2-09-65700 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-65700 Määruse kuupäev Narva, 29. märtsil 2011.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Narva linna avaldus P K kinnisesse asutusse paigutami
– s sätestatud korras on temalt vabaduse võtmine PS § 20 tähenduses (Riigikohtu otsus 02.03.2007 3-2-1-145-06), saab sekkumine olla õigustatud ainult juhul kui muu vähim sekkumise määr on olnud ebapiisav isiku enda ja avaliku huvi kaitseks 11
(13)2-09-65700 Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi järgmistel asjaoludel: kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ja psüühikahäire tõttu ohustab isik iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut, ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (§ 19 lg 1 p 1), hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik (§ 19 lg 1 p 2), varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõue kasutamine ei ole võimalik (§ 19 lg 1 p 3). Kuna isiku kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt tema põhiõigusi, eeldab kinnisesse asutusse paigutamine seda, et isik on reaalselt ohtlik kas endale ja/või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõendite ja menetlusosaliste selgituste põhjal leiab kohus, et P K ohtlikkus on tõendatud alljärgnevate asjaolude ja tõenditega: 28.03.2011 ekspertiisi akt nr 49; Narva linna esindaja 25.03.2011 seletused; kohtu kontakt P. K (menetlustoimingu protokoll 21.03.2011). 19. Kohus leiab, et antud juhul on täidetud isiku kinnisesse asutusse paigutamise materiaalsed eeldused: tõendatud isiku ohtlikkus enesele ja teistele, tema vaimne häire ja asjaolu, et muud abinõud on osutunud ebapiisavaks. Hinnates vajadust isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse, hindab kohus ohtlikkuse kõrval ka nii isiku enda toimetulekupotentsiaali kui ka tema sotsiaalse lähivõrgustiku võimelisust isiku enda ja teiste isikute turvalisuse/heaolu tagamiseks. Tuginedes asjas kogutud tõenditele: avaldaja esindaja arvamusele ja eestkostja seisukohale, ekspertiisiaktile ning psühhiaatri arvamusele leiab kohus, et P K ise ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu enda elu korraldama. Eeltoodut tulenevalt maakohus leiab, et Narva Linnavalitsuse avaldus kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks tuleb rahuldada, sest P K põeb kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul (F20.00 RHK -10 järgi). Haiguse sümptomaatika on püsiv. Haiguskriitika on puudulik ja uuritaval puudub sisuline koostöö ravi osas. Ambulatoorse raviarsti poolt otstarbekaks peetud ööpäevaringse hoolduse teenuse kasutamisest ta keeldub. Väljaspool hooldekodu on tõenäoline kiire ravist loobumine ning psühhoosi ägenemine koos ohtlike käitumistega. Kohus hinnanud kõiki tõendeid koostoimes, leiab, et P K kinnisesse asutusse paigutamisele muid alternatiive ei ole. Vastavalt
§ 538lg 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui 1 (üheks) aastaks määruse tegemisest arvates. Kohus 12
(13)2-09-65700 on seisukohal, et P K tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg pikendada üheks aastaks, s.o kuni 29.03.2012 (kaasaarvatud). P K on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu või julgeolekut ning muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 173
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
§ 172
lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
§ 172
lg 3 esimese lause järgi isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kuna Viru Maakohtu 10.03.2011.a kohtumäärusega määrati kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis
§ 172lg 3 esimese lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel
,
§-dest 533-539¹, 541-543, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 13
(13)