Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.09.2007 seega enne aegumistähtpäeva saabumist ning aegumine peatus tulenevalt
Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu 12.11.2008 lahendiga nr 3-2-1-95-
täitmiseks pidanuks hageja andma kostjale võimaluse täita kohustus vabatahtlikult.
Nõuded aegusid 2008. Koos põhinõudega aegus ka kõrvalkohustus (
Kostja taotleb jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hageja ja kostja seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas kostja vastu hagi 2 020,40 kroonise võlgnevuse ja 2 019,40 kroonise viivise väljamõistmiseks 09.12.
Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg 1 ja lg 3 teist lauset.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3, mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist, teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Sellest järeldub, et nõude sissenõutavus on seotud arvete esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu lisaks olevate üldtingimuste p 3.2.
a lõppemisest. Seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2006 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes
detsembril 2008 kell 24.00. 2 Lisaks leppisid pooled üldtingimuste p-s 5.13 kokku viivises (0,15% kalendripäevas tasumata summast). Viivise nõude aegumistähtaeg algab ning lõpeb samuti
lg 3 ja
jaanuaril 2006 kell 00.00 ja
jaanuaril 2006 kell 00.00 ning lõpeb
detsembril 2008 kell 24.00. Kõrvalkohustusest tulenev nõue on aegunud samal ajal põhikohustusest tuleneva nõudega
Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.09.2007. Kostja esitas aegumise väite esimeses vastuses hagile. 26.01.2011 määrusega määras kohus asja lahendamiseks lihtmenetluse ja andis pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Pärase seda esitas kostja täiendava vastuse 21.02.2011 (kohtumääruse sai kostja kätte 05.02.2011). Vastuses on kostja märkinud, et hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tõendanud, mistõttu hageja vastav väide tuleks lugeda paljasõnaliseks. Hageja pärast lihtmenetluse määramist täiendavaid dokumente, avaldusi ei esitanud. Hagimenetluses lahendab kohus asja poolte poolt esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist pidanuks hageja tõendama, kuid ei teinud seda. Kohtute Infosüsteemist ei nähtu, et selline menetlus oleks toimunud. Kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 ja § 133 on hagihind 129,13 eurot (2 020,40 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.