KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2011, Tallinn Haldusasja number 3-07-1124

), läbi vaatama tema taotluse

1. klassi vastu võtmiseks, jättes seejuures tähelepanuta õpilaste vastuvõtu korra p 2.2.
2. Kaebaja leidis, et

ei sisalda volitusnormi, mis võimaldaks gümnaasiumisse vastuvõtmiseks kehtestada täiendavaid nõudeid või kriteeriume. Otsuse aluseks olev „Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtu kord“ (kinnitatud Tallinna Haridusameti 28.02.2007 käskkirjaga nr 12/116p) on õigusvastane ning muudab seetõttu õigusvastaseks ka vaidlustatud otsuse. Vastuvõtu korras ei sätestata objektiivselt hinnatavaid kriteeriume ning sellele tuginemine ei taga võrdset kohtlemist ega ole läbipaistev.

1. Gustav Adolfi Gümnaasium tagastas 29.06.2007 otsusega nr 33-v K. Aaviku
2. klassi vastuvõtmise avaldusele lisatud põhikooli lõputunnistuse ja hinnetelehe ning teatas, et K. Aavik pole vastavalt GAG vastuvõtu korra § 2 lg-le 1.5 arvatud õpilaskandidaatide nimekirja, kuna teised kandidaadid sooritasid märtsis
3. a sisseastumiskatsed edukamalt, kohtade arv klassis on piiratud ja
4. klassid on komplekteeritud.
5. Ken Aavik esitas 03.08.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-071565), milles palus tühistada GAG 29.06.2007 otsuse, kohustada vastustajat arvama kaebaja GAG õpilaskandidaatide hulka ning võtma teda vastu
6. klassi. Vaidlustatud otsuse aluseks olev kooli vastuvõtu kord on õigusvastane, mis tingib ka otsuse enda õigusvastasuse. Otsus on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega ja kaalutlusreeglitega. Eiratud on seaduse reservatsiooni põhimõtet.
7. Tallinna Halduskohus liitis 16.08.2007 määrusega haldusasjad nr 3-07-1124 ja 3-071565 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-07-1124). Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 08.08.2007 määrusega haldusasjas nr 3-07-1124 K. Aaviku esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas vastustajat pärast kaebaja poolt kooli vastuvõtmiseks vajalike dokumentide esitamist otsustama kaebaja GAG-sse vastuvõtmine hiljemalt 27.08.
8. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja on õpilaskandidaatide nimekirja koostamisel eiranud

§ 28

. Gümnaasiumisse kandideerivate õpilaste pingerea koostamisel tuleb lähtuda põhikooli lõpueksamite tulemustest ja keskmisest hindest ning ainult juhul, kui õpilaste piirarvu piiril olevatel kandidaatidel on samaväärsed tulemused, arvestatakse märtsis

1. a toimunud kirjalike katsete tulemusi.
2. Gustav Adolfi Gümnaasium keeldus 28.08.2007 otsusega K. Aavikut
3. klassi vastu võtmast. Arvestades ringkonnakohtu määruse erinevaid tõlgendusvõimalusi, kasutas GAG kolme erinevat metoodikat, võttes aluseks 10.b ja 10.d klassi kandideerinute põhikooli eksamite tulemusi ning aastahindeid, ja jõudis järeldusele, et ükski metoodika ei anna tulemust, mis võimaldaks

§-dele 22 ja 28 tuginedes K. Aavikut kooli vastu võtta. Otsusele lisati ka CD-plaat kandideerinute tulemustega, mis olid isikuandmete kaitse seaduse §-st 5 ning § 6 p-dest 2 ja 3 lähtuvalt varustatud koodidega, kuid võimaldasid hinnata K. Aaviku positsiooni pingereas.

1. Ken Aavik esitas 28.09.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-071898), milles palus tühistada GAG 28.08.2007 otsuse ning kohustada teda vastu võtma GAG
2. klassi õpilaseks või kohustada kooli kaebaja taotlust gümnaasiumisse vastuvõtmiseks uuesti läbi vaatama, arvestades kohtuotsuse põhjendusi. Kaebaja seaduslik esindaja esitas 26.06.2007 GAG-le taotluse kaebaja vastuvõtmiseks
3. klassi. Enne kaebaja taotluse üle 2

§ 28

ning haridus- ja teadusministri 06.12.2005 määruse nr 52 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord“ § 2 lg-t 2 ning järgis vääralt Tallinna Ringkonnakohtu 08.08.2007 määruses antud juhiseid.

1. Tallinna Halduskohus liitis 08.10.2007 määrusega haldusasjad nr 3-07-1124 ja 3-071898 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-07-1124).
2. Kaebaja täpsustas halduskohtu 05.11.2007 istungil, et palub tühistada GAG 12.04.2007, 29.06.2007 ja 28.08.2007 otsused ning kohustada vastustajat arvama kaebaja GAG
3. klassi õpilaskandidaatide hulka ilma täiendavate katseteta. Kaebaja loobus halduskohtu 17.03.2008 istungil kohustamisnõudest ning taotles üksnes vaidlustatud otsuste õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist. Tallinna Halduskohus lõpetas 03.04.2008 määrusega menetluse GAG-le ettekirjutuste tegemise nõuete osas.
4. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.04.2008 otsusega kaebused, tunnistas õigusvastaseks ning tühistas vaidlustatud otsused kaebaja kohta tehtud osas ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 23 090 krooni (sh 80 krooni riigilõivu). Kohus leidis, et
5. klassi õpilaskandidaatide nimekirja saab koostada alles pärast põhikooli lõpetamise tulemuste selgumist. Kool peab kandideerivad õpilased seadma pingeritta põhikooli lõpueksamite tulemuste ja keskmise hinde alusel ning üksnes õpilaste piirarvu piiril olevate õpilaskandidaatide ühesuguste tulemuste korral saab arvestada varasemate katsete tulemusi. GAG veebilehel 12.04.2007 avalikustatud nimekiri on vastuolus

§-ga 28 ning haridus- ja teadusministri määruse nr 52 § 4 lg-ga

1. GAG 29.06.2007 kiri on haldusakt, millega jäeti rahuldamata avaldus kaebaja
2. klassi vastuvõtmiseks. Seeläbi rikuti kaebaja õigust kandideerida ja olla kooli vastu võetud. GAG 29.06.2007 ja 28.08.2007 otsustes esitatud põhjendused ei vastanud tegelikule olukorrale, kuna nimetatud kuupäevadel polnud
3. klassid GAG-s komplekteeritud. Viimatinimetatud otsused on vastuolus

§-ga 28 ning haridus- ja teadusministri määruse nr 52 § 4 lg-ga

2. Gustav Adolfi Gümnaasium esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata.
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.09.2008 otsusega GAG apellatsioonkaebuse osaliselt, jättes halduskohtu otsuse muutmata osas, millega tühistati GAG 28.08.2007 otsus ning mõisteti välja õigusabikulud 7000 krooni ulatuses. Ülejäänud osas tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et GAG, mitte kooli pidaja (kohaliku omavalitsuse üksus), on asjas õige vastustaja. Gümnaasiumil on ainupädevus otsustada õpilase kooli vastuvõtmise üle. Olles vastavas haldusmenetluses teovõimeline, omab kool ka teovõimet osaleda halduskohtumenetluses vastustajana (vt Riigikohtu 27.10.1995 määrus nr III-3/1-29/95).

§-de 22 ja 28 tõlgendamise osas jäi ringkonnakohus oma 08.08.2007 määruses esitatud seisukoha juurde. Praktiline vajadus selekteerida õpilasi erikallakuga klasside jaoks (s.o õpilaste erinevate võimete ja huvidega arvestamine) võib küll tegelikkuses esineda, kuid kool ei saa tegutseda vastuolus seadusega.

§ 28

kohaselt toimub gümnaasiumisse vastuvõtt põhikooli lõpetamise tulemuste alusel.

§ 22annab haridus- ja teadusministrile volituse 3

§-de 22 ja 28 tõlgendus, mille kohaselt on täiendavate katsete läbiviimine erandina lubatud, kuid

§-de 22 ja 28 rakendamine ei saa toimuda viisil, mis üldse välistab gümnaasiumisse astumisel põhikooli lõpetamise tulemuste arvestamise. Gümnaasiumides, mis pakuvad küll süvaõpet (reaalaine, keeled vms), kuid milles õppimine ei eelda tavapärasest riiklikust õppekavast väljuvate erioskuste olemasolu, pole täiendavate sisseastumiseksamite tegemine põhjendatud. Koolil on võimalik vajadusel vastuvõtu korras reguleerida, et teatud konkreetsete õppeainete tulemusi arvestatakse nt mingi koefitsiendiga. Kohus tõlgendab seadust ise ega ole seotud haridus- ja teadusministri 02.11.2007 vastuses esitatud tõlgendusega

§-dele 22 ja

1. Menetlusvälise isiku seisukohti ei pea kohus ka otsuses analüüsima ning ümber lükkama. GAG 12.04.2007 ja 29.06.2007 otsused on antud vastuvõtu korra alusel. Vastuvõtu kord on üldkorraldus, mida on võimalik halduskohtus vaidlustada. Kuna kaebaja ei ole vastuvõtu korda vaidlustanud, ei ole halduskohtul võimalik tühistada kehtiva üldkorralduse alusel antud ja sellega kooskõlas olevaid haldusakte. Halduskohus oleks pidanud kaebajale vastuvõtu korra vaidlustamise vajadust selgitama, kuid on jätnud uurimispõhimõttest tuleneva selgitamiskohustuse täitmata, mistõttu tuleb otsus vastavas osas tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus peab andma kaebajale võimaluse vaidlustada vastuvõtu korda, kaasama vastustajana menetlusse Tallinna Haridusameti ning lahendama vastava kaebuse tähtaja küsimuse. Halduskohus tühistas õigesti GAG 28.08.2007 otsuse, sest selle tegemise ajal ei saanud kõik klassid olla komplekteeritud. Vastuvõtu korra kohaselt tuli avaldused gümnaasiumisse vastuvõtmiseks koos põhikooli lõputunnistusega esitada hiljemalt 28.06.
2. Vastustaja korraldas 28.08.2007 täiendavad katsed
3. klasside vabadele kohtadele. Seega arvestas vastustaja 28.08.2007 otsuse tegemisel pingeridade koostamisel õigusvastaselt ka nende õpilaste tulemustega, kes tegelikkuses kooli vastuvõtmiseks avaldust ei esitanud.
4. Gustav Adolfi Gümnaasium esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
5. Riigikohus rahuldas 19.01.2009 otsusega nr 3-3-1-85-08 GAG kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas ringkonnakohtu 02.09.2008 otsuse osas, milles asi saadeti uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Selles osas saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäi ringkonnakohtu otsus muutmata.

§ 28

sätestab, et gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Haridusministri 24.12.2001 määruse nr 75 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 10 lg-st 1 tuleneb, et põhikooli lõpetamise tulemuste all mõeldakse õppeainete aastahindeid ja lõpueksamite hindeid. Sama näeb ette haridus- ja teadusministri 03.12.2008 määruse nr 70 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kord“ § 12 lg 1. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (põhiseaduse § 3). Määrusandluse puhul tähendab nimetatud säte täitevvõimu jaoks kohustust 4

§ 22

annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks.

§ 22

ei kujuta endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks

§s 28 sätestatust erinevaid tingimusi (vt Riigikohtu 22.03.2001 otsus nr 3-4-1-5-01, p-d 15, 16).

§-st 22 ei tulene ka edasivolitamise õigust, mis võimaldaks koolil ja kooli pidajal (kohaliku omavalitsuse üksusel) kehtestada kooli vastuvõtu sisulisi tingimusi ja kooli vastuvõtu korda (vt HMS § 91 lg 1). Seega ei võimalda kehtiv regulatsioon gümnaasiumisse vastuvõtmiseks kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel lähtuda muudest tingimustest peale põhikooli lõpetamise tulemuste (

§ 28

). Kooli vastuvõtu korras ilma vastava volitusnormita sätestatud muudest vastuvõtutingimustest lähtumine ei ole õiguspärane. Kehtiva õigusega ei ole kooskõlas ka ringkonnakohtu seisukoht, et sisseastumiskatsed on õigustatud erikallakuga (nt muusikakallakuga) koolides ning süvaõppe puhul võib gümnaasium arvestada mõnede ainete tulemusi koefitsiendiga või omistada osadele põhikooli lõpetamise tulemustele kandidaatide paremusjärjestuse koostamisel teistest erinevat kaalu. Ringkonnakohus ei pidanud arvestama Haridus- ja Teadusministeeriumi tõlgendusega

§dele 22 ja 28. Ringkonnakohtu poolt asja uueks arutamiseks halduskohtule saatmine oli põhjendamatu. Arvestades Riigikohtu tõlgendust

§-de 22 ja 28 kohta ning järeldust, et GAG-l puudus pädevus õpilaste vastuvõtu korras kooli vastuvõtmise tingimusi sätestada, on tühistamiskaebused võimalik lahendada ka üldkorraldust vaidlustamata. Selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. GAG 29.06.2007 kiri on haldusakt. Munitsipaalkooli vastuvõtmist otsustades täidab kool avalik-õiguslikku ülesannet. Haldusaktiks on kohtupraktikas peetud iga otsustust, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele, sõltumata sellest, kas see on vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01). Kooli otsustus kooli vastuvõtmise või vastuvõtmata jätmise kohta on haldusakt ka siis, kui see ei vasta haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. GAG 28.08.2007 otsuse õigusvastasuse osas nõustus Riigikohus ringkonnakohtu seisukohaga ning jättis nimetatud osas GAG kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kuna ringkonnakohus pole võtnud seisukohta GAG 12.04.2007 ja 29.06.2007 otsuste õiguspärasuse osas ja kassatsioonkaebuse oli esitanud GAG, ei pidanud Riigikohus võimalikuks teha asjas ise uut otsust, vaid tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 15. Gustav Adolfi Gümnaasium palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebused rahuldamata, samuti mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Halduskohus kohaldas ebaõigesti

§ 22

ja § 28 ning jättis põhjendamatult tähelepanuta Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuse teabenõudele, mis puudutas nimetatud sätete tõlgendamist. Kumbki säte ei nimeta gümnaasiumisse sisseastumise alusena põhikooli lõpetamise keskmise hinde ja eksamite tulemuste põhjal moodustatud pingerida.

§-s 28 ei ole „põhikooli lõpetamise tulemuste“ puhul tegemist keskmise hindega. Põhikooli 5

§ 17

lg-s 2 sätestatud kohustus tagada soovijatele võimalus keskhariduse omandamiseks ei tähenda, et koolid peavad vabade kohtade olemasolul võtma vastu iga avalduse esitaja, vaid üksnes seda, et põhiharidusega isikule tuleb tagada õppimisvõimalus gümnaasiumiastmes isegi juhul, kui õpilasel ei õnnestu täita ühegi gümnaasiumi sisseastumise tingimusi. Kehtiv õigus võimaldab

1. klassi õpilaskandidaadid varem välja selgitada, kuid gümnaasiumi vastu saab õpilased võtta alles pärast põhikooli lõpetamise tulemuste selgumist. GAG ei ole rikkunud K. Aaviku subjektiivseid õigusi, sest puudub kohustus õpilaste vastuvõtmiseks pelgalt avalduse alusel ning asja lahendamisel kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja lõpueksamite, põhikooli keskmise hinde ja katsete tulemused ei olnud piisavalt head kooli vastuvõtmiseks. Kaebaja õigusi puudutasid vaid 12.04.2007 avaldatud koolikatsete tulemused ning 01.05.2007 avaldatud õpilaskandidaatide nimekiri. GAG 29.06.2007 kiri ei ole haldusakt, mida kohus saaks tühistada, sest see ei tekita, muuda ega lõpeta K. Aaviku õigusi. Halduskohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta ka väite, et kool ei ole haldusorgan ega saa seetõttu olla menetlusosaline. Vastustajaks käesolevas halduskohtumenetluses peaks olema kooli pidaja, st kohaliku omavalitsuse üksus (konkreetselt Tallinna Haridusamet), mitte kool ise (vt Riigikohtu 14.05.2007 otsus nr 3-3-1-16-07).
2. Ken Aavik vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. GAG ei ole vaidlustatud otsuste vastuvõtmisel

§-ga 28 üldse arvestanud ja etteheited nimetatud sätte alusel halduskohtu poolt valitud metoodika põhjendamatusele ei oma tähtsust. Asjakohatu on väide, et kohtu tõlgendus ei arvesta õpilaskandidaatide eripära ja põhjustab muid korralduslikke probleeme. Koolidel on õigus kehtestada gümnaasiumiastmesse astumise kord vastavalt määrusele nr 52, kuid on iseküsimus, mida selles korras sätestada tohib. Kehtiv õigus nn eliitkoole ette ei näe ja kool ei saa vastupidist ka omal äranägemisel kujundada. Ebaõige on väide, et kaebaja ei vastanud oma võimetelt esitatud nõuetele ega oleks ühegi arvestusmetoodikaga mahtunud komplekteeritavate gümnaasiumiklasside nimekirja. Kaebaja põhikooli lõpuhinnete keskmine on 4,77, millega ta oleks 126 vastuvõetu hulgas nimekirjas 62. kohal. Haridus- ja teadusministri arvamus

tõlgendamise kohta ei ole tõend ning halduskohus ei pidanud seda analüüsima.

§ 28

ignoreerimine juba konkursi algetapis loob eelduse niisuguse konkursi tulemuste õigusvastasusele. Määruse nr 52 § 3 lg 2 ei anna koolile volitust sisseastumise korraldust reguleerides kehtestada

§-s 28 sätestatud põhimõtet eiravat vastuvõtu korda. Kuivõrd vastuvõtmisel on esmajärjekorras määravad põhikooli lõpetamise tulemused, ei saa enne põhikooli lõpetamise tulemuste selgumist kindlaks määrata ka õpilaskandidaatide nimekirju ning vastuvõtmisel saavad katsed olla üksnes täiendavaks valikukriteeriumiks. Erikallakuga koolide ja klasside osas peab lahenduse andma seadusandja ning selleks ei piisa

§-s 22 sätestatud üldsõnalisest volitusnormist. Kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud seeläbi, et vaatamata vabadele kohtadele

1. klassides ning kaebaja poolt avalduse esitamisele ei võimaldatud kaebajale vaba kohta. Ekslik on seisukoht, et gümnaasiumi vastuvõtmiseks pole vaja taotlust esitada, määruse nr 52 § 4 lgs 1 on selline vastuvõtmise eeldus selgelt sätestatud. Kuigi kaebaja on objektiivsetel põhjustel loobunud kohustamisnõudest, on tal vaidlustatud otsuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks põhjendatud huvi võimalikult esitatava kahjunõude näol (õigusabikulud ja teises tasulises koolis hariduse omandamisega kaasnenud kulud). Sõltumata GAG 29.06.2007 kirja vormist on tegemist vastusega kaebaja 26.06.2007 taotlusele
2. klassi vastuvõtmise kohta ning kirja 6

§-de 22 ja 28 tõlgendamise kohta ning järeldust, et „GAG-l puudus pädevus õpilaste vastuvõtu korras kooli vastuvõtmise tingimusi sätestada“ (tegemist on ilmse eksitusega ning kontekstist lähtuvalt on silmas peetud siiski seda, et Tallinna Haridusametil puudus pädevus kehtestada GAG õpilaste vastuvõtu korras täiendavaid tingimusi kooli vastuvõtmiseks), on võimalik hinnata vaidlustatud otsuseid ja lahendada tühistamiskaebused ka seaduse ning haridus- ja teadusministri 06.12.2005 määruse nr 52 alusel ilma üldkorraldust vaidlustamata. Selles osas tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsusest juhindudes ei saa asja uuel läbivaatamisel enam kahtlust olla ka selles, et GAG on asjas õige vastustaja (sh tulenevalt asjaolust, et Riigikohus ei pidanud üldkorralduse vaidlustamist käesolevas asjas tingimata vajalikuks) ning kohus ei ole õiguse tõlgendamisel seotud ka vastava õigustloova akti eelnõu ettevalmistanud haldusorgani seisukohtadega, mistõttu ringkonnakohus neid küsimusi täiendavalt ei käsitle. Eelnevast nähtuvalt tuleb ringkonnakohtul käesolevas otsuses kontrollida veel üksnes GAG 12.04.2007 ja 29.06.2007 otsuste õiguspärasust, lähtudes Riigikohtu poolt

§-dele 22 ja 28 antud tõlgendusest. 18. Riigikohus asus 19.01.2009 otsuses (p 17) seisukohale, et

§ 28

ja haridusministri 24.12.2001 määruse nr 75 § 10 lg 1 koostoimest tulenevalt on

§-s 28 „põhikooli lõpetamise tulemuste“ all silmas peetud õppeainete aastahindeid ja lõpueksamite hindeid. Samuti leidis Riigikohus nimetatud otsuses (p 18), et

§ 22

ei anna haridus- ja teadusministrile pädevust kehtestada

§-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi gümnaasiumisse vastuvõtmiseks ega tulene nimetatud volitusnormist edasivolitamise õigust, 7

(kehtetu alates 01.09.2010) § 28 nägi ette, et gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel ning § 22 andis haridus- ja teadusministrile volituse kehtestada põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste vastuvõtmise, ühest koolist teise ülemineku, koolist lahkumise ja väljaheitmise kord. Nimetatud korra kehtestas haridus- ja teadusminister 06.12.2005 määrusega nr 52. Määruse nr 52 § 3 lg-d 1 ja 3 nägid ette, et kooli vastuvõtu korra kinnitab kooli pidaja ning vastuvõtu korras määratakse vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, vastuvõtu korraldus, muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud ning vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise kord. Ka määruse nr 52 § 2 lg-test 2 ja 3 tulenes, et gümnaasiumiastmele vastuvõtmist võib vastavalt § 3 alusel kehtestatud kooli vastuvõtutingimustele taotleda põhihariduse või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandanud isik ning isiku kooli vastuvõtmise otsustab kooli direktor (juhataja) vastavalt kooli vastuvõtu korrale. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste vastuvõtu kord kinnitati Tallinna Haridusameti 28.02.2007 käskkirjaga nr 1-2/116p, milles sätestati muu hulgas (p-d 2.2.3–2.2.6)

§-ga 28 võrreldes täiendavad tingimused erineva õppesuunaga

1. klassidesse astujatele.
2. GAG 12.04.2007 ja 29.06.2007 otsused on antud GAG õpilaste vastuvõtu korra alusel. Vastuvõtu korra p 1.7 kohaselt otsustab õpilase kooli vastuvõtmise kooli direktor vastavalt kooli vastuvõtu korrale. Korra p 2.2.8 näeb ette, et
3. klasside õpilaskandidaatide nimekiri avalikustatakse kooli koduleheküljel hiljemalt nädala jooksul peale suulisi vestlusi. Mõlema otsuse tegemisel võeti korra p 2.2.7 kohaselt aluseks praktilised tööd ja vestluse tulemused ning klassitunnistusel olevad hinded, mitte aga üksnes põhikooli lõpetamise tulemused

§ 28tähenduses (s.o õppeainete aastahinded ja lõpueksamite hinded).

21. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud Tallinna Haridusameti 28.02.2007 käskkirja nr 12/116p, mistõttu ringkonnakohtul puudub võimalus nimetatud käskkirja õiguspärasust kontrollida ning seda tühistada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist ka tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 järgi, mis oleks kehtetu algusest peale ega saaks tuua kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (HMS § 63 lg 1). Kuigi Riigikohtu seisukohtadest

§-de 22 ja 28 osas järeldub üheselt, et nimetatud käskkiri on antud pädevust ületades, ei saa pädevuse puudumist sellele vaatamata pidada ilmselgeks (vt Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-2103, p 13) ja haldusakti seega tühiseks ehk automaatselt kehtetuks. Pädevuse puudumise ilmselguse välistab antud juhul

§ 22

alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 06.12.2005 määruse nr 52 § 2 lg 2 ja § 3 lg 3, millega võimaldati kooli pidajal kehtestada ka kooli vastuvõtmisel esitatavad nõuded. Asjaolu, et kooli pidajal puudus õigus kehtestada täiendavad tingimused gümnaasiumisse sisseastumiseks võrreldes

§-s 28 sätestatuga, ei 8

§-s 28 ja haridusministri 24.12.2001 määruse nr 75 § 10 lg-s 1 sätestatut eirates, on tegemist õigusvastaste otsustega ja need tuleb kaebaja õigusi rikkuvas osas tühistada. Kuna GAG lähtus 12.04.2007 ja 29.06.2007 otsuste vastuvõtmisel ebaõigesti

§-s 28 nimetamata tingimustest ning täiendavate tingimuste kehtestamiseks ei andnud kooli pidajale volitust ka

§ 22

, siis olid vaidlusalused otsused õigusvastased ja kuulusid kaebajat puudutavas osas tühistamisele, mida halduskohus on ka õigesti teinud.

1. Eelneva põhjal ja HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel jääb Gustav Adolfi Gümnaasiumi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.04.2008 otsus muutmata.
2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus rahuldatakse tervikuna (kohustamistaotlusest loobumisest ei saa halduskohtusse pöördumise eesmärki arvestades järeldada, et kaebus rahuldatakse üksnes osaliselt), peab menetluskulud kandma vastustaja. Tallinna Halduskohus mõistis GAG-lt K. Aaviku kasuks välja menetluskulud 23 090 krooni (sh riigilõiv 80 krooni). Apellatsioonimenetluses on K. Aavik taotlenud menetluskulude (õigusabikulud) väljamõistmist 15 045 krooni (II kd, tl 86-90). Tallinna Ringkonnakohus märkis juba 02.09.2008 otsuses, et nimetatud menetluskulude kandmine ei ole tõendatud (vrd Riigikohtu 25.03.2008 otsus nr 3-3-1-5-08, p 18; lisaks viimati 20.09.2010 otsus nr 3-3-1-50-08, p 15) ning nimetatud osas jäävad menetluskulud HKMS § 93 lg 1 alusel välja mõistmata. Kassatsioonimenetluses taotles K. Aavik õigusabikulude vastustajalt väljamõistmist kogusummas 35 105 krooni (II kd, tl 132-139 ja tl 152-155, tl 166-169). Esitatud on menetluskulude nimekirjad, advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega ning õigusabikulude tasumist kinnitavad maksekorraldused. Seega on kaebaja kassatsiooniastme menetluskulude kandmine nõuetekohaselt tõendatud. Asja uuel läbivaatamisel apellatsioonimenetluses taotles K. Aavik õigusabikulude vastustajalt väljamõistmist 480 eurot. Esitatud on menetluskulude nimekiri, advokaadibüroo arve koos spetsifikatsiooniga ning õigusabikulu tasumist kinnitav pangakonto väljavõte. Nimetatud menetluskulu kandmine on õigeaegselt ja nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et haldusasja mahtu ja vaidluse all olnud õiguslike küsimuste keerukust arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kassatsiooniastme õigusabikulud välja mõista üksnes osaliselt. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse, et kaebaja esindaja poolt Riigikohtule 04.12.2008 täiendavalt esitatud seisukohad (II kd, tl 158-165) ei käsitle ligikaudu pooles ulatuses üldse kassatsiooniastmes vaidluse all olnud küsimusi, vaid puudutavad üksnes kaebaja õigusabikulude kantuse hindamist ehk tegemist oli sisuliselt vastukassatsioonkaebuse elementidega menetlusdokumendiga, mille esitamise võimalust ei ole halduskohtumenetluses ette nähtud. Ringkonnakohus peab kaebaja kassatsiooniastme õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks 20 000 krooni (1 278,23 euro) ulatuses ning mõistab need vastustajalt välja. Ülejäänud osas jäävad kaebaja kassatsiooniastme menetluskulud HKMS § 93 lg 5 alusel tema enda kanda. Apellatsiooniastmes asja uuel läbivaatamisel kantud õigusabikulu 480 eurot on 9