2-10-61822/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus avaldatakse 9. märtsil 2011.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-61822 Kohtuasi OLhagi MLvastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 25.000.- krooni Menetlusosalised Hageja OL(ik XXX, elukoht XXX); Kostja ML(ik XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 03.03.2011.a. Resolutsioon Lahutada OL ja ML abielu, mis on registreeritud XXX.a. Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne XXX. Jätta OL poolt kantud menetluskulu – riigilõiv- tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 10.12.2010.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu kuna poolte abielu ei ole toiminud juba üle 4 aasta. Hageja väidetel elavad nad kostjaga eraldi tubades juba aastaid, söövad eraldi, praktiliselt teineteisega ei kõnele ning ühist majapidamist neil ei ole. Seega on abielu muutunud fiktiivseks. Hageja väitel lahkus kostja nende ühisest elukohast elamast 2010.a. juulikuus, kuid naasis nüüd tagasi poolte ühisesse elukohta käesoleva aasta veebruaris pärast seda kui sai teada, et hageja oli kohtusse esitanud hagi abielu lahutamiseks. Hageja jäi kohtuistungil seisukohale, et tema ei pea võimalikuks kooselu abikaasaga taastada ja soovib abielu lahutada. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. Kostja kohtuistungil väidetu kohaselt ei ole ta abielu lahutamisega nõus.. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagile on nende abielu olnud tüliderohke juba 1993.aastast alates, ühist rahakotti pole neil kunagi olnud ning magavad nad abikaasaga samuti eraldi tubades, sest abikaasa töötab öösiti ning vaatab ka televiisorit öösiti, mistõttu ühises magamistoas magamine on võimatu. Kohtuistungil avaldas kostja, et põhjendamatu on jagada vara mida nad 25-aastase abielu jooksul on muretsenud, mistõttu leiab ta, et nad saaksid suurepäraselt koos edasi elada kui nad oma olmeprobleemidest tulenevad lahkhelid ära lahendaksid. Poolte ühisest elukohast lahkumise kohta märkis kostja, et lahkus sealt selleks, et vaadata kas isa ja tütar ilma temata hakkama saab, nüüdseks on selgunud, et ei saa ja seepärast kolis ta üürikorterist koju tagasi elama. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend - abielutunnistus- tõendab, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Harju Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas. PkS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende abielusuhted on lõppenud. Nimetatut kinnitavad asjaolud, et pooled elavad eraldi tubades, et kostja lahkus elamast pere ühisest elukohast üürikorterisse, kust ta küll käesolevaks ajaks poolte ühisesse elukohta tagasi on kolinud, samuti see, et poolte majanduslikud suhted on lõppenud, s.o. nad söövad eraldi ja kannavad ka muid majandamise kulusid eraldi. Tulenevalt asjaolust, et hageja kinnitusel ei soovi ta kooselu kostjaga enam taastada ning hageja seisukoha kohaselt on poolte abielu muutunud fiktiivseks, tuleb asuda seisukohale, et poolte kooselu enam taastada ei ole võimalik, sest abielu on leping, mille kestmiseks on vaja mõlema poole tahet. Kui ühel abielupoolel selline tahe puudub, ei saa seda poolt sundida teise poolega abielus olema ja seega tuleb poolte abielu kohtuotsusega lahutada.. 2 Menetluskulude jaotamine. Juhindudes TsMS § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad hagilises abieluasjas menetlusosalised oma menetluskulud ise, tuleb hageja poolt kantud menetluskulu – riigilõiv jätta hageja enda kanda. . Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 25.000.- krooni. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks on 25.000.- krooni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 25.000.- krooni. Kohtunik: 3