Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue
lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja teostatud tööde eest nõutav nõude suurus tuleneb asja materjalidele lisatud teostatud tööde vastuvõtu aktide (I kd, tlk 17 ja 19) alusel vormistatud arvetest (I kd, tlk 18 ja 20) ja materjali eest (I kd, tlk 21). Käesolevas asjas omab vaheaktide allkirjastamine tähtsust eelkõige selleks, et tuvastada, kas töövõtja poolt on teostatud vaheaktis märgitud tööde maht ja millal tekkis tellijal kohustus tasuda töövõtjale vahetapi jooksul teostatud tööde eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus, et teostatud tööde aktid on allkirjastatud tellija projektijuhuna töötanud isiku poolt. Kostjad on asjas väitnud, et allkirja tööde vastuvõtuaktile ei ole andnud selleks õigustatud isik. Kostjad viitavad, et töövõtulepingu p- s 12 leppisid pooled kokku, et tellija poolt on vastutavaks kontaktisikuks ÜL. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 133 lg 3 kohaselt kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, loetakse, et talle on teada need asjaolud, mida teab kohustuse täitmisel kasutatav isik, kui asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Käesolevas asjas on kostja esitanud hinna alandamise tahteavalduse
lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
lg-st 1 tulenevalt on võimalik hinda alandada kui puudustega täitmine on reaalselt vastu võetud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja ei teostanud kõiki hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud töid. Hageja väidetel keeldus ta lepingut edasi täitmast, kuni kostja tasub vaheaktide alusel esitatud arved. Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et leping on lõppenud. Kostja OÜ M on hinna alandamise tahteavalduses märkinud kohase täitmise väärtusena hinna kroonides, mis on sama suur kui hageja nõutav põhinõue, s.o. teostatud töö ja materjali eest, kokku. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et vaheaktides märgitud tööde maht teostati, samuti kasutati tööde tegemiseks Arves nr 1886 seeria B märgitud materjali. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et teostatud tööde aktides märgitud ajaks oli hageja poolt nimetatud mahus töö tehtud, ning aktid on allkirjastatud OÜ M projektijuhi poolt, siis omab kohtu arvates asja lahendamisel tähtsust eelkõige see, kas töö olid tehtud nõuetekohaselt. Kostjate väidete kohaselt ei vasta hageja tehtud töö lepingutingimustele. 4 Asja materjalidele lisatud XXX laokompleksi projekti (I kd, tlk 193) kohaselt on kogu hoone projekteeritud lint- ja kohtvundamentidele. Vundamendid on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist. Hoone põrand rajatakse tihendatud liiva ja killustikalusele. Laoosa raudbetoonpõrand on raudbetoonist, paksusega 200 mm. Hinnapakkumise, mis on hageja ja OÜ M vahel sõlmitud lepingu lisa (I kd, tlk 16), kohaselt kohustus hageja tegema põrandad betoonipaksusega 200 mm, metallfiibri sisaldusega 38 kg/m2 kohta. Asja materjalidest nähtub, et kostjad on, esitades oma väited selle kohta, et tehtud töö väärtus koos puudustega on 0 krooni st. väärtusetu, lähtunud asjatundja arvamusest (I kd; tlk 262268) märgitud seisukohast, et hageja poolt teostatud betooni keskmine paksus on 15,6 cm. Seejuures on asjatundja lähtunud teise isiku seletustest (I kd; tlk 267) betoonipaksuse osas, kuna asjatundja poolt tehtud põranda ülevaatuse ajal oli osa hageja poolt tehtud põrandast (ruum, mis oli antud rendile AS-ile IE) teise isiku poolt ümber tehtud. Nagu nähtub, asja materjalidele lisatud ekspertiisiaktis olevatelt fotodelt (II kd; tlk 78 ja 79), mõõdeti eksperdi poolt hageja tehtud betoonpõranda paksuseks vahemik 21,5-17,5 cm. Seega tuleb asuda seisukohale, et asjatundja järeldus sellest, et AS IE ruumides vajas põrand ümber tegemist ei ole veenev. Eksperdi arvamusest (II kd; tlk 83) järeldub, et ekspert möönab põrandate ümberehitamise vajadust AS-ile IE renditud ruumides. Samas nähtub eksperdi arvamusest, et lepingujärgne põrandakonstruktsioon ei vastanud tegelikele koormustele, kuna IE AS poolt renditavat ruumi kasutatakse rasketehnika (metsa- ja suured ehitusmasinad) jaoks.
lg 3 järgi töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali võieeltöid piisavalt kontrollis. Nagu nähtub asja materjalidele lisatud hoone projektist olid põrandad ruumides, mis hiljem renditi AS-ile IE rasketehnika hoidmiseks, projekteeritud liiga õhukese betoonipaksusega. Seetõttu leiab kohus, et hilisem põrandate ümbertegemise vajadus osades ruumides ei tulenenud hageja poolt tehtud lepingule mittevastavast tööst. Ülejäänud põrandatöö osas (v.a. IE AS kasutuses olev) eksperdi ja asjatundja arvamused suures osas kattuvad. Oma esimeses arvamuses on asjatundja (I kd, tlk 142-143) leidnud, et aadressil Riia mnt. 233a laokompleksi betoonpõrandatel ei ole olulisi defekte, põrandate kandevõime on tagatud, põrandad tuleb korrastada kuna põrandas on betooni mahukahanemispraod, üksikud lohud ja muhud, valude vahel on väikeseid asteid. Asjatundja on avaldanud arvamust, et põrandate betoonitöödel tekkinud puuduste kõrvaldamise maksumus on 12% tehtud töö kokkuleppelisest maksumusest. Teises arvamuses on asjatundja (I kd; tlk 268) jäänud jätkuvalt selle juurde, et ülejäänud põrandad (v.a. IE AS kasutuses olev) on sobivad, kuid need vajavad korrastamist Asja materjalidele lisatud eksperdiarvamusest (II kd; tlk 82) nähtub, et hageja poolt teostatud ehitustöö vastab kehtivatele ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Ekspert on samas märkinud, et põrandatöid ei saa lugeda lõpetatuks. Põrandatöö lõpetamiseks on vajalik põrandasse lõigatud tehnoloogilised vuugid täita vuugitäite materjaliga, põranda pinda tekkinud praod tuleb lahti lõigata ja praod täita vuugitäitematerjaliga, peale pragude täitmist tuleb põranda pind nendes kohtades täiendavalt lihvida. Eksperdi arvamuse kohaselt on tehtud töö väärtus koos töös esinevate puudustega 1 271 395,80 krooni (II kd, tlk 84). Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole hageja poolt Riia mnt. 233a tehtud põrandaid vajalik ümber teha. Põrandate keskmine paksus ja kandevõime vastab projektile ja töövõtulepingule. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjatepoolne hinna alandamine on põhjendatud ainult osaliselt. Väärtuseks ilma puudusteta ja kokkulepitud müügihinnaks tuleb lugeda 1 430 627,20 krooni ja tehtud töö väärtuseks koos puudusega eksperdiarvamuse kohaselt 5 1 271 395,80 krooni, millele lisandub materjal summas 17 983,20 krooni. Seega on alandatud hinnaks (1 289 379x1 430 627,20: 1 430 627,20) 1 289 379 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on põhjendamatult keeldunud tasumast hagejale 1 289 379 krooni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu pooled leppisid lepingu p-s 8.3 kui tellija ei maksa töövõtjale käesolevast lepingust tulenevaid makseid kokkulepitud tähtaegadeks kohustub ta maksma töövõtjale viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 % tööde kogumaksumusest. Hageja on palunud kostjatelt viivise välja mõista kindla summana ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades, et juba kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab viivis kokku ligikaudu 50 % põhinõudest, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue vastavalt hageja ja kostja OÜ M vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 8.3. on põhjendatud summas 128 937,90 krooni.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja ÜL18.02.2008.a. käenduslepingu (I kd; tlk 24), millega ÜL võttis endale kohustuse vastutada hageja ja kostja OÜ M vahel 05.11.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust ja lepingu kõigist lisadest, arvetest nr 1886 seeria b, 178 seeria A, 201 seeria A, 4seeriaT solidaarselt OÜ-ga M sh. lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide ulatuses. Kostja ÜL on avaldanud asjas seisukohta, et nimetatud käendusleping on tühine, kuna ta on vastuolus heade kommetega, käendusleping sõlmiti eksimuse mõjul, samuti sõlmiti käendusleping käendaja raskete asjaolude ärakasutamise teel. TsÜS § 86 järgi heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS redaktsioon. Kohus osutab, et heade kommete instituut on ühiste ühiskondlike väärtuste väljendajaks tsiviilõiguses ning nende alusel tehingu hindamine tuleb kõne alla juhul kui tehingu tegemise suhtes konkreetne regulatsioon puudub, see ei ole otse seadusega keelatud, samas on aga ilmne, et selle kehtimajäämine antud tingimustel ei ole ühiskonna enamuse arusaama järgi mõistlikult aktsepteeritav. Seega saab TsÜS § 86 kohaldamisele tulla vaid siis, kui seaduses endas vastav eriregulatsioon puudub. Kostja ÜLon asjas tuginenud sellele, et temaga sõlmitud käendusleping on heade kommetega vastuolus, kuna leping sõlmiti eksimuse mõjul, samuti kostja raskete asjaolude ärakasutamise teel. Tuleb tõdeda, et ilmselt on heade kommetega vastuolus ka raskete asjaolude ärakasutamisega sõlmitud leping, kuid selle kohta oli seaduses sätestatud erikoosseis ning seetõttu ei saa kohtu arvates olla kostja poolt toodud asjaoludel olla käendusleping vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 mõttes. Samuti oli erikoosseis sätestatud eksimuse tõttu tehtud tehingu tühistamiseks. TsÜS § 90 lg 1 kohaselt tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 99 lg 1 kohaselt võis tehingu tühistada p 1 kohaselt raskete asjaolude ärakasutamise korral kuue kuu jooksul, arvates ajast, mis vastava asjaolu mõju lakkas, p 2 järgi eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates eksimusest teadasaamisest. Hageja esitas hagi kohtusse 18.03.2008.a. ning kostjale ÜLtoimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 02.04.2008 (I kd, tlk 80). Vastuväited hagile selle kohta, et käendusleping on tühine esitas kostja ÜL20.05.2009.a.(II kd; tlk 5). Isegi kui käsitleda 20.05.2009.a. 6 vastuväidetes esitatud TsÜS § 98 järgse tahteavaldusena tehingu tühistamiseks, siis leiab kohus, et 6 kuuline TsÜS §-s 99 sätestatud tähtaeg on möödunud. Kuna tegemist on välistustähtaegadega, mille möödumisel lõpeb õigus tehingu tühistamiseks, siis leiab kohus, et puudub vajadus analüüsida kas käenduslepingu sõlmimise ajal või tehing olla sõlmitud olulise eksimuse mõjul või kostja ÜLi raskeid asjaolusid ära kasutades.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 1 289 379 krooni ja viivis summas 128 937,90 krooni. MLUSKULUD Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagis esitatud nõuete suurust ja nende nõuete rahuldamise määra, leiab kohus, et hageja mluskulud tuleb jätta 90 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda ja kostjate mluskulud 10 % ulatuses jätta hageja kanda ja ülejäänud osas jätta nende enda kanda. Kolmanda isiku mluskulud tuleb jätta 10 % ulatuses hageja kanda vastavalt TsMS §-s 167 lg 1 sätestatule. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled mluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota mluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta mluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja mlenud kohus esitab mluskulude jaotuse mlusosaliste vahel kohtuotsuses või mlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib mlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult mluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse mluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.