MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1437 Haldusasi J.S.i kaebus Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajate toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon
- Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-10-1437 halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (HKMS § 24 lg 1 p 1).
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale ja vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 471 lg 3). Edasikaebamise kord
- Kinnipeetav J.S. esitas 31.05.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajate toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt nakatus kaebaja meditsiiniosakonna süül sügelistesse. Kaebuse esitaja pani 14.05.2010 ennast perearsti vastuvõtule kirja, kuid arst ignoreeris teda. 14.05.2010 olid arstid tegevusetuses ja kutsusid kaebaja välja alles 19.05.
- 22.04.2010 kuni 19.05.2010 koges kaebaja suurt närvipinget. Kuna kaebaja ei saanud 14.05.2010 arsti vastuvõtule, pidi ta kannatama sügelemist. Ravi ajal tundis kaebaja ebamugavust, kuna higistas ja riided kleepusid keha külge. Kogu keha kiheles ja kõrvetas. Kuna kaebaja pidi kandma spetsiaalset režiimi rikkujatele ja nahahaigusi põdevatele isikutele ettenähtud riietust, tundis ta häbi. Sügelistesse nakatumise tõttu oli häiritud kaebaja psühhiaatri poolt määratud ravi, kuna tugeva sügeluse tõttu ei saanud ta magada. Kaebusega seonduvaks põhjendatud huviks märgib kaebuse esitaja edaspidise soovi taotleda vanglalt kahju hüvitamist.
- 30.06.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 12.07.2010 esitatud kaebuse täienduses kaebaja täpsustas oma nõudeid, teatas, et soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses ning selgitas, milles tema arvates seisnes tema õiguste rikkumine ning vaidlustatud haldustoimingute õigusvastasus. Kuna ka peale kaebuse täpsustamist jäid kaebaja nõuded ebaselgeks, formuleeris kohus 18.08.2010 määruses kaebuse ja selle täienduse sisust lähtudes kaebuse esitaja võimalikud nõuded ning palus kaebuse esitajal teatada, kas ta nõustub kohtu tõlgendusega tema nõuete osas. 26.08.2010 kohtule esitatud kaebuse täienduses märgib kaebuse esitaja, et nõustub täielikult kohtu tõlgendusega tema nõuete osas, esitades kohtule taotlused: Tunnistada õigusvastaseks vangla meditsiiniosakonna töötajate toiming, mis seisnes vanglasse saabunud nakkushaigustunnustega vangi tervetest vangidest piisavalt pikaks ajaks isoleerimata jätmises, mistõttu paigutati nakkusohtlik kaasvang tervetega samasse kambrisse. Tunnistada õigusvastaseks vangla meditsiiniosakonna töötajate toiming, mis seisnes kaebuse esitajale arstivastuvõtu võimaldamisega põhjendamatus viivitamises. 17.11.2010 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla. 21.12.2010 vastuses kaebusele taotleb vastustaja jätta kaebus tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimise osas läbivaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-53-10, milles Riigikohus on märkinud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses.
- Kohus leiab, et lähtudes Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-53-10 ja 3-3-1-69-10 tuleb käesolevas asjas menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS § 3 lg 1 p 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kaebuse esitaja taotleb kaebuses Tallinna Vangla meditsiiniosakonna töötajate toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Riigikohtu halduskolleegium on 21.12.2010 lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas ka teenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (
- peatükk) ja valdkonnaseadused. 15.12.2010 lahendis nr 3-3-1-53-10 on Riigikohus märkinud, et kuigi vangla tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Samuti kuulub maakohtu pädevusse tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine.
- Lähtudes eeltoodust kohus lõpetab HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel käesolevas kaebuses menetluse. Kaebuse esitajal on oma rikutud õiguste kaitseks võimalik pöörduda hagiavaldusega Harju Maakohtusse. Vastavalt HKMS § 92 lg 4 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Vastustaja kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Aili Maasik Kohtunik 2