Obsah (6)

§ 164§ 76§ 108§ 113§ 95§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-19398 Tsiviila

§ 164

lõikele 1 ja 2,

§ 76

lõikele 1 ja 3, samuti

§ 108lõikele 1.

Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevusena 16 000 krooni väljamõistmist. Samuti nõudis hageja kostjalt viiviste väljamõistmist

§ 113lg 1 alusel.

Hageja palus, et kostjalt mõistetaks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 763,66 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

§ 113

lõikes 1 toodud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 7% aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest 26.04.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1. Vastuseks kostja seisukohtadele rõhutas hageja, et kostja on tunnistanud mööbli saamist, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit nõutud summa tasumise kohta. Hageja leidis, et kostja soovitud tunnistaja ütlustega raha tasumist tõendada ei ole võimalik. Hageja hinnangul on kostja asunud tahtlikult maksmisega viivitama.
2. 24.01.2011.a esitas hageja kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle Aleksandr Novohhatski.
3. Harju Maakohtu 24.01.2011.a istungil jäi hageja oma nõude juurde ning selgitas, et hagejal ei ole kohtule esitada täiendavaid tõendeid ettemaksu tasumise kohta. Märge ettemaku tasumise kohta tehti lepingule.
4. Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil leidis hageja, et üle kuulatud tunnistajate ütlused on hageja nõuet üksnes kinnitanud. Hageja leidis, et kostjal lasub kohustus tõendada, et ta on teise osamakse ära maksnud. Hageja viitas, et kostja vastuväited antud asjas on vastuolulised, kuna algselt on kostja tervikuna eitanud lepingu allkirjastamist, kuid hiljem on kostja seda siiski tunnistanud. Kostja vastuväited
5. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et ta on mööbli eest maksnud täies mahus.
6. Kostja vastuse kohaselt otsustas ta 2007.a tellida köögimööbli OÜ-st V , sest omanik oli kostja venna tuttav. Jaanuaris 2007.a tegi kostja mööbli tellimuse ning maksis esimese poole ära sularahas. Kostjal ei tekkinud kahtlusi, et teda võidakse petta. Sarnase mööbli tellimine teistest firmadest oleks maksnud 40 000 kuni 60 000 krooni ning OÜ V pakkumine oli odavam. Samuti lubati kostjale allahindlust, kui ta tasub sularahas.
7. Kostja tellitud mööbel sai valmis aprilli alguses või märtsi lõpus. Kostja leppis kokku, et tasub teise osamakse enne mööbli paigaldamist, mida kostja ka tegi. Kostja tasus teise osamakse OÜ V töötajale, kuna seda nõuti kostjalt allahindluse võimaldamiseks. Kuna kostja sõitis läbi linna Lasnamäele koos päris suure summa rahaga, siis võttis kostja kaasa oma sõbra DT.
8. Kostja väitis oma vastuses hagiavaldusele, et tema enda meelest mingile lepingule alla kirjutanud ei ole. Täpselt kostja ei mäletanud. Mööbel paigaldati kostjale paar päeva pärast teise osamakse tasumist. Mingit vastuvõtu akti kostja vastuse kohaselt alla ei kirjutatud.
9. 2009.a suvel helistas keegi kostjale ja väitis, et kostja on jätnud tasumata teise osamakse mööbli eest. Kostja seletas vastuseks, et tasus sularahas. Kostjal tasumise kohta dokumente ei ole.
10. Kostja tõi oma 24.11.2010.a menetlusdokumendis välja, et ta tõepoolest sai 2007.a kevadel köögimööbli, kuid tal puuduvad mistahes dokumendid raha maksmise kohta ja kogu tehing oli algusest peale mitteametlik. Lepingule alla kirjutades arvas kostja, et ta kinnitab köögimööbli tehnilist spetsifikatsiooni. Lepingule tehti märge ettemaksu tasumise kohta hiljem.
11. 20.01.2011.a esitas kostja kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle DT.
12. Harju Maakohtu 24.01.2011.a istungil kinnitas kostja, et ta on allkirjastanud hageja poolt kohtule esitatud lepingu, kuid kostjal ei ole dokumente ettemaksu ega teise osamakse tegemise kohta. Kostja seletas, et ta tasus teise osamakse sularahas. Teine osamakse tuli tasuda enne mööbli paigaldamist. Kostja viis raha ära OÜ V salongi, mis asus Peterburi maantee ja Smuuli tänava ristmikul asuvas Maksimarketi majas. Dokumenti raha maksmise kohta kostja ei saanud. Salongis oli kohal üks vene keelt rääkiv naisterahvas.
13. Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil leidis kostja, et antud asjas ei ole hageja esitanud kõige olulisemat tõendit ehk kassa sissetuleku orderit. Raamatupidamise dokumente tuleb säilitada hilisemate vaidluste vältimiseks. Kostja kui tavainimene ei hoidnud dokumente alles ning nõue esitati alles pika ajaperioodi möödumisel pärast lepingu sõlmimist. Algselt ei saanud kostja ka aru, mida peetakse silmas lepingu all. Hiljem kostjale siiski meenus, et ta on lepingu allkirjastanud. Kohtuotsuse põhjendused
14. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
15. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) kostja ja OÜ V sõlmisid 17.01.2007.a lepingu, mille alusel paigaldas OÜ V köögimööbli kogumaksumusega 30 000 krooni; kostjale 2) kostja ja OÜ V vahel 17.01.2007.a sõlmitud lepingu alusel pidi kostja tasuma teise osamaksena köögimööbli paigaldamise eest 16 000 krooni; 3) kostja tasus OÜ-ga V sõlmitud lepingu alusel koheselt ettemaksu summas 14 000 krooni; 4) OÜ V loovutas oma nõude kostja vastu 31.08.2009.a hagejale ning hageja teatas kostjale nõude loovutamisest 31.08.2009.a.
16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tasus OÜ-le V viimasega sõlmitud lepingu alusel teise osamakse ehk 16 000 krooni ning kas sellest tulenevalt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud või mitte. 21.

§ 76lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kooskõlas

§ 76

lõikega 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Eeltoodust lähtudes saab hageja nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist siis, kui kostja on oma lepingust tuleneva rahalise kohustuse nõuetekohaselt täitmata jätnud. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas kostja tasus või ei tasunud OÜ-le V lepingu alusel teise osamakse summas 16 000 krooni.
2. Hageja on käesolevas asjas väitnud, et kostja lepingu sõlmimisel tasunud 14 000 krooni ning ülejäänud osa ehk 16 000 krooni pidi kostja tasuma pärast köögimööbli paigaldamist. OÜ V paigaldas köögimööbli ja esitas kostjale arve teise osamakse tasumiseks summas 16 000 krooni, mille kostja jättis tasumata. Algselt väitis kostja, et ta ei olegi lepingut sõlminud, kuid hiljem on kostja lepingu sõlmimise fakti tunnistanud. Esimese osamakse tasumise osas poolte vahel vaidlust ei ole, kuid hagejal ei ole kohtule lisaks juba lepingule tehtud kandele esitada täiendavaid tõendeid ettemaksu tasumise kohta.
3. Kostja nõustus, et ta on sõlminud OÜ-ga V lepingu, millest tulenevalt paigaldati talle köögimööbel, mille eest ta pidi maksma 30 000 krooni. Kostja väitis, et ta on mööbli eest maksnud täies mahus. Kostja tasus teise osamakse pärast mööbli paigaldamist sularahas, kuna seda nõuti talle allahindluse võimaldamiseks. Teise osamakse tasus kostja sularahas OÜ V salongis, kus teda võttis vastu vene keelt rääkiv naisterahvas. Dokumenti raha maksmise kohta kostja ei saanud. Kuna kostja sõitis läbi linna Lasnamäele koos päris suure summa rahaga, siis võttis kostja kaasa oma sõbra DT. Ka esimese makse tegemise kohta ei saanud kostja dokumenti. Mingit vastuvõtu akti kostja alla ei kirjutanud ning kogu tehing oli algusest peale mitteametlik. Lepingule tehti märge ettemaksu tasumise kohta hiljem. Täiendavalt leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud raha maksmist kõige olulisema tõendi ehk kassa sissetuleku orderiga, kuigi hagejal oli kohustus säilitada oma raamatupidamise dokumente. Kostja kui tavainimene ei hoia dokumente alles ning nõue esitati alles pika ajaperioodi möödumisel pärast lepingu sõlmimist.
4. Kui tegemist on rahalise kohustuse täitmisega, siis näeb

§ 95

lg 1 ette, et võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.

1. Käesolevas asjas väidab kostja, et ta täitis rahalise kohustuse nõuetekohaselt, kuid tal puuduvad selle tõendamiseks kirjalikud tõendid. Kostja on tunnistanud, et talle paigaldati köögimööbel ning tal lasus kohustus selle eest tasuda 30 000 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus hagejale ettemaksu summas 14 000 krooni. Kohus leiab, et lepingust tuleneva teise osamakse tasumise tõendamise koormus lasub kostjal kui võlgnikul. Võlgnik peab ennast varustama tõenditega kohustuse täitmise kohta, millist seisukohta on rõhutanud ka Riigikohus (RK TKo 17.02.199.a nr 3-2-1-26-99, 04.03.2002.a nr 3-2-1-24-02, p 16). Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta ning selline nn täitmise kviitung võib olla antud mistahes vormis. Võlaõigusseadus ega ükski teine õigusakt ei sätesta, et rahalise kohustuse täitmist tõendav täitmise kviitung võib olla üksnes kassa sissetuleku order. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja tasus ettemaksu summas 14 000 krooni ning selle tasumise kinnitusena tegi OÜ V esindaja poolte vahel sõlmitud lepingule venekeelse kande „ettemaks 14 000 krooni“ (leping, toimiku lk 14). Seega ei loe kohus põhjendatuks kostja väidet, nagu saaks ka ettemaksu tasumist tõendavaks kohaseks tõendiks lugeda vaid kassa sissetuleku orderit. Kohus rõhutab seejuures, et poolte vahel puudub vaidlus ettemaksu tasumise üle.
2. Kui kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta on võlausaldaja poolt väljastatud kviitung, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud ning tõendamiskoormus vastupidise osas läheb üle võlausaldajale. Kui aga sellist kviitungit väljastatud ei ole ning võlgnik ei ole ka selle väljastamist nõudnud, lasub rahalise kohustuse täitmise tõendamise koormus võlgnikul. Käesoleva asjas ei ole kostja isegi väitnud, et ta oleks nõudnud võlausaldajalt täitmise kviitungit (kostja vastus 04.10.2010.a, toimiku lk 65-66) ning kostja on kinnitanud, et tal puuduvad kirjalikud tõendid raha maksmise tõendamiseks. Kohus leiab, et kui võlgnik ei ole oma õigust kasutanud ega nõudnud kviitungit tasumise kohta ning võlausaldaja eitab kohustuse täitmist, võib võlgnik tõendada oma kohustuse täitmist ka teiste tõenditega, sealhulgas tunnistajate ütlustega.
3. Kostja taotlusel üle kuulatud tunnistaja DT (kohtuistungi protokoll 07.02.2011.a, toimiku lk 95-97) kinnitas, et ta käis koos kostjaga tõenäoliselt 2007.a Peterburi tee Maksimarketis asuva mööblisalongi juures. Kostja palus tunnistajal kaasa tulla, kuna tal oli suurem summa raha kaasas. Tunnistaja ise väidetava raha maksmise juures ei viibinud, vaid seisis enda ütluste kohaselt väljas ukse kõrval. Samuti ei teadnud tunnistaja, millise summaga tegemist oli. Tunnistaja kinnitas üksnes, et temale teadaolevalt läks kostja mööblisalongi arvet maksma.
4. Kohus leiab, et tunnistaja DT ütlused ei tõenda kostja poolt OÜ-le V teise osamakse tasumist suuruses 16 000 krooni. Tunnistaja ei näinud reaalselt pealt raha tasumist ega teadnud summa suurust. Samuti ei mäletanud tunnistaja, millal ta täpselt koos hagejaga OÜ V salongis kaasas käis. Kuna kostja väidete kohaselt tasus kostja ka esimese osamakse 2007.a sularahas OÜ V salongis, ei ole kohtu hinnangul tõendatud isegi see, kas tunnistaja käis kostjaga kaasas ettemaksu tasumise või teise osamakse väidetava tasumise ajal. Kuivõrd tunnistaja ise reaalselt kostjaga salongis sees kaasas ei olnud, ei ole tunnistaja ütlustega tegelikult tõendatud, et kostja tasus OÜ-le V teise osamakse summas 16 000 krooni.
5. Kostja on ühtlasi väitnud, et ta ei saanud ettemaksu tasumise kohta kassa sissetuleku orderit, kogu tehing oli nö mitteametlik ja sularahas tasumise tingimusel sai kostja allahindlust. Vastavad kostja väited on jäänud tõendamata ega tõenda ka kogumis kostja poolt teise osamakse tasumise fakti. Asjas üle kuulatud teine tunnistaja AN(kohtuistungi protokoll 07.02.2011.a toimiku lk 9597) väitis OÜ V endise juhatuse liikmena, et isegi siis, kui klient tasus sularahas, tuli OÜ-l V tasuda käibemaksu, kuna ettevõte oli käibemaksu kohustuslane. Käibemaksu kohustuslase number oli kirjas lepingus ning lepingus oli tasumisele kuuluv summa toodud koos käibemaksuga. OÜ V ja kostja vahel sõlmitud lepingust (toimiku lk 14) nähtub töövõtja käibemaksukohustuslase registri number. Samuti on käibemaks välja toodud kostjale esitatud arvel (toimiku lk 15), mille kostja tasumata jättis. Seega ei ole kostja oma vastuväiteid tõendanud. Ükski teine käesolevas asjas kogutud tõend ei tõenda kostja poolt teise osamakse tasumist OÜ-le V summas 16 000 krooni.
6. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta täitis oma rahalise kohustuse nõuetekohaselt ehk tasus teise osamaksu summas 16 000 krooni, tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. OÜ V on loovutanud hagejale oma nõude kostja vastu ning kostjale on nõude loovutamisest teatatud (toimiku lk 16). Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja mõista 16 000 krooni ehk 1022,59 eurot. 32. Hageja nõudis kostjalt ka viiviste väljamõistmist

§ 113lg 1 alusel.

Hageja soovis, et kostjalt mõistetaks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 4 763,66 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis

§ 113

lõikes 1 toodud määras ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 7% aastas põhinõudelt alates hagi esitamisest 26.04.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduses toodud arvestuse kohaselt on hageja alustanud viivise arvestamist 02.04.2007.a ehk OÜ V poolt kostjale esitatud teise osamakse arve tasumise tähtajast alates. Kostja ei ole hageja viivise nõudele ega viiviste arvestusele vastuväiteid esitanud. 33.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas.

§ 94

lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühtlasi sätestab TsMS § 367, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 304,45 eurot (ehk 4763,66 krooni) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress + 7% aastas põhinõudelt summas 1022,59 eurot ehk 16 000 krooni alates hagi esitamisest 26.04.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik