← Eesti

2-09-62130/8

Obsah (11)§ 65§ 158§ 162§ 171§ 172§ 173§ 651§ 66§ 23§ 169§ 170

2-09-62130 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-62130 Tsiviilasi Krist

§ 65lg.11, § 23 lg.1-3, § 157 p.2, § 158 lg.4, § 164 lg.1, § 165 lg.3 ja Ts

MS § 183 lg. 2

  1. Lõpetada Kristjan Tops (pankrotis), isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
  2. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  3. Kinnitada Kristjan Tops (pankrotis) pankrotihalduri 01.12.2010.a. aruanne.
  4. Kinnitada

§ 158

lg.4 alusel võlausaldajate tunnustatud nõude osade suurused, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: I järgu nõuded: Puuduvad . II järgu nõuded: AS Era Liisingu Inkassoteenused summas 13 000 krooni Lindorff Eesti AS summas 8899 krooni Pärnu kohtutäitur Eha Nikker summas 4824 krooni Eesti Vabariik Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu summas 21 254.50 krooni, OÜ AR Partnerid summas 2000 krooni OÜ Aktiva Finants summas 10 149 krooni AS EMT summas 7465.98 krooni Elion Ettevõtted AS summas 6434.10 krooni Kohtute Raamatupidamiskeskus summas 10 648.15 krooni OÜ Aktiva Finants summas 17 358.46 krooni BIGBANK AS summas 15 890.55 krooni 1

(5)2-09-62130 ERA Liisingu Inkassoteenused AS summas 6000 krooni III järgu nõuded AS Swedbank summas 69 332.96 krooni
  1. Vabastada Ly Müürsoo füüsilisest isikust võlgniku, Kristjan Tops’i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
  2. Algatada menetlus võlgnik Kristjan Tops’i (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamiseks.
  3. Määrata Kristjan Tops (pankrotis) usaldusisikuks Ly Müürsoo, isikukood xxxxxxxxxxx, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn
  5. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. Tulust võib võlgnik endale jätta 15 protsenti, juhul kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üks aasta, 20 protsenti, kui sellest on möödunud kaks aastat ja 25 protsenti, kui sellest on möödunud kolm aastat. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Pankrotimenetluse kulude jaotus
  6. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
  7. Rahuldada menetlusabi taotlused ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu saamiseks osaliselt.
  8. Välja maksta Pärnu Maakohtu 20.01.2010.a määrusega kindlaksmääratud ajutise halduri tasu katteks menetlusabi korras xxx.xx EUR ,s.h. seaduses ettenähtud maksud (v.a. sotsiaalmaks) riigi eelarvelistest vahenditest Ly Müürsoo arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank, selgitus: menetlusabi, osa ajutise halduri tasu, ts. asi nr 2-09-
  10. Määrata Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu suuruseks xxxx.xx EUR , millest 397.00 EUR (kolmsada üheksakümmend seitse eurot), s.h. seaduses ettenähtud maksud (v.a. sotsiaalmaks) välja maksta Ly Müürsoo arvelduskontole (a/a nr: xxxxxxxxxxxx Swedbank, selgitus: menetlusabi, osa pankrotihalduri tasu, ts. asi nr 2-09-62130) riigi eelarvelistest vahenditest ja ülejäänud tasu osa summas xxxx.xx eurot välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt Ly Müürsoo kasuks. Pankrotihalduri tasule lisandub sotsiaalmaks.
  11. Kinnitada Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluse kulude suuruseks 575.20 EUR (viissada seitsekümmend viis eurot ja 20 senti, s.o. 9000.00 kr, summa sisaldab käibemaksu). Määrus saata peale jõustumist ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu väljamaksmise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele ning teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud 2
(5)2-09-62130 Pärnu Maakohtu 20.01.2010.a. määrusega kuulutati välja füüsilisest isikust võlgnik Kristjan Tops’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Pankrotihalduri 01.12.2010.a. koostatud aruande kohaselt on Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluses väljakujunenud selline olukord, kus võlgnikul puudub igasugune vara nii pankrotimenetluse läbiviimiseks kui ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, mistõttu haldur

§ 158

lg.4 tuginedes teeb kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudus Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetluses vara. Pankrotimenetluses käigus on läbi viidud kõik menetlustoimingud välja selgitamaks vara tagasivõitmise võimalused, pankrotivarasse vara müügist midagi laekunud ei ole vara puudumise tõttu, vara välistamist ega tagasivõitmist ei ole toimunud, massikohustused puuduvad. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks on: • Ajutise pankrotihalduri tasu xxxx krooni ja sellelt arvestatav sotsiaalmaks 33 % summa 2640 krooni ning ajutise halduri poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 2000 krooni (alus: Pärnu Maakohtu 20.01.2010.a. määrus); • Pankrotimenetluse kulud (s.h. bürootarbed; faksi- ja telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, sekretäriteenuse kasutamine, postikulud, bürooruumide kasutamine võlgnikuga suhtlemiseks, transpordikulud, jmt) moodustavad 7500 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1500 krooni, kokku 9000 krooni. • Pankrotihalduri arvestatav tasu kokku 26 000 krooni brutos ja tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 % summas 8580 krooni (alus:

§ 65lg 1 ja11, § 23 lg1-3, Ts

MS § 183 lg 2). Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 56 880 krooni. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Pandiga tagatud vara käesolevas pankrotimenetluses puudus, müümata ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Käesolevas menetluses puudus vara, mida haldur oleks saanud valitseda. Hagisid käesolevas pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse ning kohtukulusid seetõttu käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Haldur pöördus 01.12.2010.a. teate ja järelepärimistega kõikide teadaolevate Kristjan Tops (pankrotis) kõikide teadaolevate võlausaldajate poole, milles informeeris võlausaldajaid selles, et kavatseb esitada Pärnu Maakohtule taotluse lõpetada Kristjan Tops’i (pankrotis) pankrotimenetluse

§ 158alustel.

Ühtlasi informeeris haldur võlausaldajaid, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 158

lg 4 alustel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Haldur palus võlausaldajaid kohtule teatada, kas nad on nõus tasuma kohtu deposiiti kohtu poolt määratavat summat. AS BIGBANK vastas 01.12.2010.a. e-kirjaga haldurile ja teatas, et ei ole nõus tasuma Kristjan Tops’i (pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat deposiidi summat. Ülejäänud võlausaldajad ei ole kohtule vastanud ega summa tasumiseks soovi avaldanud. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks suutmatus tasuda võetud laenukohustusi. Seega on pankrotihalduri arvates maksejõuetuse põhjusena tegemist muu asjaoluga

§ 162lg.3 mõttes. Pankrotihaldur palub lõpetada Kristjan Tops (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. 3

(5)2-09-62130 20.11.2009.a. esitas Kristjan Tops (pankrotis) Pärnu Maakohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses kinnitas Kristjan Tops, et talle pole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Haldur informeeris 01.12.2010.a. võlausaldajaid ka Kristjan Tops’i avaldusest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja võimalusest

§ 171

lg 1 teise lause kohaselt esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Tänaseni ei ole ükski võlausaldaja kohtule vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud.

§ 172

lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihalduri selgitusel Teadaanne Kristjan Tops’i võlausaldajate 03.08.2010.a üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta ilmus 27.07.2010.a. elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Saamaks teada, kas Kristjan Tops (pankrotis) on pankrotimenetluse ajal tegelenud

§ 173

lg.1 mõttes mõistlikult tulutoova tegevusega, pöördus haldur järelepärimisega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poole, kelle 29.11.2010.a., vastusest järelepärimisele nähtub, et Kristjan Tops (pankrotis) on perioodil 01.01.2010.a. kuni 31.10.2010.a. saanud maksustatavat tulu Sotsiaalkindlustusametist xxxx krooni kuus, millele ei saa pöörata sissenõuet. Eesti Töötukassa 23.11.2010.a. vastusest halduri 22.11.2010.a. järelepärimisele nähtub, et Kristjan Tops (pankrotis) ei ole Eesti Töötukassas töötuna ega tööotsijana arvel. (Järelepärimiste vastused lisatud pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu väljamõistmise taotluse juurde). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks kokku xx töötunni eest (tasu määraga xxxx kr/tund) brutos xx xxx.- krooni , millele lisandub sotsiaalmaks 33% summas 8580 kr, samuti palub haldur kinnitada pankrotimenetluse vajalike kulutuste suuruseks 7500 kr, millele lisandub käibemaks 20% 1500 kr, kokku 9000.- kr. Haldur palub nimetatud summas menetlusabi korras riigi vahenditest haldurile välja maksta, samuti maksta välja riigi arvelt menetlusabina saamata ajutise halduri tasu summas xx xxx kr, ja sotsiaalmaks 33% . Kohtu seisukoht 1. Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg.4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.09.2010.a, seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suurused. Võlausaldajaid on teavitatud pankrotimenetluse käigust ning ükski võlausaldaja või kolmas isik ei ole avaldanud soovi maksta masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendavaid summasid. Seega puudub võimalus Kristjan Tops (pankrotis) suhtes pankrotimenetluse jätkamiseks

§ 158lg.4 alusel.

Seega pankrotimenetlus kuulub pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri ettekanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest. Nähtuvalt 01.12.2010.a pankrotihalduri aruandest ja taotlusest ei ole pankrotimenetluses vara puudumisel välja makstud 20.01.2010.a kohtumäärusega määratud ajutise halduri tasu 8000 kr ja 4

(5)2-09-62130 kulutused 2000 kr, peale võlgniku pankroti väljakuulutamist on pankrotimenetluses kantud bürookulud summas 9000.- kr (sisaldab käibemaksu). Pankr S § 23 lg. 4 ning TSMS § 183 lg. 2 alusel on põhjendatu hüvitada ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses riigi arvelt. Pankrotihalduri tasu nõue summas xx xxx krooni (lisandub sotsiaalmaks) on põhjendatud ja halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastav. Tasu määr vastab

§ 651

sätestatule, määratuna küll

§ 65lg 5 sätete alusel väiksemana alammäärast tulenevalt vara puudumisest.

Lähtudes

§ 65

lg 11 tuginevale pankrotihalduri taotlusele, tuleb määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks (kohus määrab summad eurodes) ning mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg 2 alusel riigituludest halduri kasuks välja xxx eurot. Ülejäänud tasu tuleb välja mõista pankrotivarast. Võttes aluseks PankS § 150 lg 4, otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud summas 9000 krooni on põhjendatud ning kooskõlas eeltooduga ja

§ 66sätetega.

Siiski kohus ei pea võimalikuks menetlusabi andmist halduri taotletud ulatuses kogu tasu ja kulutuste (brutos üle xx xxx kr) hüvitamiseks riigi vahenditest , mis tähendaks riigi arvelt ligi viis korda suuremat koormust kui seadus nii

§ 23kui ka Ts

MS § 183 mõttes otseselt on ette näinud. 2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse 20.11.2009, seega seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti on võlgnik

§ 170

lg 2 kohaselt avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole neile antud tähtaja jooksul menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Nõusoleku asuda võlgniku usaldusisikuks on andnud Ly Müürsoo, kes kohtu hinnangul on selleks sobiv isik. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekuid usaldusisikuks nimetatava isiku kohta ega esitanud vastuväieteid. Ingrid Hallas Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.