TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-346 Otsuse kuupäev 11. mai 2010 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksander Persidski kaebus Sotsiaalkindlustusameti

§ 28

esimene ja teine lause sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Põhiseadusest ei tulene vahetult riigiabi, sealhulgas pensioni maksmise tingimused ega ulatus.

§ 28kohaselt on need seadusandja määrata.

Seadusandja võib pensioni maksmise tingimusi reguleerida ka välislepingu ratifitseerimise teel. Pensioni maksmise tingimuste määramine on poliitiline otsustus, millesse kohtul puudub pädevus sekkuda. Nagu kohus juba eelpool märkis, on kaebajale tagatud Vene Föderatsiooni pensioni saamine vähemalt Eesti Vabariigis kehtiva minimaalpensioni suuruses (kokkuleppe art.3), mis tähendab, et kaebaja äraelamine on tagatud. 14. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on kaebaja põhiseadusliku õiguse riivega ning tema diskrimineerimisega ja ebavõrdse kohtlemisega. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste Eesti Vabariigis elavate samas olukorras olevate isikutega ning rikutud ei ole Põhiseaduse §-is 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Sotsiaalkindlustus ei hõlma ainult õigust pensionile, vaid ka muud riigi abi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral ning kaebajale on tagatud muu riigi abi, mida tal on õigus saada ja mida ta vajab.

§ 28

ei tulene õigust pensionile juhul, kui pensioni maksab isikule piisaval määral mõni teine riik. Samuti ei nõua

§ 28lg 2, et isikule tuleb maksta pensioni igal juhul kogu pensionistaaži eest.

Pensioniamet ei ole keeldunud kaebajale vanaduspensioni Eesti Vabariigi kehtiva pensioniseaduse alusel määramisest, vaid on keeldutud samaaegselt kahe pensioni maksmisest. See, et kaebaja saab pensioni Vene Föderatsiooni vahenditest, mitte aga Eesti Vabariigi vahenditest, on kaebaja enda valik, sest ta ei ole loobunud Vene Föderatsiooni pensionist. Ka Eesti Vabariigi seaduste alusel pensioniõigust omavad isikutel ei ole võimalik saada korraga mitut pensioni. Kuna nii Eesti Vabariigi seadustest kui ka Kokkuleppe artiklist 5 tuleneb põhimõte, et isikule ei maksta samaaegselt kahte pensioni, siis ei saanud tekkida kaebajal õiguspärast ootust Eesti väljatöötatud aastate eest vanaduspensioni saamiseks juhul, kui ta saab samaaegselt Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline leping on ratifitseeritud 1995 aastal ning omab muutumatult õigusjõudu käesoleva ajani.

1. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja ei täida õigusaktides sätestatud tingimusi riikliku pensioni saamiseks ning ta omab äraelamiseks sissetulekut Vene Föderatsiooni sõjaväepensioni näol, pole tema õigust omandile rikutud. Euroopa Inimõiguste Kohus on EIÕK
2. protokolli art 1 kaitse alla kuuluvaks lugenud õiguse sotsiaalkindlustushüvitisele isikute osas, kes täidavad sotsiaalkindlustushüvitise saamiseks seatud nõudeid. Kohtuasjas Müller v Austria märkis kohus, et maksete tegemine fondi ei anna isikule õigust kindlale summale fondi kantud rahast. Seetõttu tuleb omandiõiguse võimaliku rikkumise tuvastamiseks kontrollida, kas isik on pensioni maksmise tõttu jäänud ilma toetusest vanaduse korral. Kohtuasjas Bellet, Huartas, Vialette v Prantsusmaa leiti, et kui isikud on teinud makseid erinevate riikide sotsiaalkindlustusskeemidesse, on lubatav neile pensioni maksmine ühe riigi poolt.
3. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et Lepingu ja Kokkuleppe Vene pool on teinud ettepaneku muuta Kokkuleppe art 5 selliselt, et sõjaväepensionäridel oleks õigus Eestis väljateenitud aastate eest Eesti Vabariigi pensionile. Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-3-1-1-08 selgub, et Välisministeerium on tunnistanud märgitud probleemi ning möönnud, et Kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes on 5 muutunud nii kontseptuaalne lähenemine riikidevaheliste pensionilepingute põhimõtetele kui ka faktiline olustik. Kuid kohtu hinnangul ei anna see põhjust väita, et kokkuleppe art 5 ja just asjasse puutuv lg 2 on juba tänaseks muutunud põhiseadusevastaseks. Riikidevaheliste pensionilepingute kontseptuaalsed alused ei kujuta endast põhiseaduse põhimõtteid. Viidatud Riigikohtu otsuses märgitud asjaolud kinnitavad, et Kokkuleppe pooled tegelevad endise NSV Liidu sõjaväepensionäride pensioni küsimusega. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus RPKS § 4 lg 3 ja selle sidumist ja koostoimet Kokkuleppe artikkel 5-ga põhiseadusevastaseks. Kuna kohus loeb Tartu Pensioniameti pensionikomisjoni 28.01.2010 otsuse, millega peatati Aleksander Persidskile vanaduspensioni väljamaksmine õiguspäraseks, puudub ka alus kaebuse esitaja kohustamistaotluse rahuldamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Eda Muts kohtunik 6 7 8