklareerinud käivet ka
  2. ja
  3. aasta käibedeklaratsioonides ning on välja arvatud käibemaksukohustuslaste registrist augustis
  4. Samuti on maksumenetluses tuvastatud, et kaebajal puudusid töötajad, maksustatav käive ja muu tegevus, mida võiks pidada ettevõtluseks (tl 24 pöördel). Juhatuse liige Hilvi Viisitamm kinnitab oma seletustes, et läbirääkimistel polnud tulemust, kuna ta leidis, et ei saa selle äriga hakkama (tl 36, 36 pöördel). Kuna jätkusuutlikus väljendub ettevõtte tegevuse arengus, mille tulemusel paraneb konkurentsivõime, ei saa antud juhul ettevõtte majandustegevus kinnitada kaebaja väiteid komandeeringu eesmärgi osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  5. OÜ 2+3 Mööbel apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks. Põhjendused: 1) Kohus on tõlgendanud ebaõigesti materiaalõigust, eelkõige KMS § 1 lg 1, § 2 lg 2, § 3 lg 4, § 24 ja § 29 lg 1; TuMS § 14 lg 2, § 32 lg 2, § 48 lg 4 p 4 ja § 51 lg 1;

§ 92, ning rikkunud kohtumenetluse norme.

Kaebaja jääb kõigi oma kaebuses esitatud väidete juurde ja palub neid arvestada lisaks käesolevas apellatsioonkaebuses esitatule. 2) Kohus on hinnanud vääralt Tänavapuhastuse AS-ga tehtud tehingu asjaolusid ning on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvesta kaebaja poolt selles osas esitatud tõendite ja väidetega. Teenuse osutamine on lisaks kirjalikele dokumentidele tõendatud nii maksu- kui ka kriminaalmenetluses ülekuulatud tunnistajate ütlustega. Tunnistajate R. R. ja T. T. ütlused kajastavad nii tänavapuhastusharjade peale- kui ka mahalaadimise kohta, samuti on veo muud asjaolud (sh veo teostamine A. K. poolt) leidnud kinnitust tunnistajate ütlustes. Kohus pole üldse käsitlenud kaebaja seisukohta, et maksuhalduril puudus õiguslik alus selle tehingu osas maksu korrigeerimiseks (KMS § 38 ja

§ 92

). Kohus on jätnud alusetult kriminaalasjas kogutud tunnistajate ütlused arvesse võtmata, kaebaja põhjendas 11.05.2010 kohtule esitatud taotluses täpselt, milliste tunnistajate ütluseid ta tõendina arvestada soovib. Kohtupraktikas on peetud kriminaalmenetluses kogutud tunnistajate ütluste arvestamist lubatavaks. Asjaolu, et tunnistajate ütlustega on teenuse osutamine tõendatud, nähtub ka kriminaalasjas nr 1-09-9812 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2010 otsusest, mille kaebaja palub tõendina asja juurde võtta. 3) Kaebaja poolt mööbli ja muude kaupade omandamine on toimunud seoses ettevõtlusega, sest kaubad soetati edasimüümiseks ning mitmed esemed ongi edasi müüdud. Kaebuse lisas 9 esitatud arve tõendab edasimüüki ning sellel on pealdis, et arve on tasutud sularahas. Sama käib ka kaebuse lisas 10 esitatud arve kohta, millel samuti on pealdis, et see on tasutud sularahas. Puudused raamatupidamises ei saa käesoleval juhul kaasa tuua maksustamist. Maksuotsus on selles osas põhjendamata ning tõendamiskoormis pole kaebajale üle läinud. 4) Komandeerimiskulusid ei saa käsitleda erisoodustusena. Kohus on vääralt sidunud komandeerimiskulude maksustamise sellega, kas need aitasid kaasa äri edukusele. Kaebaja on mööblimüügile orienteeritud ettevõte ning mööblitootjate ja –müüjatega kohtumiseks korraldatud lähetused on sobivad ja vajalikud majandustegevuse arendamiseks. Kohus on põhjendanud oma väärseisukohti kaudsete kahtlustega ning konkreetseid tõendeid, mis annaksid 7

(11)3-09-2835 aluse hüvitatud kulutuste lugemiseks erisoodustuseks, esitatud pole. Ebaproportsionaalne on kohtu poolt nimetatud tõendite ja põhjenduste nõudmine. 6. Maksu- ja Tollimaeti Lääne maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Põhjendused: 1) Kohus on õigesti leidnud, et transporditeenust pole osutatud. Kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajate ütlused on vastuolus maksumenetluses ülekuulatud samade tunnistajate ütlustega. Usutav ei ole, et kriminaalasjas ütluste andmise ajaks oli tunnistajatele „meenunud“ asjaolud, mida nad maksumenetluses ei osanud seletada. Seega hilisemalt antud ütlused pole usaldusväärsed. Õige on ka kohtu järeldus, et kuivõrd kohtuotsus kriminaalasjas pole jõustunud, ei saa seal toodud ütlustega arvestada. Samuti oli maksuhalduril õigus transporditeenust deklareerida, arvestades maksumenetluses kehtivat uurimisprintsiipi (

§ 11lg 1).

2) Ainuüksi müüdava vara omandamine ei kinnita, et see osteti ettevõtluses kasutamiseks. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara või teenus on edasi müüdud. Tasumist tõendavaid dokumente pole esitatud. Kaebaja pole deklareerinud käivet alates

  1. aastast ning äriühingu ettevõtlus ei saa seisneda äriühingu juhatuse liikme ja omaniku isiklikku kasutusse kuuluva korteri sisustamises ning muude kaupade ja teenuste soetamises äriühingu rahaliste vahendite arvel, mis pärinevad eelmistest perioodidest. Kaebaja raamatupidamisarvestus ei vasta nõuetele, nagu tõendab ka kriminaalasjas tehtud ekspertiis. Kaebaja väited, et ekspertiis põhineb puudulikel andmetel, on paljasõnalised. 3) Kohus ei ole sidunud komandeeringute maksustamist erisoodustusmaksuga üksnes reaalse äriedukusega. Kohus on käsitlenud ka teisi tõendeid, millest nähtub, et väidetud kohtumisi ei saanud aset leida. Washingtoni osas pole kaebaja väitnudki ühegi kohtumise pidamist. Kohtu viide, et kaebaja oleks saanud esitada väidetud kohtumiste kohta kirjavahetust või vajalikke kinnitusi kohtumiste teiselt osapoolelt, ei ole käsitletav ebaproportsionaalse tõendite nõudmisena. 4) Käesolevas asjas saaks tõendiks olla ainuüksi jõustunud kohtuotsus, seepärast ei oma kaebaja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus tõenduslikku jõudu – kriminaalasi on edasi kaevatud Riigikohtusse.
  2. Täiendavalt 01.03.2011 esitatud taotluses palus kaebaja asja juurde võtta kriminaalasjas nr 109-9812 prokuröri poolt Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuse, mis tõendab, et Pärnu Maakohtu otsus süüdistuse episoodis, mis puudutab veoteenuse osutamist, on jõustunud. Seega on kriminaalasjas sisuliselt tuvastamist leidnud asjaolu, et veoteenust osutati. Paralleelselt toimuvates menetlustes ei ole õige samade tõendite alusel erinevale tulemusele jõudmine. Lisaks ei ole õige maksuhalduri seisukoht, et tunnistajate ütlused erinevates menetlustes lahknevad. Maksumenetluse protokollide kvaliteet ja täpsusaste sõltuvad esitatud küsimustest. Kaebaja palub apellatsioonimenetluse kuludena välja mõista tasutud riigilõivu 209,78 eurot.
  3. Maksuhaldur vaidles esitatud tõendi juurdelisamisele vastu, sest see on kohtute dokumendiregistri kohaselt esitatud hilinemisega 02.03.2011 (kohtu poolt antud tähtaeg täiendavate selgituste esitamiseks oli 01.03.2011). Samuti ei oma asjaolu, et prokurör loobus kassatsioonkaebuses M. Viisitammele süüdistuse esitamisest KaRS § 294 lg 1 järgi, maksumenetluses määravat tähtsust. Kriminaalasjas antud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus saab käesolevas asjas hinnata kõiki tõendeid iseseisvalt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus taotletud täiendava tõendi – prokuröri kassatsiooni juurdevõtmise küsimuse. Apellatsioonimenetluses esitatud teine täiendav tõend – Tallinna 8

(11)3-09-2835 Ringkonnakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-09-9812 – on asja juurde võetud ringkonnakohtu 08.02.2011 määrusega. Ringkonnakohus leiab, et ka prokuröri kassatsioon tuleb asja juurde võtta, kuna tegemist on asjakohase ja lubatava tõendiga. Vaidlusalune tõend tõstab juba asja juurde võetud maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste usaldusväärsust tõenditena, sest kinnitab, et kriminaalasjas võetud seisukoht Tänavapuhastuse AS-i ja OÜ 2+3 Mööbel vahel toimunud tehingu suhtes on lõplik ega kuulu enam ümbervaatamisele. TsMS § 331 lg 1 näeb ette, et tõend tuleb esitada kohtu poolt määratud tähtajaks, vastasel korral menetleb kohus seda üksnes siis, kui tõendi menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või oli menetlusosalisel mõjuv põhjus hilinemiseks. Käesoleval juhul esitati tõend e-kirja manuses 01.03.2011 ning oma seisukoha taotletud tõendi kohta on maksuhaldur saanud esitada. Seega puudub alus tõendi tagasilükkamiseks ka TsMS § 331 lg 1 alusel.
  1. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all samad küsimused, mis halduskohtuski. Ringkonnakohus käsitleb neid samas järjekorras, nagu maksuotsuses ja halduskohtu otsuses – kõigepealt tehing Tänavapuhastuse AS-ga, seejärel mööbli ja kodutehnika ost ning komandeeringud Stuttgardi, Madeirale ja Ameerika Ühendriikidesse, lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse suhtes ning jagab menetluskulud.
  2. Tänavapuhastuse AS-ga toimunud tehingu osas on maksuhaldur pidanud õigeks vähendada kaebaja käivet ja käibemaksukohustust seoses sellega, et tehingut tegelikkuses ei toimunud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks tehingu toimumise suhtes seisukohta võtta, sest see asjaolu ei oma maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust. Arvestades seda, et kaebaja oli Tänavapuhastuse AS-le väljastatud arvel näidanud käibemaksu, viimane oli selle tasunud, pidi kaebaja kogutud käibemaksu riigile KMS § 38 lg 1 kohaselt üle kandma. Ka Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et sõltumata sellest, kas tegemist on teeseldud või varjatud tehinguga tekib müüjal sellest maksustatav käive ja käibemaksu tasumise kohustus (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-3-09).

§ 83

, mis käsitleb tühiste tehingute arvestamist maksustamisel, rõhutab lõikes 3, et tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg 1 kohaselt on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad, näilik tehing. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on näilik tehing tühine.

§ 83lg 4 1.

lause kohaselt ei võeta näiliku tehingut maksustamisel arvesse, kuid see lause kehtib sama paragrahvi

  1. lõikes toodud tingimustel. Kuna asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole maksuotsuses väidetud tühise tehingu läbi saadut tagastanud, puudus maksuhalduril õiguslik alus kaebaja käivet ja käibemaksukohustust vähendada sõltumata sellest, kas tegemist oli näiliku tehinguga või reaalselt toimunud tehinguga. Selles osas on maksuotsus seega õigusvastane.
  2. KMS § 29 lg 1 kohaselt saab sisendkäibemaksuna maha arvata maksumaksja ettevõtluses Eestis või mõnes välisriigis maksustatava käibe või mõne KMS § 4 lg 2 tehingu tarbeks soetatud kaubalt või teenuselt teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või teenuse käibemaksu. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja kohtuga, et mööbli ja kodutehnika ostmisel, samuti puhastusteenuse tellimisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamine kaebaja poolt ei olnud lubatav, kuna pole tõendatud, et kaubad ja teenused oleks ostetud ettevõtluse tarbeks. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et maksuotsus on selles osas põhjendamata ning tõendamiskoormis pole kaebajale üle läinud. Maksuotsuses on viidatud järgmistele asjaoludele, mille põhjal maksuhaldur jõudis järeldusele, et puhastusteenus, mööbel ja kodutehnika on soetatud kaebaja juhatuse liikme ja osaniku perekonna vajadusteks. Puhastusteenus on vastupidiselt juhatuse liikme seletusele osutatud Sepa talus, millega kaebajal puudub igasugune puutumus. Enamus mööblist ja kodutehnikast asus H. ja M. Viisitammele 9

(11)3-09-2835 kuuluvas korteris, kuigi mööbel ja osa kodutehnikast osteti
  1. aastal väidetavalt edasimüümiseks. H. Viisitamm ei avaldanud maksuhaldurile kohtumisel 07.10.2009 tellija nime, tellija nime teatas kaebaja esindaja alles 13.10.2009 e-kirja teel, samas pole väidetava tellijaga võimalik ühendust saada. Mööbli ostmise ja kokkupanemise pikk periood – 10 kuud – muudab jutu väidetavast tellijast omakorda ebausutavaks. Kolm aastat pärast ostmist oli mööbel edasi müümata ja osaliselt hävinud (2 telerit ja vineertool, trell, oksapuur ja tööpüksid), külmkapp oli korteriomanike poolt kasutusse võetud. Maksuhaldur leidis, et usutav ei ole kaebajate väide mööbli ostmisest edasimüümiseks, telerite ja DVD-mängija ostmisest marketingivideote vaatamiseks ning trelli, oksapuuri ja tööpükste ostmine mööbli kokkupanekuks. Sellele viitab muu hulgas ka asjaolu, et kaebaja ei deklareerinud eelnimetatud esemete ostmist sisendkäibemaksu hulgas
  2. aastal ning deklaratsioon parandati alles
  3. aastal.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maksuotsus on piisavalt põhjendatud, mis tähendab, et tõendamiskoormis on kaebajale üle läinud. Kaebaja on küll viidanud väidetavale mööbli tellijale, kuid tellijaga kontakti saamine osutus puudulike andmete tõttu võimatuks. Seega kaebaja väide mööbli tellimisest konkreetse isiku poolt on jäänud paljasõnaliseks. Üldsõnaliseks ja väheveenvaks on jäänud kaebaja juhatuse liikme seletus, et kolm telerit ja DVD-mängija osteti marketingivideote vaatamiseks. Asjaolu, et mööbel osteti isiklikuks tarbimiseks, tõendab mööbli asumine kaebaja juhatuse liikme ja osaniku korteris, ostetud esemete kasutamine igapäevaelus isegi kuni neist osade purunemise ja kasutuskõlbmatuks muutumiseni. Kui mööbel, mille kokkupanemiseks muretseti oksapuur, trell ja tööriided, osteti tegelikult isiklikuks tarbimiseks, ei saa ka nimetatud esemeid lugeda ettevõtluse tarbeks soetatuteks.
  5. Kaebaja väide, et puhastusteenus müüdi edasi M. Viisitammele, on otsitud, sest
  6. aastal osutatud puhastusteenust pole võimalik enam
  7. aastal edasi müüa või vahendada. Asjaolu, et M. Viisitamm tasus kaebaja kassasse puhastusteenuse maksumuse, ei tee osutatud teenust tagantjärele seotuks kaebaja ettevõtlusega. Samamoodi ei oma tähtsust asjaolu, et maksumenetluse ajal on kaebaja mõned esemed väidetavalt müünud isikule, kelle identifitseerimist võimaldavaid andmeid arvele pole kantud (tl 53). Nõuded arvele on sätestatud KMS § 37 lg-s
  8. Kuna tegemist pole ettevõtlusega seotud kulutusega, on kaebajale TuMS § 51 alusel õigesti juurde määratud ka tulumaksu eelpool käsitletud asjade ja teenuste ostmiseks kulutatud 54 278 kroonilt.
  9. TuMS § 48 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Töötajaks loetakse sama paragrahvi lg 3 alusel ka juhtimisorgani liige ning töövõtu lepingu alusel teenust osutav isik. Käesoleval juhul oli töölähetusse saadetud H. Viisitamm kaebaja juhatuse liige ning M. Viisitamm tema abikaasa. Erisoodustus on igasugune kaup või teenus, mis antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses oma ülesannete täimisega äriühingus. Erisoodustuseks loetakse ka need soodustused, mida tööandja annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale. Seega juhul, kui jääb ümber lükkamata maksuhalduri seisukoht, et H. ja M. Viisitamm ei käinud mitte töölähetuses vaid reisisid isiklikes huvides, tuleb reisikulude katmiseks kantud summa 65 765 krooni maksustada tulumaksuga ning sotsiaalmaksuga (SMS § 2 lg 7) kui erisoodustus.
  10. Maksuhaldur on leidnud, et reisid Stuttgarti, Madeirale ja Ameerika Ühendriikidesse pole käsitletavad töölähetusena, sest kaebaja juhatuse liikme seletused mööblituruga tutvumise käigus peetud kohtumiste kohta on üldsõnalised, kaebajal puudub sisuline ettevõtlus nii enne kui pärast reise, firmad, kellega väidetavalt kontakteeruti, ei tegele mööbliga või ei asu paikkonnas, kus kaebaja esindaja käis. Kaebaja on rõhutanud maksuhalduri seisukohtade kummutamiseks, et komandeering on korrektselt vormistatud, reisid olid vajalikud, et kaebajale ajalooliselt omases mööbli müügitegevuses leida oma nišš, asjaolu, et maksuhaldur internetiotsingu põhjal väidab, et äriühing ei asu väidetud paikkonnas või ei tegele mööbliga, võib tuleneda sellest, et möödunud on kolm aastat ja asjaolud muutunud. 10
(11)3-09-2835 17. Ringkonnakohus nõustub kohtuga, et eelpool viidatud H. ja M. Viisitamme reisid ei ole käsitletavad töölähetustena. Pelgalt asjaolust, et komandeeringu dokumendid on vormistatud korrektselt ning lähetuskulud ja päevarahad ei ületa sätestatud piirmäärasid, ei piisa, et äriühingu juhatuse liikme ja tema abikaasa reisid lugeda lähetusteks. Maksuhalduril on kahtluse korral, et maksukohustuslase esitatud andmed pole õiged, õigus koguda täiendavaid tõendeid (

§ 82

). Käesoleval juhul on maksuhaldur nõudnud maksukohustuslaselt lähetust puudutavate andmete täpsustamist ja tõendamist. Maksukohustuslane pole esitanud täiendavaid tõendeid ning selgitused komandeeringute eesmärkide kohta on jäänud üldsõnaliseks. Kuigi kaebaja esindaja väitis, et suhtles firmadega enne reisi, ei selgunud, miks just need firmad võimalikeks partneriteks valiti ning kuidas nad on seotud äriühingu plaaniga edaspidiseks äritegevuseks. Kuigi ei saa taunida seda, et abikaasad seavad oma teenistus- ja ärireisid selliselt, et koos reisida ning maksuhaldur on kohtu arvates alusetult viidanud sellele, kui ühele asjaolule, mis tõendab, et tegemist oli erareisiga, ei saa mööda vaadata asjaolust, et üks väidetavalt külastatud firmadest ei asu Madeiral ning kahe firma põhitegevusalaks pole mööbli müük ega tootmine. H. Viisitamme väitel leidis ta lähetusaruandes näidatud firmad internetist ning suhtles nendega nii enne kui pärast reisi. Tegelikult jääb kirjeldatud asjaoludest mulje, et internetist otsiti üksnes sobivad äriühingute nimed, mida lähetusaruandesse kirjutada, ning tegelikku suhtlemist firmadega ei toimunud. Kuidas muidu seletada, et kaebaja ei seleta ka kaebuses, milliste konkreetsete toodete suhtes ta külastatud firmades huvi tundis ning viitab üksnes firmade internetis avaldatud andmetele (internetis avaldatud tegevusalad – „möbel“, „woodworking“, kusjuures viimane viitab üldiselt puidutöötlemisele, mitte konkreetselt mööbli valmistamisele).

  1. Eelneva põhjal on maksuotsus õigusvastane osas, mis puudutab Tänavapuhastuse AS-ga tehtud tehingut. Seega tuleb kaebus osaliselt rahuldada. Kuna nimetatud tehinguga seoses kaebajale maksu juurde ei määratud, ei vähene kaebajale juurde määratud maksud hoolimata kaebuse osalisest rahuldamisest. Ringkonnakohus tühistab maksuotsuse osas, milles vähendati kaebaja käivet ja käibemaksu seoses Tänavapuhastuse AS-ga tehtud tehingu väidetava näilikkusega.
  2. Kuna halduskohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, tuleb muuta ka kohtukulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). Halduskohtus taotles kaebaja riigilõivu 3 682,40 krooni (riigilõiv kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja määruskaebuselt sellega seoses) ja advokaadikulude 47 328 krooni hüvitamist. Apellatsiooniastmes taotles kaebaja riigilõivu 209,78 euro hüvitamist. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kuna kaebus maksuotsuse tühistamiseks rahuldatakse ühe kolmandiku ulatuses - kolmest vaidlusküsimusest üks lahenes kaebaja kasuks – tuleb tema kasuks välja mõista üks kolmandik põhjendatud menetluskuludest. Kuna maksuotsuse tühistatud osast tulenevalt kaebajale maksu juurde ei määratud, polnud esialgse õiguskaitse taotlus ja määruskaebus seotud kaebuse rahuldatud osaga (kaebajal ei olnud sellest maksuotsusest osast tulenevalt esialgse õiguskaitse vajadust), mis tähendab, et riigilõivust kuulub hüvitamisele mõlema astme peale kokku 2x209,40:3=139,60 eurot. Advokaaditasust arvestab ringkonnakohus samuti maha esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebuse esitamise peale kulunud osa ja peab arvestades vaidluse selle osa keerukust ja mahukust õigeks maksuhaldurilt välja mõista 750 eurot. Kohtunikud Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.