Obsah (7)

§ 102§ 1§ 31§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2009.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-53290 Tsiviilasi JSavaldus pankroti a

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada JS kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 19.01.
2. a kell 16.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres T tasuks 28 000 krooni pankrotivara arvelt.
5. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus JS esitas 15.10.2009.a. kohtule avalduse pankroti algatamiseks ja väljakuulutamiseks. 26.10.
6. a kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Andres T . Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Võlgniku majandusraskusid algasid, kui 20.02.2008 pankrotistus AISOÜ, mille kaasomanik ja juhatuse ainus liige võlgnik oli. Võlgniku tänase, et maksejõuetuse põhjuseks olid suured isiklikud kohustused, millised võlgnik võttis endale AISOÜ kohustuste tagamiseks ja mis nimetatud äriühingu pankrotistumisel pöörati täitmisele. Oma isikliku vara koormamisel hüpoteekide ja käendustega AISOÜ kohustuste tagamisel ei näinud võlgnik ette äriühingu maksejõuetust. Tagatiste realiseerimine toimub tänases üldise majanduslanguse tingimustes ning realiseerimisel ei õnnestu saada kaugelti seda hinda, mis oli planeeritud kinnistute väärtuseks majandusliku edu ajal enne aastat
7. Näiteks XXX kinnistu väärtuseks oli võlgnik hinnanud 2,9 miljonit krooni, kuid 29.11.09 müüs kohtutäitur enampakkumisel selle kinnistu hinnaga 1,27 miljonit krooni. Äriühingu pankrotistumisel kaotas võlgnik oma töökoha ning sissetuleku. Maksejõuetus sai võlgnikule lõplikult selgeks oktoobris 2009, mil selgus, et kohtutäitur müüb võlgniku vara enampakkumisel. Võlgnikul ei ole ühtki kehtivat üüri- ega liisinglepingut. Töökoht ja püsisissetulek puuduvad. Võlgniku kohustuste summa on ca 6 miljonit krooni, vara aga vaid ca 500 000 krooni väärtuses. Võlgnikule kuulub Harjumaal Rae vallas Peetri külas Tähnase 6 asuv kinnistu -elamumaa suurusega 1658 ruutmeetrit, mille müügihinnaks võlgniku hinnangul on 800 000 krooni. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib selle väärtus olla pisut väiksem, kuni 500 000 krooni. Kinnistu on koormatud AS Parex banka kasuka hüpoteegiga summas 1 105 000 krooni. Lisaks on seatud ka 2 kohtulikku hüpoteeki. Võlgnikule kuulub ka mõtteline osa teekinnistust – kaasomandis olev transpordimaa, XXX, mille turuväärtuseks võib olla null krooni. Võlgniku pankrotiavalduses oli varade nimekirjas esitatud ka kinnistu asukohaga XXX. Kuid nimetatud 215 ruutmeetri suurune (hoonestatud) elamumaa müüs 29.10.2009 enampakkumisel kohtutäitur hinnaga 1,27 miljonit krooni. Hüpoteek summas 1 934 000 oli seatud AS Swedbank kasuks. Võlgniku varade hulgas on 2 727 821,69 krooni suurune AISOÜ pankrotimenetluses tunnustatud nõue, mille reaalne väärtus on ilmselt null, sest võlgniku nõude alusel jaotise väljamaksmine ei ole kuigi tõenäoline. Sest nimetatud pankrotimenetluses on pankrotivara suurus alla ühe miljoni krooni, kuid ainuüksi esimeses järgus tunnustatud nõudeid on üle 2 miljoni krooni. Konto SEB Pangas oli seisuga 09.11,09 tühi: SEB Panga väljavõte. Kontojääk Swedbankis oli 05.11.09 seisuga 61 919 krooni: Swedbanki väljavõte. Muid andmeid võlgnikule kuuluva vara kohta liiklusregistri , Kinnistusraamatu ega Äriregistri andmebaasides ei ole. Seega reaalset vara on võlgnikul ca 500 000 krooni väärtuses. Võlgniku enda poolt kohtule esitatud andmetel on tema võlgade suuruseks 7 582 583,58 krooni. Kuna Swedbanki nõude rahuldamiseks realiseeriti Kelgumäe 27 / 2 kinnistu, on nõudeid ca 1,3 miljoni võrra vähem, ehk ca 6,3 miljonit krooni. Maksu- ja Tolliameti ees on võlgnevus 8 389 krooni AS Krediidiinfo portaalis mingeid andmeid võlgniku võlgnevuste kohta ei ole. Võlgade hulgas on ka 1 070 040-kroonine võlg AISOÜ-le, mis on pankrotihalduri hagi alusel juhatuse liikmelt JSi´lt 16.01.09 jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud. Võlgniku võlgade hulgas ei ole nimetatud kohustust O.R ees, sest 2 kohtuvaidlus O.R ´ga on pooleli ja võlgnik O.R nõuet ei tunnista (kuigi O.R nõude alusel on seatud XXX kinnistule kohtulik hüpoteek summas 250 000 krooni). Seega on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt vähemalt 6 miljonit krooni, mis viiviste ja intresside tõttu suurenevad veelgi. Haldur leiab, et võlgniku kõigi võlgade tasumiseks puudub igasugune võimalus ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku varade arvelt saab katta pankrotimenetluse kulud, sealhulgas ajutise halduri tasu summas 28 000 krooni. 26.11.09 teatas võlgnik, et temal hetkel töökohta ega püsivat sissetulekuallikat ei ole ja ta elab vanemate kulul, kuid kavatseb asuda tööle müügi ja ekspordi valdkonnas. Mis võib tähendada, et lähiajal võlgnik ei pruugi leida erialast rakendust. Võlgnik on lubanud esitada kohtule Võlgniku kohustustest vabastamise avalduse (

eaduse § 170). Võlgniku võlgade suurus ületab varade väärtust mitmekordselt, mistõttu võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et maksejõuetuse põhjuseks olid suured isiklikud kohustused, millised võlgnik võttis endale AISOÜ kohustuste tagamiseks ja mis nimetatud äriühingu pankrotistumisel pöörati täitmisele. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada JSpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres T .

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara väärtuses 500 000 krooni ning kohustusi vähemalt 6 000 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks olid võlgniku suured isiklikud kohustused, millised võlgnik võttis endale AISOÜ kohustuste tagamiseks ja mis nimetatud äriühingu pankrotistumisel pöörati täitmisele.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku JStuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise halduri käsutuses olevatel andmetel puuduvad võlgnikul tagasinõutavad ja tagasivõidetavad tehingud. Ajutine pankrotihaldur Andres T on esitanud tasunõude summas 28 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele 3 kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 28 000 krooni.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Liili Lauri Kohtunik 4