Obsah (4)

§ 477§ 172§ 174§ 478

KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011.a., Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-50312 Tsiviilasi E L avaldus täitemenetluses nr 1

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal on E L teinud oma väited majandusliku ja perekondliku olukorra kohta usutavaks. Avaldaja on nõustunud võlgnevuse tasumisega igakuiselt 195.72 eurot (ehk 3062.35 krooni). Täitemenetluses osalevate isikute ja täitetoimiku andmete kohaselt on seisuga 10.03.2011.a avaldaja võlgnevuse jääk järgmine: võlgnevus 59860 krooni (täitemenetluses väljakirjutatud ekslikult 59 880 krooni) ja täitekulud 10 923.86 krooni, kokku 70 783.86 krooni (ehk 4523.91 eurot). Täitemenetluses tasumisele kuuluv nõude jääk on 2908,11 eurot, mis koos kohtutäituri tasudega (täituri tasu tasumata 530.19 eurot, menetluse alustamise tasu 19,17 eurot, täitekulu 1,18 eurot) on 3458.65 eurot (ehk 54 116.11 krooni). Kohus leiab, et

1. 15 euro (3006.49 krooni) suuruste igakuiste maksete tasumine arvestab võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avalduse rahuldamata jätmine võiks seada avaldaja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed ebamõistlikult keerukasse olukorda, kuna täitur on 14.09.2010.a. arestinud kinnisasjaks oleva kolmetoalise korteri, asukohaga xxxx (tl 27-29), mis on elukohaks avaldajale, tema abikaasale R Lle ning nende tütrele L K ja viimase alaealisele lapsele. Arvestades, et sissenõude pööramine kinnisasjale saab toimuda vaid osale ühisomandis olevast korterist ning et võlgnevusest on tasutud üle poole, leiab 3 kohus, et täitmisele kuuluva nõude tasumine 192.15 euro (3006.49 krooni) suuruste osamaksetena ei kahjusta kohtu hinnangul ebamõislikult ka sissenõudja huve. Lisaks tuleb arvestada, et Avaldajal peab täitma laenulepingu nr R-2009-23-02-01 järgi võetud kohustusi, mille kohaselt tuleb sissenõudjale tasuda igakuuliselt 163.61 eurot (2560 krooni), kuna sissenõudja ütles üles vaid laenulepingu nr R-2009-23-02-01 Lisa
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetluses (täiteasi nr 140/2010/1099) olev summa tuleb tasumata osas võimaldada avaldajal tasuda osamaksetena selliselt, et avaldaja tasub alates käesolevast kohtumäärusest teadasaamisest kuni nõudesumma täieliku tasumiseni igakuiselt kohtutäituri Kairi Laiõun`a ametialasele arvelduskontole
3. 15 eurot. Lisaks rõhutab kohus, et vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 võib sissenõudja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Nimetatud sättest tuleneb, et avaldajal tuleb kuni kohase täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt, mis lisandub nõudesummale. Sissenõudja arvestuse kohaselt oli kuni 13.01.2011 Avaldajal tasumata 248.68 eurot (3891 krooni), mis lisandub täitemenetluse ajal nõudesummale. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd lahend on tehtud avaldaja huvides, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Kohus määrab

§ 478

lg 4 alusel, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest avaldajale. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 01. aprillil 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4