2-10-63440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numbe
§ 444
lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
- Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5006,61 eurot (78 336,45 krooni).
- Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 4.
§ 1741esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks.
Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv hagi esitamisel 479,33 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluselt 28,76 eurot, hagi tagamise tagatis 118,24 eurot ja õigusabikulud 305,65 eurot. Kohus selgitab, et kostjalt ei saa välja mõista hagi tagamise tagatist 118,24 eurot, kuivõrd tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele kahe kuu jooksul, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lõikes 1 nimetatud ajast alates (TsMS § 391 lg 2).
§ 162lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus hageja muud menetluskulud täielikult kostja kanda.
Kuna hagejale tagastatakse pool riigilõivu riigi arvelt, siis selle võrra väheneb kostjalt väljamõistetav menetluskulu.
- Juhindudes TsMS § 630 lg-st 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
- Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 239,67 eurot (3750 krooni), mis on tasutud 09.12.2010 maksekorraldusega nr 96, kogusummas 3000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv KÜ hagilt TLi vastu“ ja 2 2-10-63440 10.12.2010 maksekorraldusega nr 100, kogusummas 4500 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „Riigilõiv KÜ hagilt TLi vastu“. Maire Lukk kohtunik 3