) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus möönab, et kuigi kompromisslepingu p-is 4 (tl 186) märgitud kokkuleppe näol võib tegemist olla mittetäieliku kohustusega, mille täitmist ei saaks tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg-st 1 nõuda, võib seda käsitleda tingimusena, mille saabumisel on kostjal hageja kohustusele korrespondeeruvat õigust võimalik realiseerida ning kokkulepet saab pidada täidetavaks. Kohus leiab seega, et kompromissi on võimalik täita. 6.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse 2-09-12170 rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 21.04.2010. a määrusega rahuldas kohus AK taotluse menetlusabi saamiseks, vabastas AK täielikult riigilõivu 13 700 krooni tasumisest ning kohustas AKt tasuma riigilõivu 13 800 krooni ulatuses kuue kuu jooksul igakuise maksena summas 2 300 krooni. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja hagiavalduse esitamisel vabastas, riigi tuludesse välja mõistmata. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv osas, mille tasumisest kohus AK hagiavalduse esitamisel vabastas, riigi tuludesse välja mõistmata ning AK tuleb vabastada ka riigilõivu täies ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest riigilõivu tasumata osas, so 1 610.57 euro (so 25 200 krooni) ulatuses. 7.
lg 1 p 3 järgi võib kohus menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. 10.02.2010. a määrusega rahuldas kohus N K riigi õigusabi taotluse ning määras anda N K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks vabastada N K menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, mistõttu tuleb N K vabastada kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 8.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kohtule esitatud kompromissis kokku, et lühendavad käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Kaija Kaijanen Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.