lg 1 sätestatule, on vaatamata võlgniku maksejõuetusele seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ja varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa. Haldur teeb kohtule ettepaneku määrata menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 18 000 krooni. VI Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks 6.1 Õiguslik alus Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot (1502,07 krooni). Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Arvestades menetluse keerukust lähtub allakirjutanu tunnitasust 1 000 krooni (63,91 eurot). 6.2 Taotlus tasu ja hüvituse määramiseks Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palub haldur määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S i töötasuks 6 300 krooni (402,64 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 2 079 krooni (132,87 eurot) ning pankrotimenetluses tehtud kulude hüvitis summas 938 krooni (59,95 eurot), kinnitades, et kõik kulutused olid teostatud perioodil 16.12. kuni 27.12.2010.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. 6.3. Taotlus tasu ja kulutuste hüvituse väljamõistmiseks riigi vahenditest Halduri hinnangul ei ole pankrotivara puudumise tõttu võimalik välja maksta ajutise halduri tasu ega hüvitada kulutusi.
lg 4 sätestab, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei 3 jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Aruande lõpetuseks asub haldur seisukohale, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb välja mõista Tallinna linnalt. Harju Maakohtus 06.01.2011 toimunud istungil, peale halduri aruande lühitutvustust, leidis Tallinna linna esindaja, et ajutine haldur ei ole välja selgitanud kõiki võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi ning asus seisukohale, et ajutise halduri tasu ja kulud on põhjendamatult suured. Avaldaja märkis, et Tallinna linn ei ole võlgnik, mistõttu ei saa temalt ajutise halduri tasu välja mõista (Pankr § 23 lg 4). Kohus kohustas ajutist haldurit täiendama oma 29.12.2010 aruannet ja määras uue istungi aja 25.01.
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
4
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt
lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, nõustub halduri aruandega, et VLi pärandvara pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, samuti pole võlausaldaja ega kolmas isik maksnud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, mistõttu tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu,
Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega selles, et maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteotunnustega tegu. Kuna VLi pärandvara pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kanda Peeter S ´i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Pankrotihaldur Peeter S tuleb vabastada VLi pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri kohustustest pärast käesoleva määruse jõustumist. Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.